Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tegumood" - 125 õppematerjali

tegumood – jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna – Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati – pole teada, kes ukse avas).
tegumood

Kasutaja: tegumood

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Umbisikuline tegumood ehk passiiv

PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. ­ Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. ­ Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt...

Saksa keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõneviisid, ajad, kõne liigid, vaherühma verbid, tegumoed

Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV ­ tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ­ksi ­ puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV ­ väljendab käsku ­ otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil ­ Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi ­ lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes ­ Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV ­ väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti keele reeglid

Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle...

Eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine aines „Keel ja ühiskond”

Rõhku on vaja selleks, et sõnu eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad) 11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja arv, aeg, kõneviis, tegumood , kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav....

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

Mis on uurimus? algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi 26. Mis on referaat? algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 27. Mis on parafraseerimine? autori mõtte esitamine oma sõnadega 28. Mis on plagiaat? kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all 29. Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm 30. Milline on hea pealkiri? 31. Mis on annotatsioon? töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused 32. Mis on resümee? kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused *Eestikeelsele tööle inglise keeles *Muukeelsele tööle eesti keeles 33...

Väljendusoskus
363 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänamine ja pööramine

nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? ­ sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti...

Eesti keel
202 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaegsed rõivad

Levinud olid ka tagasipööratud servaga kapuuts naistel ja tagasi pööratud servaga müts meestel. 3 Rõivalisandid: 13-14.sajandil olid kasutusel keebid. Nööbid olid valmistatud nahast, luust, metallist. Üks vanemaid riidekinnitusvahendeid on ka rõivanõel. Vaesemad inimesed ajasid läbi puupööradega. Aegade jooksul on selle eseme vorm ja tegumood , isegi nimetus mitu korda muutunud, otstarve on aga jäänud samaks kuni tänapäevani, esinegu ta siis haaknõela või prossi nime all. Nii nagu sõled, vööd või nööbid, kuuluvad ka riidenõelad rõivastel kantavate ehete hulka. Tähtsaks iludetailiks oli ka vöö. Omapärane tähendus on keskajal veel krael. Kallis, kulla ja vääriskividega kaunistatud krae oli ikkagi ainult ehe, mitte rõivaese. Lehvik on kõrge või kuningliku seisuse üldtuntud sümbol...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud?

Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustuses...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Passive voice

Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. The Future Simple Passive...

Inglise keel
183 allalaadimist
thumbnail
10
doc

õpimapp

· The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. · The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. · The Future Simple Passive will be + III pv Examples: I will be watched. A book will be read. Marks will be given. · The Future Simple Passive in the Past would be + III pv Examples: I would be watched. A book would be read. Marks would be given. · The Present Progressive Passive am is + being + III pv are Examples: I am being watched. A book is being read. Marks are being given. · The Past Progressive Passive was were + being + III pv Examples: I was being watched. A book was being read. Marks were being given. · The Present Perfect Passive have has been +...

Inglise keel
99 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Tööriiete hooldus - referaat

Plekieemaldusvahendi kasutamise jarel "loputatakse" plekikohta sama tehnikat kasutades. 5 plekki ja nende eemaldamine Koka tooriiete luhiiseloomustus Kokajakk - on valmistatud 67% poluestrist ja 33% puuvillast. Tegumood on suhteliselt lihtne. On kahte varjanti, kas pikkade kaiste voi luhikeste kaistega. Minul on pikkade kaistega, kus saab kaised ules keerata, et need segama ei hakkaks. Jakil on 10 noopi, mis saab enne pesemist ara votta. Noobid on malenupu tegumoega. Pealt on ummargune ja altpoolt on lame. Ummargune tuleb labi noobiaugu. Jakk on valget varvi ja sinise kandiga. Jakki voib pesta 40kraadi juures, ei tohi pesta ainega mis sisaldab kloori, triikida tuleb madala/mooduka kuumusega,...

Kokandus
38 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel ­ tavaline info · käskiv e imperatiiv · kaudne ­ vähem kindel info · tingiv e konditsionaal ­ nn. oleks · möönev e jussiv ­ käskiv + kaudne, nt. mindagu, tehtagu · kaudne kõneviis on keeltes haruldane · tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti · Tegumood e genus · aktiiv / passiiv · personaal / impersonaal (isikuline/umbisikuline) · alus ja öeldis vahetavad kohad · eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt · Laad e aspekt · lõpetatud / lõpetamata (sündmuse enda sisemine olemus) · tulemuslik / mittetulemuslik · punktuaalne / duratiivne (hetkeline/kestev nt karjuma/karjatama)...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dante - põrgu

Kalda lähedal tuli järsult vappuv mürin, Dante oli kuum ja higine, ta kaotas teadvuse 9. Laul Kui Dante ärkas oli tema ümber paks must udu. Vergilius hakkas kahtlema. Nad olid jõudnud linna, mis oli mõeldud piina mõistetutele. Dante märkas üht kõrget torni, mille tipust paistis ere valgus. Seal oli veel 3 fuuriat, kel oli naise kaeha ja tegumood . Fuuriate vöödel rippusid rohelised hüdrad ja peas siuge. Vergilius käskis Dantel käed silmadele panna, kui Medusa tuleb, et ta ei kivistuks. Edusa möödus neist. Ta jättis endast maha raja, mida mööda oli ohutu minna. Kui nad väravani jõudsid, toetas Vergilius kepiga väravale ning see avanes. Nad jõudsid põrgu esimesse ringi, kus oli suur ruum, mis oli täis karjumist ja kaeblemist. Seal olid hauad, kus oli inimesi ketsritest jüngriteni...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tegusõna vormistik

Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata...

Eesti keel
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rooma ühiskond ja seisused

Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Reeglid, kogu 8 klass lühidalt

Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on...

Eesti keel
97 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti pulmatraditsioonid

See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond,...

Inimese õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jalanõud

GHILLIE ·Nöörkinnisega jalatsid: jalatsil on aasad, millest jookseb läbi nöör ­ saate sääreosa tugevalt pingutada ·Ghilliekinnis on tihti sportlikel jalatsitel MOKASSIINID ·Ehtne mokassiin valmistatakse ühest tükist, st tald ja pealne on ühest tükist ·Kinnised kingad, mis katavad terve jalaselja näiteks klapi abil ·Siis õmmeldakse peale vahetükk ­ tekib mokassiinile iseloomulik tegumood NELINURKSE TEGUMOEGA ·Kinganina on nelinurkse kujuga ·Sobivad hästi laia jalalabaga inimestele SAAPAD ·Saapad: kuni põlveni ulatuva säärega saapad ·Kõrge säärega: eriti kõrge, üle põlve ulatuva säärega saapad ·Poolsaapad: on pahkluuni ulatuva kõrgusega ning nööridega või lihtsalt jalga tõmmatavad. Viimasel juhul...

Müügiõpetus ja...
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

F huumor - nali fajanss - poolportselan hõlpus - kerge, lihtne hõrk - maitsev fakt - tõsiasi, tõik händ - saba fantaasia - kujutlusvõime, väljamõeldis hügieen ­ tervishoid fantastiline - ulmeline, tavatu hüljes - rannalähedastes vetes elutsev imetaja fassong - tegumood hüpits - hüppenöör finis - lõpp-punkt flegmaatik - pikaldane rahulik inimtüüp I fond ­ mingiks otstarbeks määratud iilima - hoogudena puhuma rahalised vahendid illustreerima - teksti piltidega varustama, fonogramm - helisalvestis näitlikustama formaat - mõõtmed infopunkt - teabe levitamise kõht...

Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun