Arnold Sanglepp Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Inimese evolutsioon Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne ...
rohkem inimesele. Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirgeinimese teene inikonna arengule on, et nemad võtsid esimesena kasutusele tule. Peaaegu miljon aastat hiljem arenesid sirgeinimesest kaks järglast- Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimesega, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem. Nüüdisinimest peetakse kõrgeimaks liigiks, ning seetõttu on tsiviliseeritud inimesel
Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime tulekuks. Nad olid esimesed inimlase, kes valdasid kõnevõimet,
Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid. Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai
kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU
Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo inimene, sapiens tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks : elasid Aafrikas algselt elutsesid puudel, hiljem maapinnal sellega kaasnes püstine kehaasend Austrolopiteekide järel kujunesid : Osav inimene (homo habilis,oskas teha tööriistu) Hilejm püstine inimene (homo erectus, lisaks töörii...
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents ...
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
a) Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad Linnud põlvnevad: a) Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: a) Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: a) Rakk b) isend c) populatsioon d) liik e) kooslus Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: a) Lõunaahvid b) neandertaallane c) osav inimene d) püstine inimene e) tark inimene Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit b) 1 miljon c) 100 tuhat d) 40 tuhat aastat tagasi Esimesed elusolesed ilmusid Maale umbes: a) 1 miljard b) 10 miljardit c) 50 miljardit d) 4 miljardit aastat tagasi Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega.
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
- u. 5-2 miljonit a. tagasi - Aafrika HOMO HABILIS (osavinimene) - aju maht suurem (märgid kõnekeskusest) - kivist tööriistad (kiviaja algus, enne seda muinasaja algus) - u. 2,5-2 miljonit a. tagasi HOMO ERECTUS (sirginimene) - pikk, sihvakas, palja sileda, tumeda nahaga - ajumaht 2x suurem ahvist, kaks kolmandikku nüüdisinimese omast - 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a ta...
kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine sam...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, inimese esivanem Inimese levimine: 100 000at Aasia, 60 000at Austraalia, 40 000at Euroopa, 20 000at Ameerika 5. Jääaeg – põhjus, miks inimesed jõudsid hiljem Eestisse ja Euroopasse. Viimane jääaeg. Jääaja mõju Eesti geograafiale ja ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes.
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum. Lähis-Ida vanimad leiud u 90 000 a tagasi. Neandertaallane, kuigi kuuludes Homo sapiensi hulka, pole tema, st meie otsene eellane, seda näitavad geeniuuringud. Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega. Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja
Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr)
CO2 on suurem, pegeldub soojust vähem maailmaruumi. Jääaegadega muutub loomastik, taimestik, arenevad uued loomaliigid. 500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid. Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi. · Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel
Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
600-800 cm3 Homo erectus 1,8 milj. 800-1000 cm3 Homo sapiens arhailine 400-200 1100-1400 tuh. cm3 sh 1700 cm3 neandertaallane kaasaegne 130 000 1400 cm3 · Inimese areng (Foley 1998) · Arengu tunnused: aju maht, järglaste eest hoolitsemine, hingamisteede ehitus · Alates Homo habilisest võisid inimesed omada mingit keelt · Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. · Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju
avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?) · Shanidar (Iraak) neandertaallaste matmispaik 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) ka matmispaiga mullast sealt avastati tohutult õietolmu ja lilleseemneid. Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud mitmete ja mitmete luumurdudega neandertaallane, kes poleks suutnud endale ise toitu hankida ega midagi haigete eest hoolitsemine näitab kokkuhoidvust · Drachenlochi koobas sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni
Svante Pääbo. 2007. aastal kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Ta oli esimene mees, kel õnnestus kätte saada osa dna ahelat neandertaallase luudest. Teaduses võrreldi seda kuu peal käimisega. Tema avastas, et neandertaallanna võis suguliselt vahekorras olla kromanjoonlaste meestega. S.Pääbo hiljem ütles, et tõenäoliselt on probleemides mingi eksitus. Uuemad andmed: neandertaallased on eristunud HEst u 700 000 aastat tagasi. Heidenbergi inimene vs neandertaallane? Luustikke ka pole sellest ajast. On lumeinimene neandertaallase järglane? Ei tea. Jääaeg on tavaliselt ette kujutatav, kui üks periood maailma ajaloos, aga tegelikult on olnud mitu jääaega. Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi
120-130 pikk. *Homo Habilis osav inimene. Kuulub perekonda inimene. 2-3 miljonit aastat tagasi tekkinud. Leiud pärinevad ainult Aafrikas. Valmistas tööriistu. Elamut tal polnud, rõivaid ta ei kandnud. Tegeles korjusega ja toitus ka surnud loomadest. *Homo Erectus sirge inimene. 2 miljonit aastat tagasi tekkinud. Säilmeid leitud ka Euraasiast. Õppis küttima. Elas koobastes. Kasutas tuld. Kasutasid riideid (loomanahk). Erinevad alamliigid (nt. Heidenbergi inimene). * Neandertaallane 250'000 aastat tagasi tekkinud. Surid välja 30'000-40'000 aastat tagasi. Esmane leid saadi Saksamaalt, Neanderi jõe orust sealt tuli nimetus. Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranzikas muld) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest. * Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast.
Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega. Cargo kultus Valgete materiaalsed väärtused ja võim on eesmärk omaette Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid Koloniaalne vallutus Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga.
Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks
loomastik. Soomest on leitud muistis, mis näitab, et viimasel jäävaheajal u 125 000 aastat tagasi on ka seal olnud inimasustus. Muistis leiti Kesk - Soomest Susiluolo kaljukoopast. Selle koopa kaevamisel leiti mitu settekihti umbes 2 m paksuselt, settekihid tekkisid viimase jääaja tõttu. Koopa põhjast avastati primitiivseid kiviesemeid ja kilde ning veidi söejäänuseid. See näitab, et seal on elanud inimesed, täpsemalt neandertaallased. Neandertaallane võis seega elada ka Eestis, aga siin pole nende jälgi võimalik leida jääaja tõttu. Jääaegades endas on olnud ka väiksemaid jäävaheaegu. Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub
väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa. See viis omavahelise koostöö tekkimiseni, hõimusuhted tekkisid ja kognitiivsete võimete eelisareng. Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju. Seetõttu võib arvata, et Homo erectus õppis tule taltsutamise ära küllalt varakult. Tegelikult otseseid tõendeid vähem kui 1 MAT. 10. Kuidas on neandertaallane suguluses tänapäeva inimesega? Mõlemad kuuluvad perekonda Homo, aga tänapäeva inimene ei ole tekkinud neadertaallasest. Mõlemad on eristunud Homo heidelbergensisest, säilmed nii Aafrikast kui ka Euroopast. N kujunes välja Euroopas, TI Aafrikast. Otsene põlvnemine võib olla Adripithecus ja mõne austrolopiteegi liigi vahel. Homo erectus (enne oli rudolfensis) andis läbi heidelbergensise neadertaallase ja homo sapiensi. Mõlemad mõistusega liigid. mtDNA
andestame Sulle.’’ Ma tean, et Sa ei suuda ilma minuta elada. Matuste eest maksan mina. Surnuid austan ma alati! Sind ju võiksin ka tegelikult... Ma saan alati aru, kui Sa valetad - huulte liikumisest. Mis su IQ on? Aa , tuli meelde, see on sul ju miinustes. Mirrors don’t talk and lucky for you, they don’t laugh either. Pumbaga oled sündinud, vä? Ma digimuutun sulle jalaga näkku. Kust see neandertaallane välja ilmus? Ma vaatan, et su vanemad ei olnud eriti osavad selles lapsetegemise asjas. Su lapsepõlve peatrauma annab tunda! Sa näed välja nagu oleksid 11 korda peaga vastu wc-potti kukkunud. Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Koomas kurginägu. Suudle mind, ma tahan oksendada. Milline sa enne õnnetust välja nägid ? Ma pole sinu tüüp. Mul on pulss:) Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see suri üksinduse kätte ära.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
