PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis
ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8. Ostsime maitsva tordi.
mineviku kesksõnast, näiteks oleksin elanud, oleks elatud, olevat elanud, olevat elatud, olgu elanud, olgu tehtud. Kõrgstiilsemas tekstis võib üldminevik avalduda isikulise tegumoe korral ka lihtvormina, milles ajatähendust kannab tunnus nu, mis järgneb tüvele ja eelneb kõneviisitunnusele, näiteks ela/nu/ksin, ela/nu/vat. Umbisikulises tegumoes üldmineviku lihtvorme ei kasutata. 44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on
Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna
, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav Sooline vahetegemine Eesti keeles ei eristata Inglise keeles eristatakse sugusi
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata
viven vivieron vivian vivirán PARTICIPIO -nud vorm: bailado, comido, vivido GERUNDIO -des, -mas vorm: bailando, comiendo, viviendo PRETÉRITO PERFECTO täisminevik kestev olevik he estoy has estás ha } bailado está } bailando hemos estamos habéis estáis han están umbisikuline tegumood olevikus se baila (tantsitakse), se come (süüakse), se vive (elatakse)
Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre
· Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub
· Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub
Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm.
otstarvet (koolimaja ehitamiseks),mööndust (raskustele vaatamata). Seega tähitsab määrus tegevuse kaudseid osalisi või asjaolusid. NB! Pea meeles, et määruse käänded on kõik alates sesseütlevast. Pea meeles, et viisi ja hulgamääruse vormistamine lt-liitelise määrsõnaga on tarbetu ja mõjub kirjandis halvasti. Pea meeled, et seisundimäärus olevas ja saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut. TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik tegevuse toimumine enne kõnehetke. (poiss luges raamatut)
moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33
pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud).
Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te-
ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlus¬tunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). 28. Pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg,kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Nt vormis elavat ei kajastu pöörde-kategooria. Üksikutel pöördsõnavormidel puudub üldse seos pöördsõna morfoloogiliste kategooriatega, ntelada. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. The Future Simple Passive
pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke.
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
Parvetaja ütles veel enne kaldasse jõudmist, et selle parvega sõidavad põrgusse need, kes sinna peavad kuuluma. Kalda lähedal tuli järsult vappuv mürin, Dante oli kuum ja higine, ta kaotas teadvuse 9. Laul Kui Dante ärkas oli tema ümber paks must udu. Vergilius hakkas kahtlema. Nad olid jõudnud linna, mis oli mõeldud piina mõistetutele. Dante märkas üht kõrget torni, mille tipust paistis ere valgus. Seal oli veel 3 fuuriat, kel oli naise kaeha ja tegumood. Fuuriate vöödel rippusid rohelised hüdrad ja peas siuge. Vergilius käskis Dantel käed silmadele panna, kui Medusa tuleb, et ta ei kivistuks. Edusa möödus neist. Ta jättis endast maha raja, mida mööda oli ohutu minna. Kui nad väravani jõudsid, toetas Vergilius kepiga väravale ning see avanes. Nad jõudsid põrgu esimesse ringi, kus oli suur ruum, mis oli täis karjumist ja kaeblemist. Seal olid hauad, kus oli inimesi ketsritest jüngriteni
Romantiline stiil. Romantiline stiil- see on keeruline tegumood ja kaunistuse rikkus (tikand, rüüsid, volangid, krookribad, dekoratiivkangast vahetükid). Kangad on õhukesed, kerged: siid, sifoon, gipüür, atlass. Värvid- valge, pastelsed toonid (helesinine, roosa, kreemjas, beez). Kaunistused- elegantsed, keerulised. Oluline on ebatavalisus ja fantaasiarikkus. Lisandid- käekotid, mis on viimistletud kõikvõimalike kaunistustega ja harmoneeruvad värvi poolest riietuse ja jalatsitega, baretid ja kübarad.
Miks on sõnas üldse rõhku vaja? Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad) 11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja arv, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav.
Kui plekk on kinnitunud pohjani (uleporandavaip, pehme moobel), tuleb imendamiseks kasutada vaid kaes olevat lappi. Plekieemaldusvahendi kasutamise jarel "loputatakse" plekikohta sama tehnikat kasutades. 5 plekki ja nende eemaldamine Koka tooriiete luhiiseloomustus Kokajakk - on valmistatud 67% poluestrist ja 33% puuvillast. Tegumood on suhteliselt lihtne. On kahte varjanti, kas pikkade kaiste voi luhikeste kaistega. Minul on pikkade kaistega, kus saab kaised ules keerata, et need segama ei hakkaks. Jakil on 10 noopi, mis saab enne pesemist ara votta. Noobid on malenupu tegumoega. Pealt on ummargune ja altpoolt on lame. Ummargune tuleb labi noobiaugu. Jakk on valget varvi ja sinise kandiga. Jakki voib pesta 40kraadi juures, ei tohi pesta ainega mis sisaldab kloori, triikida tuleb madala/mooduka kuumusega,
sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud Sa-oled õppinud Ta-on õppinud Me-oleme õppinud Te-olete õppinud Nad-on õppinud Umb- on õppinud Enneminevik: Ma-olin õppinud Sa-olid õppinud
Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
(sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4
Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid.
• (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. Lugejal olgu kerge(lühikesed laused max 15 sõna, võimalikult palju isikuline tegumood, kasuta verbe öeldisena, lühikesed lõigud). 8. Ära anna hinnanguid, anna infot. 9. Sündmus määrab tooni, liigenduse ja tempo. Head stiili soovitused: 1. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus. 2. Tihedus ja ökonoomsus. 3. Elavus, veenvus ja isikulisus. 4. Loomulikkus ja ühtsus. Täpsus, selgus, lihtsus ja objektiivsus – oluline on teksti tegemise reeglid kui ka sõna- ja lausevalik. 1. Ei tohi kirjutada enne, kui asi pole selge, muidu muutub tekst uduseks.
keskkooliõpilasi ja üliõpilasi, konsulaartöötajaid, välismaal teenivaid Eesti sõdureid, sotsiaaltöötajaid, politseitöötajaid, naisorganisatsioonide liikmeid, prokuröre ja kohtunikke. Kokku kulutas sotsiaalministeerium 2006. aastal teadlikkuse suurendamise ja ohvrite tuvastamise koolitustele 25 000 dollarit. Oma arvamus inimkaubitsemise kohta See, et inimestega kaubeldakse nagu mõne kaltsuga mis kokku õmmeldud on, on minu jaoks äärmiselt vastik tegumood. Kuid siiski kui ma seda materjali käsitlesin ei saanud ma aru sellest, et kui inimestele on sellest räägitud, teada antud, siis miks nad ikka ja jälle inimkaubitsemise ohvriks langevad. Eriti eestis, kus on niigi vähe rahvast. Ühes kaheosalises seriaalis näitas inimkaubitsemise põhieesmärgid kergesti ära, et kuidas neid seal lõksu püüti ja neid seksiorjadeks müüma hakati. Üldse mõtegi, et naisi orjadeks müüa tänapäeval tekitab minus õudust, loodan väga et
sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria: • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused; • morfoloogilised väljendusviisid: o sünteetiline väljendusviis – morfeem tüvega koos; morfeemide liitmine afiksatsioon ehk aeglutinatsioon (ka reduplikatsioon - kordus) - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks
Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE -B -VAD Tunnustel, lõppudel puudub tähendus, seetõttu ei saa nad tüveta eksisteerida.
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. · The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. · The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. · The Future Simple Passive will be + III pv Examples: I will be watched. A book will be read. Marks will be given. · The Future Simple Passive in the Past would be + III pv Examples: I would be watched. A book would be read. Marks would be given. · The Present Progressive Passive am is + being + III pv are Examples: I am being watched. A book is being read. Marks are being given. · The Past Progressive Passive was were + being + III pv Examples: I was being watched. A book was being read. Marks were being given. · The Present Perfect Passive have has been +...
Ööpesu Ööpesuks kasutatakse mitmesuguseid puuvillaseid materjale, nagu sits, satään, puuvillane klokee, flanell, batist jt, sest need imavad hästi niiskust, on õhurikkad ja kergesti pestavad. Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada. Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine. Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm
tsirkumfiks nii tüve ees kui taga saksa ge+mach+t infiks väga haruldane, tüvi katkestatakse. nullmorfeem tähendus on, vormi pole nt omastava käände lõpp: raamatu+0 kliitik pole juurega kokku liitunud, pole grammatikasüsteemis lõplikult kinnistunud.. kellelegi ~ kellegile vene 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: 1) sünteetiline väljendusviis grammatiline kategooria on väljendatud sõna sees: afiksatsioon - tüvele liidetakse grammatiline morfeem nt laua/l aglutinatsioon üksused liidetakse sõnadele järjest
Laste ja lihtrahva meeste-naiste peamiseks peakatteks oli beebimütsiga sarnanev coif . Levinud olid ka tagasipööratud servaga kapuuts naistel ja tagasi pööratud servaga müts meestel. 3 Rõivalisandid: 13-14.sajandil olid kasutusel keebid. Nööbid olid valmistatud nahast, luust, metallist. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka rõivanõel. Vaesemad inimesed ajasid läbi puupööradega. Aegade jooksul on selle eseme vorm ja tegumood, isegi nimetus mitu korda muutunud, otstarve on aga jäänud samaks kuni tänapäevani, esinegu ta siis haaknõela või prossi nime all. Nii nagu sõled, vööd või nööbid, kuuluvad ka riidenõelad rõivastel kantavate ehete hulka. Tähtsaks iludetailiks oli ka vöö. Omapärane tähendus on keskajal veel krael. Kallis, kulla ja vääriskividega kaunistatud krae oli ikkagi ainult ehe, mitte rõivaese. Lehvik on kõrge või kuningliku seisuse üldtuntud sümbol
Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid
ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast
Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm) Eitus Näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust.
on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse grammatiliste tunnuste ja tüvevaheldustega, annab teine keel edasi eraldi sõnadega või jätab üldse väljendamata.Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega. Sünteetiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi morfoloogiliste vormidena. Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi
Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid finiitseteks ja infiniitseteks. Pöördeline ehk finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena või kuuluda öeldise koosseisu. Numeraalid Shilha berberi keeles on kasutusel araabia numbrid. Päritud kardinaalne
Saadud tüvekujule lisatakse m, nt õnne`lik (: õnneliku) : õnnelikem, `tark (: targa) : targim, `suur (: suure) : suurim, `uus (: uue) : uusim, `paks (: paksu) : paksim. Üksikutel sõnadel on olemas lihtülivõrre, mis tugineb samasugusele supletiivsele tüvevariandile nagu keskvõrregi: `hea (: parem) : parim, lühike (: lühem) : lühim. 28. Pöördsõna Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg,kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Nt vormis elavat ei kajastu pöörde- kategooria. Üksikutel pöördsõnavormidel puudub üldse seos pöördsõna morfoloogiliste kategooriatega, ntelada. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja
(afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes: Prefiks – eesliide (eba+viisakas) Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks – tüvi on keskel (saksa ge+mach+t) Infiks – liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi išrik „he stole“, iš-ta-rik „he stole for himself“) 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: sünteetiline väljendusviis: morfeemide (afisite) liitmine. afiksatsioon ehk aglutinatsioon- eri morfeemid ei mõjuta ükssteist, nt “laua+l” (sealhulgas reduplikatsioon- tavaliselt tüve kordus, nt väga-väga)
ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid. Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine
annaabi.ee 
