paljude teiste tunnuste poolest. Homo Sapiens Sapiens Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor Püsisoojane ehk endotermne Aeglane individuaalne areng Järglased vajavad hoolitsust pikka aega Puudub innaaeg Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist Homo Sapiens Sapiens Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Neandertaallane ja inimene Inimese areng tänapäeval Teadlaste väitel pole liigi Homo sapiens evolutsioon kaugeltki veel lõppenud Järeltulijaid ootavad uued mutatsioonid Inimeste nahk tumeneb märkimisväärselt, nad muutuvad pilusilmsemaks ja jäävad ilma hammastest Inimese areng tänapäeval Haistmine on tänapäeva inimesel eelkäijatega võrreldes muutunud palju kehvemaks: 72% geenidest, mis vastutavad haistmismeele eest, on muteerunud, kuna muutunud
rohkem inimesele. Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirgeinimese teene inikonna arengule on, et nemad võtsid esimesena kasutusele tule. Peaaegu miljon aastat hiljem arenesid sirgeinimesest kaks järglast- Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimesega, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem. Nüüdisinimest peetakse kõrgeimaks liigiks, ning seetõttu on tsiviliseeritud inimesel
Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime tulekuks. Nad olid esimesed inimlase, kes valdasid kõnevõimet,
Elumugavusi suurendas ka elamute kasutamine. Kõige algelisem neist oli tuulevari, mis koosnes maasepistetud okstest, mille vahesid tihendati raagude, lehtede, rohu või puukoorega. Kahest vastakuti asetatud kaldseinaga tuulevarjust sai hütt. Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid. Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens)
kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU
Austrolopiteekide järel kujunesid : Osav inimene (homo habilis,oskas teha tööriistu) Hilejm püstine inimene (homo erectus, lisaks tööriistadele oskas kasutada tuld, arendas omavahelist suhtlust) Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt
) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis)
5m), peenemad luud, väiksemad hambad, varasemad. Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad, massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. 12. Osav inimene kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja. 13. Neandertaallane- arenes Euroopas, jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu 14. Neoteemia- seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas-
ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. OSAV INIMENE- ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu.
homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii. keskpaleoliitikum 1
(eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a tagasi, oskas teha tuld, kasutada pihukirvest. homo sapiens neanderthalesis (neandertaallane) 0,5milj a tagasi, inimesega sarnane, intelligentne. Segunes homo sapiensiga. Valdasid kõnet, oskasid veidi rääkida. homo sapiens ja homo sapiens sapiens (arenenud ja mõtlev inimene) u 5milj - 250 000 a tagasi. 4. Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis? (Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves) Kunda elatus küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Peamine jahiloom põder, koduloom koer. Elati püstkodades veekogude ääres.
- u. 5-2 miljonit a. tagasi - Aafrika HOMO HABILIS (osavinimene) - aju maht suurem (märgid kõnekeskusest) - kivist tööriistad (kiviaja algus, enne seda muinasaja algus) - u. 2,5-2 miljonit a. tagasi HOMO ERECTUS (sirginimene) - pikk, sihvakas, palja sileda, tumeda nahaga - ajumaht 2x suurem ahvist, kaks kolmandikku nüüdisinimese omast - 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi
kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese eellased (lõunaahv, osav inimene, püstine inimene, neandertaallane) 1. Lõunaahv ehk australopiteekus - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond 2. Püstine inimene - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste
iseloomustus Inimese otsesed eelkäijad olid ahvinimese,olles asunud elama lagedale maale hakkasid kahel jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad ,laiad hambad,pikad käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas osavinimene kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2 .Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja
tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, inimese esivanem Inimese levimine: 100 000at Aasia, 60 000at Austraalia, 40 000at Euroopa, 20 000at Ameerika 5. Jääaeg – põhjus, miks inimesed jõudsid hiljem Eestisse ja Euroopasse. Viimane jääaeg. Jääaja mõju Eesti geograafiale ja ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes.
iseloomustus Inimese otsesed eelkäijad olid ahvinimese,olles asunud elama lagedale maale hakkasid kahel jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad ,laiad hambad,pikad käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas osavinimene kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes sirginimene kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2.Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja
Australopiteegid ehk lõunaahvid - pikemad, massiivsemad luud, suuremad hambad ja mälumislihased. Käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal (Lõuna-Aafrikas), kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu - pidama jahti, kasutama teadlikult algelisi tööriistu. Püstine inimene e. Homo erectus. - Suurem koljumaht ja kasv, täiuslikumad kivist tööriistad. Pidasid jahti, olid lihatoidulised ja oskasid kasutada tuld. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)– lühike, jässaks ja lihaseline, suurema ajukoljuga, ümar kukal, lame laup, suured silmakoopad. Inimese evolutsiooni kõrvalharu. Arukas inimene ehk tark inimene ehk pärisinimene – kõrge laup, väikesed hambad, suur ajukolju, käsitlesid tööriistu. 45. Tead primaatidele omaseid tunnuseid. 46. Jäsemetel 5 sõrme/varvast; hea nägemine ning suur aju 47. Oskad võrrelda omavahel inimese ja šimpansi skeletti (vt. lk. 58) 48
-ka simpans, vares oskavad riistu kasutada HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad
tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum. Lähis-Ida vanimad leiud u 90 000 a tagasi. Neandertaallane, kuigi kuuludes Homo sapiensi hulka, pole tema, st meie otsene eellane, seda näitavad geeniuuringud. Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega. Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja
Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr)
CO2 on suurem, pegeldub soojust vähem maailmaruumi. Jääaegadega muutub loomastik, taimestik, arenevad uued loomaliigid. 500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid. Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi. · Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel
Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus.
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg
Karvkate vähenenud Suurem kopsumaht Algeline sõnavara Aasiasse 1,8 milj a tagasi, Euroopasse 1 milj- a tagasi Homo sapiens ehk arukas inimene Pärisinimene Tekkisid Saharast lõuna pool 130000 a. tagasi 100000a. tagasi kolisid Aafrikast välja 50000 a. tagasi Austraaliasse 40000a. tagasi Euroopasse 20000a. tagasi Ameerikasse Oskas paate teha, kala püüda Koopamaalingud Neoteenia- arengu aeuglustumine Neandertaallane- väljasurnud kõrvalharu inimese evolutsioonis, elasid 200-30 tuhat a tagasi, olid jässakad ja tugevad, suure ajumahuga, matsid surnuid ja arvatavasti oli ka olemas kõnevõime.
600-800 cm3 Homo erectus 1,8 milj. 800-1000 cm3 Homo sapiens arhailine 400-200 1100-1400 tuh. cm3 sh 1700 cm3 neandertaallane kaasaegne 130 000 1400 cm3 · Inimese areng (Foley 1998) · Arengu tunnused: aju maht, järglaste eest hoolitsemine, hingamisteede ehitus · Alates Homo habilisest võisid inimesed omada mingit keelt · Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. · Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju
avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?) · Shanidar (Iraak) neandertaallaste matmispaik 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) ka matmispaiga mullast sealt avastati tohutult õietolmu ja lilleseemneid. Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud mitmete ja mitmete luumurdudega neandertaallane, kes poleks suutnud endale ise toitu hankida ega midagi haigete eest hoolitsemine näitab kokkuhoidvust · Drachenlochi koobas sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni
Svante Pääbo. 2007. aastal kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Ta oli esimene mees, kel õnnestus kätte saada osa dna ahelat neandertaallase luudest. Teaduses võrreldi seda kuu peal käimisega. Tema avastas, et neandertaallanna võis suguliselt vahekorras olla kromanjoonlaste meestega. S.Pääbo hiljem ütles, et tõenäoliselt on probleemides mingi eksitus. Uuemad andmed: neandertaallased on eristunud HEst u 700 000 aastat tagasi. Heidenbergi inimene vs neandertaallane? Luustikke ka pole sellest ajast. On lumeinimene neandertaallase järglane? Ei tea. Jääaeg on tavaliselt ette kujutatav, kui üks periood maailma ajaloos, aga tegelikult on olnud mitu jääaega. Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi
Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega. Cargo kultus Valgete materiaalsed väärtused ja võim on eesmärk omaette Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid Koloniaalne vallutus Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga.
120-130 pikk. *Homo Habilis osav inimene. Kuulub perekonda inimene. 2-3 miljonit aastat tagasi tekkinud. Leiud pärinevad ainult Aafrikas. Valmistas tööriistu. Elamut tal polnud, rõivaid ta ei kandnud. Tegeles korjusega ja toitus ka surnud loomadest. *Homo Erectus sirge inimene. 2 miljonit aastat tagasi tekkinud. Säilmeid leitud ka Euraasiast. Õppis küttima. Elas koobastes. Kasutas tuld. Kasutasid riideid (loomanahk). Erinevad alamliigid (nt. Heidenbergi inimene). * Neandertaallane 250'000 aastat tagasi tekkinud. Surid välja 30'000-40'000 aastat tagasi. Esmane leid saadi Saksamaalt, Neanderi jõe orust sealt tuli nimetus. Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranzikas muld) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest. * Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast.
Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks
loomastik. Soomest on leitud muistis, mis näitab, et viimasel jäävaheajal u 125 000 aastat tagasi on ka seal olnud inimasustus. Muistis leiti Kesk - Soomest Susiluolo kaljukoopast. Selle koopa kaevamisel leiti mitu settekihti umbes 2 m paksuselt, settekihid tekkisid viimase jääaja tõttu. Koopa põhjast avastati primitiivseid kiviesemeid ja kilde ning veidi söejäänuseid. See näitab, et seal on elanud inimesed, täpsemalt neandertaallased. Neandertaallane võis seega elada ka Eestis, aga siin pole nende jälgi võimalik leida jääaja tõttu. Jääaegades endas on olnud ka väiksemaid jäävaheaegu. Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub
väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa. See viis omavahelise koostöö tekkimiseni, hõimusuhted tekkisid ja kognitiivsete võimete eelisareng. Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju. Seetõttu võib arvata, et Homo erectus õppis tule taltsutamise ära küllalt varakult. Tegelikult otseseid tõendeid vähem kui 1 MAT. 10. Kuidas on neandertaallane suguluses tänapäeva inimesega? Mõlemad kuuluvad perekonda Homo, aga tänapäeva inimene ei ole tekkinud neadertaallasest. Mõlemad on eristunud Homo heidelbergensisest, säilmed nii Aafrikast kui ka Euroopast. N kujunes välja Euroopas, TI Aafrikast. Otsene põlvnemine võib olla Adripithecus ja mõne austrolopiteegi liigi vahel. Homo erectus (enne oli rudolfensis) andis läbi heidelbergensise neadertaallase ja homo sapiensi. Mõlemad mõistusega liigid. mtDNA
andestame Sulle.’’ Ma tean, et Sa ei suuda ilma minuta elada. Matuste eest maksan mina. Surnuid austan ma alati! Sind ju võiksin ka tegelikult... Ma saan alati aru, kui Sa valetad - huulte liikumisest. Mis su IQ on? Aa , tuli meelde, see on sul ju miinustes. Mirrors don’t talk and lucky for you, they don’t laugh either. Pumbaga oled sündinud, vä? Ma digimuutun sulle jalaga näkku. Kust see neandertaallane välja ilmus? Ma vaatan, et su vanemad ei olnud eriti osavad selles lapsetegemise asjas. Su lapsepõlve peatrauma annab tunda! Sa näed välja nagu oleksid 11 korda peaga vastu wc-potti kukkunud. Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Koomas kurginägu. Suudle mind, ma tahan oksendada. Milline sa enne õnnetust välja nägid ? Ma pole sinu tüüp. Mul on pulss:) Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see suri üksinduse kätte ära.
annaabi.ee 
