Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära
KONJUNKTIV II Konjunktiv on tingiv, kaudne kõneviis. Seda kasutatakse rääkimisel, kui ei väideta midagi otseselt, kindlalt, vaid kui tahetakse väljendada midagi võimalikku või ebareaalset. Konjunktiv II für Gegenwart tingiv kõneviis olevikus Väljendab ebareaalseid tingimusi või võimalusi. Konjunktiv II see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte
docstxt/125433931215371.txt
Conditional sentences tingiv kõneviis Type 0 (the zero conditional, the present condition) Kasutatakse selleks, et väljendada üldist tõde või teaduslikku fakti. Nende lausete puhul on võimalik kasutada sõna 'if' asemel sõna 'when.' If-clause main clause If /When + present simple, present simple If/ When you drop an egg, it breaks. Kui sa pillad muna maha, läheb see katki. If my sister eats too much, she gets fat. (See juhtub alati.) Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. Type 1 (the first conditional, the will-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida tõelisest või väga tõenäolisest olukorrast olevikus või tulevikus. If-cl main cl If + present simple, future simple, imperative, can/must/may etc + bare infinitive (verb) If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaa...
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust
Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I loeks(in) loeks(ime) oleks(in) lugenud oleks(ime) lugenud II loeks(id) loeks(ite) oleks(id) lugenud oleks(ite) lugenud III loeks loeks(id) oleks lugenud oleks(ite) lugenud umbis loetaks oleks loetud
(vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32
pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke. Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre, eitav kõne (2) (ärge) ärge unnustage, Möönev kõneviis, olevik (1) tehko. da-tegevusnimi (6) laulda, loetada, katsta, palluda, luggeda, öppida.
PÜSTJOONEGA VASAKUL POOL. ALAMTULETUSE sees VÕIB OLLA veel ALAMTULETUSI. TÕESUSPUU abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. Kui kõik puus esinevad valemis on lammutatud literaalideni, siis nimetatakse seda puud LÕPETATUKS. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA Kui p, siis q nimetatakse TINGIMUSLIKUKS LAUSEKS Lause p on alus ehk ANTETSEDENT Lause q on tagajärg ehk KONSEKVENT HÜPOTEETILISED SÜLLOGISMID TINGIV SÜLLOGISM ehk hüpoteetiline süllogism on süllogism, mille üks eeldus on kindlasti tingiv väide(või materiaalne implikatsioon) ning teine eeldus võib olla kas atributiivne või tingiv väide(või materiaalne implikatsioon). PUHAS HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM on tingiv süllogism, mille kõik eeldused ja järeldus on hüpoteetilised(tingivad) väited (või materiaalne implikatsioon). TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism on
Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin
millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis
Tööline ja 4. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus naabruskonna Lubatav elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Tööline Keskmine 6. Halba kehahoikakut Töökoht Tööline Keskmine tingiv töö 7. Stress,vägivald, Töökoht Tööline Keskmine ahistamine 8. Tolm Töökoht Tööline Keskmine 9. Valgustus Töökoht ja ümbrus Tööline Madal 10. Libe põrand Töökoht ja ümbrus Tööline Kõrge SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE Nr
Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s. nii palataliseeritult kui ka
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik
elektrivõrk 3. Müra Keevitamisel, lõikamisel Kõik töökoda töölised Keskmine 4. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Kõik töökoda töölised Suur 5. Halba kehahoikakut tingiv töö Töötaja selg ja jalad Tööline Suur 6. Mürgistamine Töötaja kopsud Tööline ja ümbritsevad Keskmine inimesed 7. Vale ruumikasutamine Töökoha ümber Tööline Lubatav 8
Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha
Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise kesksõna tegumoe vormid: Tuku/tud Tuku/takse, Tuku/ti Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.).
2 Liikuvad masinaosad Objekti Töölised III välispiirkond 3 Kõrgel asuvad töökohad Hoone 0 koorusest Töölised III kõrgenmal asuv osa 4 Tuleohutus Tuleohtlike tööde Kõik isikud objektil II teostamisel 5 Halba kehahoiakut tingiv Tööd, mille Töölised II töö teostuskõrgus on liiga madal või kõrge 6 Kraanaga tõstetav objekt Kraana noole alune Töölised III ja lähiraadius 7 Kõrge või madal Objekti välisosa, Kõik isikud objektil I
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus
fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kindel kõneviis – tunnus puudub, neutraalne liige Tingiv kõneviis – tegevus on ebareaalne, tunnus ksi, ks Käskiv kõneviis – väljendab käsku, tunnus ge, ke, gu, ku, 0(ainsuse 2.pööre) Kaudne kõneviis – kaudne väide, tunnus vat Möönev kõneviis – arenenud käskiva kv 3.pöörde vormis, väljendab allika poolest kaudset käsku, möönavat tähendust. Tunnus gu, ku. (valitakse da-tegevusnime analoogial) 13. Kõneliigikategooria liikmed. Kõneliigikategoorial on kaks liiget – jaatav e afirmatiiv ja eitav e negatiiv.
(now, this week, at the at the same time) (Tomorrow, next week) moment) Present Perfect Past Perfect Future In The Past Täisolevik Täisminevik Tulevik minevikus I Had + III põhivorm You have + III pv Would + I põhivorm We They Minevikus alanud ning enne Tingiv kõneviis, tuleviku mingit kindlat ajahetke või väljendamiseks mineviku He teist tegevust lõppenud seisukohalt She has + III pv tegevus It Minevikus alanud lõpetamata tegevus (just, already, yet, today)
Kõneldut peab mõistma kohe Kirjutatut saab korduvalt lugeda Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam Korrektne kirjakeel keel de-mitmus: põnevatest raamatutest i-mitmus: põnevaist raamatuist lihtülivõrre: nõrgim, pisim liitülivõrre: kõige nõrgem käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune
teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik Kuidas järeldusi liigitatakse? Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. - Vahetuks nimetatakse järeldust ühest eeldusest. Kõige enam kasutatakse seda lihtsaimat järeldamise liiki argisituatsioonides. - Vahendatud süllogismid jaotatakse lihtkategoorilisteks, liitkategoorilisteks, tingivateks, tingiv-kategoorilisteks, liigitatavateks ja tingiv-liigitatavateks süllogismideks.
Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr konntet Sie konnten DÜRFEN+ TE Ich durfte Du durftest Er,sie,es durfte
Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime tunnus), joo-kse-ksi-me( tüvi, tingiva kv tunnus, -kse olevik, mitmuse I pööde lõpp) nobeda-i-d käs- i( tüvu, mitmuse tunnus, osatava k löpp, tüvu, mit tunnus)
Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina, sina, tema; 4 kõneviisi-kindel, kaudne, tingiv, käskiv; isikuline ja umbisikuline; -ma,-ta tegevusnimi; kesksõnad-nud,-tud,-tav,-v
HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM
Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n)
Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017) Sünteetiline keel - keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist
kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Sõitku Jüri homme maale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik
Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu)
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
*Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust
-mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2
Autoluksepp, teostab remonditöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad auto ja töölise ümbrus Tööline Keskmine 2. Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline Lubatav 3. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg, käed, Tööline Madal tingiv töö õlad 4. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline Keskmine masinad 5. Kaitsevahendite Töömees Töömees Keskmine puudumine Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp:
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult
(järeldus)! ∴ Iga x puhul kehtib see, et kui ta on kreeklane siis ta on mittetäiuslik. ! 8/14 3. Olemasolukvantori eemaldamine. 4. Olemasolukvantori lisamine. (nende kohta polnud E. Kasaku ega G. Vuksi raamatus just väga sisukat informatsiooni; eksamil ei küsitud; vt lk 107) 25. HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM. Hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv lause. A –> B Kui ma olen haige, siis mul on paha olla. B –> C Kui mul on paha olla, siis ma oksendan. A –> C Kui ma olen haige, siis ma oksendan. 26. TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM. Tingiv-kategoorilise süllogismi suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus kategooriline väide. Modus ponens ja modus tollens on kehtivad moodused. Tagajärje jaatus ja aluse eitus on mittekehtivad. Modus ponens – aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab.
(järeldus)! Iga x puhul kehtib see, et kui ta on kreeklane siis ta on mittetäiuslik. ! 8/14 3. Olemasolukvantori eemaldamine. 4. Olemasolukvantori lisamine. (nende kohta polnud E. Kasaku ega G. Vuksi raamatus just väga sisukat informatsiooni; eksamil ei küsitud; vt lk 107) 25. HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM. Hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv lause. A > B Kui ma olen haige, siis mul on paha olla. B > C Kui mul on paha olla, siis ma oksendan. A > C Kui ma olen haige, siis ma oksendan. 26. TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM. Tingiv-kategoorilise süllogismi suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus kategooriline väide. Modus ponens ja modus tollens on kehtivad moodused. Tagajärje jaatus ja aluse eitus on mittekehtivad. Modus ponens aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab.
predikaadi vahel. Konjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna ,,ja", ,,ning" või koma abil (ühendav). Disjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sõna ,,või", aga samuti ka ,,kas...või..." abil (liigitav). Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega ,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus).
Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit „kui-siis-lause” või „konditsionaal”. Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel. Kui-siis-laused on filosoofiliste vaidluste ja uurimise objektiks, suurimad probleemid tekivad väära aluse puhul. Loogikas esineb peamiselt nelja tüüpi kuisiis- lauseid: materiaalne implikatsioon, formaalne implikatsioon, tingiv lause (väide) ehk hüpoteetiline lause ja kontrafaktuaal. a) Materiaalne implikatsioon. Lausearvutuses defineerisime implikatsiooni „Kui p, siis q” (valemina p → q) kui binaarse tehte, mis annab alati tõese lause, välja arvatud juhtum, kui p on tõene ning q on väär. Seda võib sõnastada nii, et p on väär või mõlemad operandid on tõesed. Sellist, kõige nõrgema tähendusega kui-siis-lause vormi nimetatakse ka
a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
seda, miks ta ei ole korrektne. Juhul, kui süllogismi tüüp pole teada antud, siis tuleb see kindlaks määrata. Meie kursuses esineb järgmisi süllogismi tüüpe: · Lihtne kategooriline süllogism (LKS) · Entümeem (lühendatud kategooriline süllogism) (KS) Järgnevas loengus käsitletakse süllogisme liitväidetega, ja need on: · Hüpoteetiline süllogism (HS), mis võib olla täielik või hüpoteetilis-kategooriline (ehk tingiv kategooriline), (TKS). · Liigitav-kategooriline süllogism (LKS) ehk disjunktiivne süllogism. · Lemmaline (tingiv-liigitav) süllogism (TLS). 14_fl_vi-x Kategoorilise süllogismi korral: · Tehke kindlaks milline väide on suurem eeldus, milline väiksem eeldus ning milline on järeldus. Vajadusel arvestage, et üksikotsustust võib käsitleda üldotsustusena.
Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit ,,kui-siis-lause" või ,,konditsionaal". Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel. Kui-siis-laused on filosoofiliste vaidluste ja uurimise objektiks, suurimad probleemid tekivad väära aluse puhul. Loogikas esineb peamiselt nelja tüüpi kui- siis-lauseid: materiaalne implikatsioon, formaalne implikatsioon, tingiv lause (väide) ehk hüpoteetiline lause ja kontrafaktuaal. a) Materiaalne implikatsioon. Lausearvutuses defineerisime implikatsiooni ,,Kui p, siis q" (valemina p q) kui binaarse tehte, mis annab alati tõese lause, välja arvatud juhtum, kui p on tõene ning q on väär. Seda võib sõnastada nii, et p on väär või mõlemad operandid on tõesed. Sellist, kõige nõrgema tähendusega kui-siis-lause vormi nimetatakse ka
5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Töölised, piltnik Kõrge 6. Kohtvibratsioon Töömehe käed Tööline, kuid ka Lubatav (vajab kõrvalised inimesed puhkepause) 7. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg Tööline, sädemeid Madal tingiv töö vältiv muidumees 8. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Töölised Madal masinad 9. Stress, vägivald, Töökoht Töölised Keskmine ahistamine (kiusamine) Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp:
Nii venelased kui ka eestlased olid vähemalt kord elus kokku puutunud selle probleemiga, kui nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid näiteid ei ole artiklis toodud, aga nii vene kui ka eesti keeles on olemas umbisikuline ja geneeriline vorm, mis aitavad vältida otsest pöördumist (Pajusalu jt 2010: 216). Leelo Keevallik (1998: 548–549) nimetas ka mitut strateegiat otsese pöördumise vältimiseks. Sellised võimalused on pöördelõputa tingiv kõneviis, umbisikuline kõneviis, mitmuse 1.pööre ja ainsuse 3. isik, kuigi need strateegiad pole täiuslikud ning nad on tõenäoliselt kõlbmatud kasutamiseks. Pajusalu jt (2010) uuringus esinesid ka küsimused kolmanda isiku nimetamise kohta. Oli esitatud 2 eesti ja 2 vene nime ning 2 neist olid naiste ja 2 meeste omad. Eestlaste ja venelaste jaoks oli loomulikum nimetada kolmandat isikut ees-ja perekonnanime jargi. Vene nimede puhul
A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas
A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas
annaabi.ee 
