väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma Üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid ning teine eeldus on seotud
Anuradhapura-suur kellakujuline stuupa, templid, skulptuurid ning veekogumisbasseinid http://flashpackatforty.com/2013/03/03/anuradhap ura-sights/ Kombed, traditsioonid Templitesse sisenemine paljajalu Pühamutesse lühikeste riietega ei lubata, õlad ja jalad peavad olema kaetud Toitu süüakse enamasti parema käega, segades riisi ja toidud on väga vürtsikad Sri Lanka inimesed kõigutavad oma pead küljelt küljele, mis näitab heakskiitu või jaatust Kasutatud materjalid http://www.wris.ee/reisikataloog/?id=1&catalog=cou http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/40-aast http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/s https://www.google.ee/search?q=Sri+lanka&espv=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka http://www.roadway.ee/?page_id=577 http://theredlist.com/wiki-2-19-878-1081-1101-view-i http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/srilanka.php http://www.fortestreisid.ee/sri-lanka/ Tänan kuulamast!
luulekujund. Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast,suunata see maiseid asju käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi,rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm.Dadaistid ei usu senisesse moraali,religiooni ega ideaalidesse,vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust,avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorralduse vastu,umbusaldavad loogikat,psühholoogiat,pooldavad luule spontaansust,eitavad klassikalist kirjandust ja isegi dadaismiga samal ajal tekkinud uusi voolusid. Sürrelism tekkis 1919. a. Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal
tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. HUVITAVAT BULGAARIAST Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 510% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel. Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne
Belgia Belgias on ruutkilomeetri kohta rohkem losse, kui kuskil mujal maailmas. Belgias elab äärmiselt palju tumedanahalisi sisserännanuid. Bosnia&Hertsegoviina Bosnia pealinnas Sarajevos tapeti 28.juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja see oli üks suurimaid esimese maailmasõja põhjuseid. Bulgaaria Bulgaaria inimestega suhtlemisel peab teadma seda, et kui nemad noogutavad siis on see eitus ja kui raputavad pead siis tähendab see jaatust. Bulgaaria on üks Euroopa juhtivatest turismiriikidest. Eesti Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse iseseisvaks keeleks ja vahel eesti keele murdeks. Eesti on üks maailma vähem usklikumaid riike. Gruusia Võidusõidutrass Rustavi, mis asub pealinnast 20km kaugusel, on esimene professionaalne autodroom, mis on ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Gruusia on esimene veini tootja maailmas. Hispaania Hispaania riigihümn on üks väheseid hümne, millel pole sõnu
mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud
Esimene asi mis vanemad oma lapsele kingivad on horoskoop. See kingitakse siis kui laps sünnib. Lapse esimesed juuksed aetakse maha selleks et vabaneda karma võlast. Indias on seatud abielud. See tähendab seda et vanemad valivad kokkuleppe teel ise oma lastele abikaasad. Peres on mees perepea. Indias (ka Sri Lankas) on üks hea komme millegi positiivse näitamiseks oma pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega. Tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm Pulm on jagatud kolmeks osaks, koosnedes pulmaeelsetest ja -järgsetest rituaalidest ning pulmast endast. Pulmaeelsed rituaalid on Tilak, Mehandi,Sangeet jt.
Selline käte ristamine tähendab kaitseasendit, aga ka ülbust, üleolevust ja ükskõiksust. Võib-olla oli see juhus, aga vanatädike sinna pinki ei istunud, vaid läks paar pingirida veel tahapoole ja võttis seal istet. Sellest hetkest alates olin üsna üllatunud zestide mõjust ja kehakeele tähtsusest meie igapäevaelus. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad
aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiajaloos. Salvador Dalit peetakse üheks sürrealismi alustajateks. Sürrealism kasvas välja dadaismist - dadaism tähendab kahekordset jaatust ja vihjab irratsionaalsusele ja otsesele loogika vastandumisele. Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt näeme ka sürrealismis täielikku loogika ja ratsionaalsuse vastandumist. Filmi "Andaluusia koer" puhul näeme kõige puhtamal kujul, kuidas sürrealism on jõudnud filmikunsti.
valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · gu kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu · ku kui da-tegevusnimes ta, nt haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, nt ela/ta/gu, haka/ta/gu. Kõneliigikategooria liikmed Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. 8 Jaatav kõneliik
süü/akse. III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonanäiteks d ja formatiivi alguskonsonanäiteks ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, näiteks elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile
Terviku väljendamiseks kasutatakse selle osa. Kuningas- kroonitud pea, Berliini müüri langemine- kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Hüperbool- ehk kunstiline liialdus on kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine. Eesmärgiks eriti tugevate tunnete väljendamine. Surmigav, hirmkallis, pole teda sada aastat näinud. Litootes- ehk vähendus on hüperbooli vastand, kus eituse kaudu väljendatakse jaatust, rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul. Isikustamine- ehk personifikatsioon on mingi loodusnähtuse, eseme või abstraktse mõiste kujutamine hingestatuna, sellele isiku omaduste omistamine. Isikustamise kaudu saab tegelikkuse nähtusi kuulajale lähendada. Tuul ulub, ajalehed kirjutavad.
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine)
mängib. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad, kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või kinnitust. Ilmselt on see kaasasündinud liigutus, sest seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Ka pearaputus kui eituse või mittenõusoleku väljendus on samuti üldomane ja võib-olla üks neist liigutustest, mis on omandatud lapsepõlves. Kui laps on küllalt piima imenud, vabaneb ta emarinnast pead kahele poole raputades. Kui väikesel lapsel kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu pista
Naaberpaar koosneb mitmest voorust, tavaliselt järgib reegleid (nt tervitus - vastutervitus) Nominatiiv-akusatiivsed keeled keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte
kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused.
1. KEHAKEEL Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad
(markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti.
patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus - grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia - mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti.
head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid 3 SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad
Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. 6 Bulgaarias on levinud väljend ,,bulgaaria värk", millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav. Bulgaaria veidrused. Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel. VAATAMISVÄÄRSUSED Balkani süda Sofia Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel. Sofia asub peaaegu Balkani poolsaare keskel, seetõttu võib seda julgelt Balkani südameks nimetada.
külastaja vahel). · Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja-auditoorium). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.). Kehakeel- Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on
Tegid pausi ja läksid kohvikusse. Sinna tuli ka Virve, kes kutsus poisse kohvile. · Toodrile viidi märk . Tooder küsis, miks poisid olid magneesiumiga jännanud, Jaak vastas, et teadmatusest. · Kohvi joomine Virve juures muutus rivaalitsemiseks. Penn kutsus Aino abiturientide peole. Jaak mõtles, et nüüd on tema kord enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski-Virve vastas nii nagu Ainogi, et sinna on veel palju aega. Siis kutsus Virvet ka Riks Virve ei vastanud ei eitust ega jaatust. · Jaak ja Virve läksid tantsima. Jaak küsis kumma Virve valib. Tüdruk ütles, et Jaagu ja annab hiljem Riksile teistest eemal korvi, et see piinlik poleks. · Hr. Trump sai hüüdnime Briljant. Ta oli kosmograafia õpetaja. Ta sai hüüdnime selle järgi, kui oli tahvlile täiesti ideaalse ringi joonistanud. · Briljant kuulis, et Penn on vembumees. Ta hakkas poissi koguaeg küsima ning Penn õppis igaks tunniks
aga kui ranget lubadust ja kava. Välismaalase jaoks on mehhiklaste käitumise lahtimõtestamine isegi raskem, eriti neile, kes tavatsevad sõnu puhta kullana võtta ja on suutelised tavaliselt inimese tundeavaldusi kergesti ära arvama. Esimesel kohtumisel mehhiklastega võite kokku puutuda ebamäärasuse, kaudselt ütlemistega või isegi ülemäärase vaikusega. See on üldiselt viivitamistaktika, mida kasutatakse teie hindamiseks. Teadke, et “jah” ei pruugi jaatust tähendada ja “võib-olla” võib hoopis eitust tähendada. Traditsioonide puudumist korvab sageli fanaatiline isamaalisus ja sealtkaudu on soosituim vestlusteema jalgpall. Mehhiklased kasvavad üles igal võimalusel futbol’i, jalgpalli mängides. Maailmakarika mängude ja muude suurvõistluste aegu lõpetab praktiliselt kogu riik funktsioneerimise. Kõrgkihti kuuluvad mehhiklased mängivad tennist või golfi ja tipsutavad koos sõpradega kinnistes clubes deportivo’des, spordiklubides.
Käändemärgistuse põhitüübid on nominatiivne-akusatiivne süsteem ja absolutiiv- ergatiiv süsteem. Nominatiivne-akusatiivne keel on keel, milles objekt on markeeritud teisiti kui subjekt, st et objekt on akusatiivis ehk osastavas käändes. Ka eesti keel on akusatiivkeel. Ergatiivkeel on nt baski keel, kus nii subjekt kui ka objekt on samas vormis. Millisesse grammatilisesse kategooriasse kuuluvad jaatus ja eitus? Millised on eituse sagedasemad väljendusviisid? Jaatust ja eitust väljendab polaarsus. Eituse sagedasemad väljendusviisid on eituspartikkel (ei lähe), eitusverb ning verbi afiksid. Seleta mõisted: Keel märgisüsteem, mida inimesed mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutavad. Foneem fonoloogia põhiüksus ehk häälikuklassi abstraktsioon, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Foneemil endal puudub tähendus. Allofoon ehk foneemivariant on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt
Sellest ajast peale on teadlased avastanud üle tuhande mittesõnalise märgi ja signaali. A. Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sõnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hääletoon) 38% ning mittesõnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7) 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või siis kinnitust. Arvatakse, et see on kaasasündinud liigutus, kuna seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Sama lugu on ka pearaputuse ehk eituse väljendamiseks. Mõned liigutused on pärit meie minevikust. Näiteks hammaste paljastamine on säilinud ajast, mil vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii kui tigedaks muutub. Naeratus oli ähvardav ilme, aga tänapäeval on see välja kujunenud sõbralikkuse ja rahulolu märgiks. (1 :1
Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid). Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavuse teooriat ehk KORRESPONDENTSITEOORIAT: väide on tõene, kui selle sisu(propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Loogiliselt õige(formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise(lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite
Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i. Tunnusel on mitmeid allomorfe, nt -da (käi/da/ks, saa/da/kse), -ta (teh/ta/ks, karju/ta/kse), -a (käi/a/kse, näh/a/kse, oll/a/kse, surr/a/kse), -d (laul/d/i), -t (haka/t/i, muutu/t/i). Kui tüvi lõpeb d või t-ga, tekib geminatsioon > flektiivne vorm, nt murťa/kse, leiťi. 21. Kõneliigikategooria. Kõneliik on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava situatsiooni jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv; 2) eitav kõneliik e negatiiv. Afirmatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevussituatsiooni jaatust. Nt Ta tule/b homme. Kuula/ke teda hästi!Tunnust afirmatiivil pole. Negatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatud tegevussituatsiooni eitust, nt Ta ei tule homme. Är/ge teda kuulake! Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära
`laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära.
Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (1. lk: 9 ). Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (1.Lk: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (1. Lk:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on
kõnehetke täpsemaid suhteid Morfoloogilised kategooriad Ajakategooria liikmeid teistes keeltes: tulevik sündmushetk järgneb vaatlushetkele lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega
situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet
Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Isik grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Polaarsus e kõneliik on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise sagedasemad viisid: 1)verbile lisatakse eituspartikkel (nt eesti k see ei lähe) 2)lisatakse eitusverb 3)eitust märgitakse verbi afiksitega Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti verbi afiksid või abiverbid. (nt inglise k he is talking). Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundist,
ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud. Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu. Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nend el liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene 16 tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust.
vahel, mida see sõna tähistab. Millised on grammatika omadamise seaduspärasused? Süntaks on tasand, mille kaudu omandatakse sõnad, nende vormid(morfoloogia) ja hääldamine. Lapsel on grammatika omandamiseks vaja teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi andaja osata säilitada ja kasutada keelelist infot. laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu keerukusele. Objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, sõnavormid ainsuses varem kui mitmuses. Keeleüksus järelpositsioonis omandatakse avrem ja kergemini kui eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise
Vestluspartnerilt saame pidevalt kõrvalsõnumeid, mille põhjal teame, kas ta on meist aru saanud, kas ta peab meie sõnumit oluliseks, mis meeleolus ta on jne. suurem osa meie liigutustest ja ilmetest on seotud kultuuriga. Sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Nii näiteks tõlgendatakse Ida- Aafrikas eurooplase käeviibet bussipeatuses lehvitamiseks, buss sõidab mööda, aga bussijuht lehvitab vastu. Ameeriklastele tähendab peanoogutus jaatust, inglased ja eestlased noogutavad selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda
identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega
kuid seejuures kerkib või tõmbleb tal kulm, sest ta tunneb ebamugavust (Winston 2004: 84). 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid Paljut kehakeelest võib mõista otsekohe ja mis tahes maailma paigas (Jaskolka, 2004: 24). Nagu näiteks rõõmsusmeelsuse korral naeratatakse ja kurbuse korral valatakse pisaraid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitust ja noogutus jaatust (Pease 1994: 10). Kuid osa kehakeelest, mis pole geneetiline ega psühholoogiline, on rahvuslik või regionaalne. Mõned zestid, millel ühes kultuuris on täiesti ohutu tähendus, võivad teises kultuuris olla solvavd. Näiteks läänemaailma märk "okei, semu"on mõnes idamaa ühiakonnas laimav zest, 7 mis viitab anaalanatoomiale (Jaskolka, 2004: 24). 1.4 Sugu ja kehakeel
identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58
identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58
identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58
Anna 'too põhjas (gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal) Qanna 'too lõunas (gröönimaa -..- -..- vaadates vasakul) Põhjasaami 5ne Dat 'see' D´at 'just see' Diet 'see siin(kuulaja lähedal) Duot 'too' Dot'too seal kaugemal' Arv ehk numerus: singular/pluura/duaal Klass: sealhulgas sugu ehk genus maskulinum/femininum Polaarsus e kõneliik ja selle väljendamise vahendid.. Polaarsus /polarity) On grammatiline kategooria, mis eritab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise kõige sagedasem viis väljendamiseks: 1- Verbile lisatakse eituspartikkel nt. Ee EI lähe Rumeenia k Baiat-ul merg-e acasa Poiss minema-3SG koju 2- Lisatakse eitusverb 3- Eitust märgitakse verbi afiksitega AEG Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt. Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil.
Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu. Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (Pease 1994: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11).
patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti.
· Eitus (millegi eitamine, maskeeritud, piiratud kasutusega, opositsioon keeles) · eesti keeles: sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad: eba-, mitte-, a- · eesti keeles kaotab verbi eitus isiku, saksa keeles mitte (eraldi eitusverb) · inglise keeles eraldi abiverb not · eitus on enamasti enne verbi (lõuna-eesti murdes võib ka vastupidi) · eitust on vähem kui jaatust · Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest · arv: ainsus mitmus, kääne: nimetav muud, võrdlus: positiiv muud, aeg: olevik muud, tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline, kõne: jaatav eitav · aga: klass, kõneviis (indikatiiv või imperatiiv), isik, definiitsus 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Süntaktilised seosed
-relatsiooniline orientatsioon ei ole seotud vaid maailmas ümberpaigutuvates asjades, lisaks ilmakaartega gröönimaa ranniku suhtes : anna 'too põhjas'; qanna 'too lõunas' -viiene jaotus põhjasaami keeles (asesõnaga viitamine): see, just see, see siin (lähedal), too, too seal kaugemal Tavalisemad grammatilisi kategooriaid II (TAM) aeg, kõneviis, tegumood, laad, polaarsus Polaarsus (kõneliik, selle väljendamise vahendid) on grammatiline kat. mis eristab eitust ja jaatust. Sagedasemaid vahendeid: 1) verbile lisatakse eituspartikkel : ma ei lähe homme loengusse. Rumeenia keeles ka eituse puhul sg3, eesti keeles vaid tüvi (eesti keeles olnud soome eitus) 2) eitusverb : ei saab pöördelõpu ja ajakategooria. nt soome keeles 3) verbiafiksid : ta tuleb gel-ecek : gel -me-yecek hixkarya eitussufiks (natuke nagu meie -mata vorm) aeg on gram. kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse v seisundi ajale ning seostab seda mingi teise ajahetkega. tavaliselt
bra hästi dåligt halvasti så nii gärna meeleldi mycket väga litet vähe ganska üsna tyvärr kahjuks förresten muidu också ka lagom parajalt nästan peaaegu bara ainult precis täpselt alltför liiga ungefär umbes förstås muidugi w Määrsõnad, mis väljendavad jaatust, eitust või kahtlust ja jah nej ei tvärtom vastupidi kanske võib-olla i alla fall igal juhul inte mitte minsann tõepoolest 30 u Määrsõnade võrdlusastmed Võrrelda saab peamiselt tuletatud määrsõnu: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre dåligt halvasti sämre halvemini sämst kõige halvemini
Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi,
kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga vebi lõppudena ning vahel ka subatantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivset ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina' · Eksklusiivne 'meie' = 'mina ja tema' Verbikategooriad Polaarsus e kõneliik · Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab eitust ja jaatust. · Eituse välehdamise sagedamised viisid: o Eitus ei o Eitusverb aeg + isik + arv o Eitust märgitakse verbi afiksitega türgi k gel-me-yecek tulema-NEG-FUT ma ei tule Deiksis Deiktilised elemendid keeles on sellised keelendid, mis on otselelt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (viima tooma) Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse (millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei
annaabi.ee 
