Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58]
KEELE ERIPÄRA Keeles puuduvad käänded. Aluse ja sihitise eristamiseks kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu. Omastav kääne on asendatud semiidi keeltele omane status constructus (heebrea keeles `juurdelisamine'). Sellele vastandub status absolutus. Need kaks nüanssi asendavadki käändeid. Heebrea keeles on kaks sugu: meessugu ja naissugu. Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost. Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed). Mineviku moodustamisel ei ole peamine tähtsus tegusõna vormil. Kui räägitakse minevikust, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel eristatakse vaid lõpetatud ja lõpetamata aspekti. Nagu paljudes teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi, aktiivi, infinitiivi, imperatiivi ja muud vormid. Alfabeeti kuulub 22 tähte, kirjutamist alustatakse paremalt liikudes vasakule.
Pukapuka keeles esinevad artiklid: e – vaste inglise keele a, an E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”) te – vaste ing the nā – vaste the (mitmus) 6 mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil: matua – täiskasvanu, (lapse)vanem mātutua – vanemad matua tāne – isa matua wawine – ema wāwine – naised 6 Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte: māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma) mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa. tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama?
The man house-3S Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’
morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu) Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23
suure tõenäosusega ka Y Näiteks: universaal absoluutne statistiline mitte-implikatiivne kõikides keeltes on suurel enamikul keeltest on pronoomeneid nasaalseid kaashäälikuid implikatiivne kui keeles on kaksus (duaal), keeled, mille põhisõnajärg on siis on ka mitmus (pluural) SOV, kasutavad üldjuhul postpositsioone 16) Absoluutne universaal kõigis keeltes on olemas konsonandid ja vokaalid, vähemalt üks klusiil, kõik keeled teevad vahet nimisõnade ja tegusõnade vahel, kõigis keeltes on vahendeid küsimuste moodustamiseks. 17) Statistiline universaal
läksid uurima hoopis akadi keele murdeid. Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi;
,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles. Triaal on ainult Uus- Guinea keeltes. 3-liikmeline arvukategooria on vahel selline: 1-vähe-palju. Tihti ei saa ainesõnadest mitmust moodustada. Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi:
lõpp Komitatiiv (kaasaütlev kääne) kansak ‘selts’ > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga • Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav • Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. Uurali ja soome-ugri algkeeles on kindlasti lisaks ainsusele ja mitmusele olnud olemas ka duaal (osutab kahele), kuid see hakkas võrdlemisi varakult kaduma. Järgnevalt on esitatud ajaloolised arvutunnused koos lühikommentaaridega. Singular • Ø Duaal • -n • -j Pluural • -i (selge mitmuse tunnus varases läänemeresoome (lms) algkeeles, juured ulatuvad Uurali algkeeleni) • -a (seda on peetud i-mitmuse teisendiks, palju seletusi)
algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidzi istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe Grimmi seadus helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z
süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Aanalüütilise väljendusviisi puhul saame mitu sõna, sünteetilise väljendusviisi puhul ühe (liidame morfeeme). Nt laua peal (analüüt.) ja laual (sünt.). Markeerituse printsiip – ühe grammatilise grupi sees mingi osa on markeeritud ja teine markeerimata Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. * Määratus e difiniitsus – inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ * Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam
liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil · Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme · Määratus e definiitsus inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see,
Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv,
Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel. Üks Vanuatu Vabariigi riigikeeltest. Emakeelena kõnelejaid ~10 000 (2011). dekreoolistumine – Dekreoliseerumine toimub siis, kui kontaktis on kreoolkeel ja keel, millest see kreool välja kujunes. See toob kreoolkeele originaalkeelele lähemale. duaal – ehk kaksus. Kasutatakse paaris nimisõnade puhul. käed, silmad. esimene häälikunihe – EHK Grimmi seadus. Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele. 1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th 2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw
artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona
keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal – kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž
et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks; o analüütiline väljendusviis – kasutab abisõnu Substantiivi (nimisõna) kategooriaid: Arv • numerus • morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus) • näitab sõnaga viidatud objektide hulka • singular, pluural, duaal jne Klass • Nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub • Sugu ehk genus – meessugu/naissugu/kesksugu (maskulinum/femininum/neutrum) • Elus ja eluta • Inimene ja mitteinimene Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses
(sealhulgas reduplikatsioon- tavaliselt tüve kordus, nt väga-väga) fusioon ehk fleksioon (sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendusega osateks, nt “lauda”) analüütiline väljendusviis: abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina.(“laua peal”; “kõige suurem”; “ei ole”). Arv e numerus – Näitab sõnaga viidatud objektide hulka: poiss- poisid ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus – näitab sõna kuulumist mingisse klassi. maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus – Näitab sõna süntaktilist rolli lauses.Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas).
Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus
2) analüütiline väljendusviis e abisõnad samu grammatilisi tähendusi on võimalik näidata kahe sõnaga: nt laual laua peal; haigestuma sünteetiline, haigeks jääma - analüütiline; 3) reduplikatsioon korratakse mingit osa sõnast: nt sini-sinine tähendab kordust, paljusust Tavalisi grammatilisi kategooriaid: Arv näitab sõnaga viidatud objektide hulka · Singular · Pluural · Duaal kahel objektil on erinev väljendusviis. Eesti keeles on sellest jälgi: nt mõlemad (eraldi pöördelõppe meil selle jaoks pole). Klass nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub. - Maskulinum - Femininum - Neutrum Kääne näitab ,mis roll on objektil lauses Instruktiiv nt lehvivi hõlmu tsi; päris kääne pole, sest kõigist sõnadest teha ei saa: nt meilitsi, telefonitsi Määratus e
Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida? Substantiiviklasside süsteem on keeles väljenduv süsteem, mida kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks
Aglutinatsioon (eri morfeemid ei mõjuta üksteist, ,,laua+l") ja fusioon (sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendusega osadeks, nt ,,lauda"). Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" 5
Aglutinatsioon (eri morfeemid ei mõjuta üksteist, ,,laua+l") ja fusioon (sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendusega osadeks, nt ,,lauda"). Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam
Inklusiiv-ise otsida Personaalpronoomen Paljude liikmetega arvusüsteem-sursuruga k Vertikaalne orientatsioon Kanna 'too seal all' Pinnaga 'too seal üleval' Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga) Anna 'too põhjas (gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal) Qanna 'too lõunas (gröönimaa -..- -..- vaadates vasakul) Põhjasaami 5ne Dat 'see' D´at 'just see' Diet 'see siin(kuulaja lähedal) Duot 'too' Dot'too seal kaugemal' Arv ehk numerus: singular/pluura/duaal Klass: sealhulgas sugu ehk genus maskulinum/femininum Polaarsus e kõneliik ja selle väljendamise vahendid.. Polaarsus /polarity) On grammatiline kategooria, mis eritab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise kõige sagedasem viis väljendamiseks: 1- Verbile lisatakse eituspartikkel nt. Ee EI lähe Rumeenia k Baiat-ul merg-e acasa Poiss minema-3SG koju 2- Lisatakse eitusverb 3- Eitust märgitakse verbi afiksitega AEG
(nt mõned peavad kuud elusaks). Inimene/mitteinimene Grammatiline sugu - algselt põhinenud bioloogiliste sugude erinevusel, kuid tänapäeval on see hämardunud. Sugulus Sotsiaalne staatus - austavates vormides vanemate inimeste kohta Eseme väliskuju - eluta eseme omadused võivad grammatikaliseeruda klassifikaatorsüsteemidena. Veel on grammatikalisi kategooriaid nt arv ja kääne. Arv väljendab referentide kogust (ainsus, mitmus, kaksus e duaal jne), kääne nende suhet teiste referentidega. Verbid e tegusõnad väljendavad tegevusi. Aega ja aspekti väljendatakse kõigis keeltes. Argumentide rollid - Peaaegu kõikidel verbidel on vähemalt üks komplement (kohustuslik laiend). Verbi komplementide on palju rolle (nt tegija e agent, koht, objekt, suund jne). Aspekt - Koondab tegevuse sisemisi omadusi (vahel nim tegevuse kvaliteediks).
ja sõnad, mis üldse ei muutu (partiklid ehk muutumatud sõnad). Morfoloogilisi muutumiskategooriaid võib nimetada sekundaarseiks grammatilisiks kategooriaiks, kuna saab mõelda, et nad on sõnaliigist sõltuvad. Noomeni (käändsõna) muutmises on grammtiline arv ehk nuumerus universaalne kategooria. Ainsus ehk singular on tavaliselt paari markeerimata liige, mitmusel ehk pluuralil aga on olemas eriline tunnus. Mõnes keeles on olemas eraldi arv kahe jaoks, kaksus ehk duaal. Paljudes indoeuroopa keeletes jagunevad noomenid allkategooriateks grammatilise soo ehk geenuse järgi. Grammatiline sugu ei ole sama, mis looduslik sugupool. Maskuliin viitab ,,meessugupoolele", feminiin ,,naissugupoolele" ja naeutrum ei esinda kumbagi. Noomenite muutumiskategooriate hulka kuulub ka speetsies ehk määratuse ehk definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus. Määramatust väljendavad artiklid on üldiselt
Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb · Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel vebide eristatavat arvu. Tvalisne eistus on üks| rohkem kui üks. St. Substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kaks üks või rohkem kui üks. · Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või
annaabi.ee 
