Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljudes keeltes puudub ?
  • Mida X tähendab?
  • Mida X-ga öelda tahetakse?
  • Kuidas keel mõtlemist mõjutab?

Lõik failist

1)
Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled.

Keel
on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete
väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb
üksustest ja üksused märkidest.
Märgid
on:
  • sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“)
  • ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid.
  • indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne)


Inimeste
keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii
verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige
tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne
suhtlus hõlmab paralingvistilisi
( intonatsioon , tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi
(asend, žestid, miimika , pilgud jne) vahendeid.
Inimkeele olemuslikud omadused:
  • Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol)
  • Keelemärgi diskreetsus e eristatavus
  • Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest).
  • Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud).
  • Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt , idiolekt , stiil)
  • Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus
  • Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel )
  • Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast).


Loomulik
keel:
kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. „Loomulik“
tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel
sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige
sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses
kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps
omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata – piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene
keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes
olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks.
Kui
räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse
selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli
Vasakule Paremale
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #1 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #2 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #3 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #4 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #5 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #6 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #7 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #8 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #9 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #10 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #11 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #12 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #13 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #14 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #15 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 423 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karmelo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline ­ uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo.

Keeleteadus
thumbnail
16
odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia).

Üldkeeleteadus
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund.

Eesti keel
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel ­ keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus ­ hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus ­ kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus

Keeleteadus
thumbnail
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduste loomine, pole praktilist kasu 4. PRAKTILINE – kasutatakse teoreetilisi keelteaduse teooriad, mõisteid ja tulemusi,et lahendada praktilisi probleeme 5. MIKROLINGVISTIKA(autonoomne) – uuritakse ainult keelt ennast eraldi 6

Keeleteadus
thumbnail
26
doc

Kognitiivne areng

küsitlused.  Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj

Psühholoogia
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ­ ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ­ ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.

Üldkeeleteadus
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ­ ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ­ ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse




Kommentaarid (8)

Cranberry profiilipilt
Cranberry: Väga põhjalik materjal. Mõisted on lahti seletatud ja lisatud on ka näiteid.

Soovitan ;)
13:13 24-10-2010
dtuulelohe profiilipilt
dtuulelohe: Hästi lahti seletatud, üleliigne informatsioon on välja jäetud.
18:02 14-01-2013
noorjakiljuv profiilipilt
noorjakiljuv: millegipärast lööb errori ette kui avada püüan?
22:58 21-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun