terviktekstid TÄHENDUSE ALUSEL Semantika-uurib keelelisi tähendusi Pragmaatika- võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Keeleteaduse naaberteadusi • Psühholoogia • Sotsioloogia • Ajalugu • Semiootika • Filosoofia • Etnoloogia • Kirjandusteadus Keeleteaduse meetodid
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne)
Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine b antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia)
Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); Kreeka nn “filosoofiline periood” Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” Kas keel on olemas nomo või physei?
* Praktiline – e rakenduslingivistika – kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). Keeleteaduse meetodid: * Lingivsti keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda. * Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine – teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). * Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). * Katsed – psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
dialoogsõnad minimaalsed, puuduvad argisõnad, raske kätte saada käskivat kõneviisi ja grammatilisi vorme. 1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu taskus (näitab tühja taskut)? 2. lünk-küsimused (completing): Te teete tee magusaks ... · Taustaandmed: Eestis murdepäevikud, kus inimese eluloolised andmed (vanus, haridus, liikumine, elulugu lühidalt) ja minimaalselt andmeid situatsiooni kohta. Litereerimine ja foneetiline transkriptsioon: · eesmärgiks on märkida täpselt üles sõnafoneetika · Muud nähtused märgitakse juhuslikult ja robustselt või jäetakse märkimata · FT koosneb häälikute märkidest, diakriitikutest ja muudest sümbolitest Häälikud: · häälikud märgitakse üldiselt tavaliste väiketähtedega · bdg on helilised sulghäälikud, mida on vaid Setus, tavalised nõrgad sulghäälikud märgitakse GBD abil
niitmine, karjatamine, raie, põlemine, turism, muu mõju Kaitsetähis Hinnang pühapaiga seisundile (5 palli) Pühapaiga taastatavuse hinnang Kiireloomulised tööd Pildistamine Suuline pärimus Märkused Juurdepääs Kameraaltööd Inventuurilehtede sisestamine Piltide, helisalvestiste ja filmide kandmine registrisse Heli- ja videosalvestiste lindnimestike koosatmine Lindnimestikest olulise teabe valimine Heli- ja videosalvestiste litereerimine – kirjutatakse sõna-sõnalt välja. Litereeringute sisestamine andmekogusse, sidumine erinevate tunnustega Järeltööd Andmestiku analüüs Paiga teabekogumiku koostamine, puuduste kirjeldamine Vajadusel täiendav andmete kogumine ja välitööd Paiga lõplik piiritlemine, kaitse eesmärgi ja soovitava kaitsekorralduse määratlemine Paiga kaitse alla esitamine Pühapaikade haldamine ja maastikuhooldus Haldamise eesmärk Tagada väärtuste säilimine või nende seisundi paranemine:
Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt,
Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine Makrolingvistika - Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus: iseenda keelt uurides Andmete kogumine: salvestus, litereerimine (salvestuste üleskirjutamine), korpused (keeleliste andmete süstematiseeritud kogum), sõnaraamatud, arhiivid, katsed ja küsitlused. Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas;
Filosoofia semantika ja pragmaatika uurib sõna tähenduse leidmist Etnoloogia kõneetnograafia kuidas inimesed kõnelevad Kirjandusteadus stilistika on tänapäeval empiiriline, peab koguma materjale, et keelt uurida Keeleteaduse meetodid: Lingvist tugineb esiteks oma keelepädevusele (emakeele puhul). Andmete kogumine (sõltub sellest, mida uuritakse): - lindistus (seda veel uurida ei saa), - litereerimine (heli pannakse kirjalikku vormi), - korpused (korpus koosneb teatud hulgast kirjalikest tekstidest; sealt otsimise puhul ise andmeid ei koguta ), - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed: luuakse kunstlik keelekasutusolukord Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid arutlemine - kvantitatiivsed meetodid loetakse midagi kokku, tehakse statistikat. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
1 kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu
mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu
üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. Praktiline rakenduslingvistika praktiline kasu. Siin kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste (eelkõige keele kasutamise) probleemide lahendamisel. Praktiliste keeleliste probl tegelemine. Keeleteaduse meetodid: · Andmete kogumine: salvestus,lindistus litereerimine korpused sõnaraamatud, arhiivid · Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid, mis uurivad üksikjuhtumeid kvantitatiivsed meetodid, mis määravad sagedust · Katsed 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini) VANA-INDIA: Panini (3saj eKr) Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused
kirjeldamine *Tänapäeval? Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne *Kuidas? Tugitool või korpused? *Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. *Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused)
4. ja koostatakse kogumispäevikuid allikatena, mis tulid käibele enne Esimest maailmasõda (1912+) materjali talletamisviisid välitöödel 1. meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine (protokollimine), 2. ülesmärkimine kogumise hetkel, s 3. alvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine, 4. ümberkirjutamine/kopeerimine Pärast välitöid toimub arhiivis: 1. suulise materjali litereerimine 2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine kogud 3. registrid 4. abikartoteegid 5. elektroonilised andmebaasid · Kirjalikud allikad arhiivi talletatud materjal: 1) välitöödelt kogutu 2) korrespondentide vastused 3) allikapublikatsioonid Kirjalikud allikad jagunevad: 1. litereeritud materjalid 2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid 3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm · uurimismeetodid
3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduste loomine, pole praktilist kasu 4. PRAKTILINE – kasutatakse teoreetilisi keelteaduse teooriad, mõisteid ja tulemusi,et lahendada praktilisi probleeme 5. MIKROLINGVISTIKA(autonoomne) – uuritakse ainult keelt ennast eraldi 6. MAKROLINGVISTIKA(kausaalne) – keelt uuritakse koos rahvuskultuuri ja muu sellisega. Keeleteaduse meetodid: 1.ANDMETE KOGUMINE: *salvestus, lindistus *litereerimine *korpused *sõnaraamatud, arhiivid 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE: *kvalitatiivne meetod: uuritakse üksikjuhtumit *kvantiatiivne meetod: uuritakse sagedust 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) *Vana-India: Panini (3saj eKr) - Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed.
2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2. teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms) 3. korpused, sõnaraamatud, arhiivid jms. 1. korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest; · Andmete töötlemine: 1. kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi: 2. kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v
kirjeldamine · Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne. · Kuidas? Tugitool (ei minda oma mugavast keskkonnast välja ja usaldatakse oma vaistu) või korpused (empiiriline uurimine)? Katsed ka! jõutakse tihti järelduseni, et materjali pole. · Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. Keeleteadse meetodid · Lingvisti keelepädevus ja korpused · Emiirilised uurimused · Andmete kogumine salvestused: litereerimine e transkribeerimine, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed · Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid · Perspektiiv: sünkrooniline(e tänapäeva keel eh arenguta ajas), diakrooniline (keele ajaloo kujunemine aja jooksul) · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine · Metaleele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika).
Tundmatu keel : ükskeelne välitöö (vaatasime filmi selle kohta) Mida uurida saab: Sõnavara, grammatikat, morfeemi päritolu, keeleteaduse algusaegade olulisel kohal eelkõige kirjeldamine Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid Kuidas tugitool (empiiriline) või korpused Sõltub alati objektist ja eesmärgist Keeleteaduse meetodid Lingvisti keelepädevus ja korpused Empiirilised uurimused päris keelekasutus Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeeriminie, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid Perspektiiv: sünkrooniline (praegu kasutusel olev keel), diakrooniline (arengus ja muutumises ajaloolises vaatepunktist) Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika) KORPUS TEKSTIKOGU Korpus on (tavaliselt) polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse
Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda. Intervjuu võib osutuda liiga formaalseks, et sealt slängi kätte saada, seepärast on hea, kui intervjueeritav(ad) ja intervjueerija on sõbrad, siis tuleb loomulikku keelt rohkem. Argivestluse lindistamine grupis on parem, kui ei tehta konkreetselt küsimus-vastus-süsteemi. Lindistamine võtab aega ja selle litereerimine, analüüs ka. 10. Nimeta eesti keele etümoloogiasõnaraamatud (3). Koostajad, mida sisaldavad, sõnavara maht. Etümoloogiasõnaraamatu olemasolu on peetud üheks kirjakeele küpsuse tunnustest. 1) Julius Mägiste „Estnisches etymologisches Wörterbuch” – teaduslik, mõeldud keeleteadlastele. Põhjalik tuletiste etümoloogia, palju murdesõnu. Ilmus Helsingis 1983.
annaabi.ee 
