line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele.
Eesti keele sõnamoodustusviisid *Tuletus e derivatsioon-olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide suvi+la=suvila *Nulltuletus e konversioon-uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust.
3. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus
s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi: ükskõik mis vormis või 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) ümbruses lahku. nad ka ei esineks. Tuletis tuletus ehk derivatsioon Sõnale lisatakse -ing ja -ed sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el, lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid
moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg.
ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T t = 1 - 2 = 1 - min ,sest q1 Tmax q1 = Tmax ( s 2 - s1 )
ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T t 1 2 1 min ,sest q1 Tmax q1 Tmax ( s 2 s1 )
Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 63. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb’ seadusest. 64. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 65. Gauss’i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss’i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis
Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 63. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 64. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 65. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 66. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus
Väike Meelde tuletus · Mis on elektrijuht? Aine või ainete segu, milles on palju vabasid laengukandjaid · Mis on vooluallikas? Seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel · Mis juhtub, kui ühendada juht vooluallikaga? Juhis tekib elektriväli Vabad laengukandjad hakkavad elektrijõudude mõjul suunatult liikuma · Kuidas leida mehaanilise töö suurust? A=Fs (töö = liikumist põhjustav jõud x läbitud teepikkus) Pinge · Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. · A=Fxs · Mida suurem on kogulaeng, seda suurem on töö · Vaadates vooluringi, siis milliste osade vahel on kõige kõrgem pinge? Vooluallikaga ühendatud juhi otstel Pinge Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab ...
Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa-aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus. Peetrus on põhiliselt kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak. Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas. Vahel on tal käes kala, mis vihjab sellele, et ta oli hingede püüdja. Mõnikord on tema läheduses kukk, mis vihjab tema salgamisele. Tema mantel on erekollane, sümboliseerides ilmutatud usku.
mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . .
Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on süm- meetriline: uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähen- Eesti keeles võib eristada vähemalt viit sõnamoodustusvii- duste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö si. Tuletus ja liitmine said juba mainitud, harvem tulevad ette omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. Selliseid liitsõnu Liitmine on lühendamine, konversioon ja tüvekordus (joonis 1). on eesti keeles üsna vähe, näiteks aedkool ja kalenderpäevik. kõige levinum
q0 m Elektrivälja jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. Jõujooned lähtuvad positiivsest laengust ja lõpevad negatiivsetel laengutel. Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb’ seadusest k∗1 ∗q0∗q1 ε Coulumbi valem: 2 ∗⃗r ⃗ r F= ❑ r ⃗ F Elektrivälja tugevus: ⃗ E= q0
Füssi küsss 16-30 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat
Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
e. I- valguse intensiivsus. On võrdeline elektrivektori amplituudi ruuduga. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Need on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb selle intensiivsus kaks korda, sest polarisaator peab ristiolevad komponendid kinni (mõlemad komponendid on võrdtõenäosed). 89. Brewsteri seadus. Valem, joonis ja seletus. Siis on peegeldunud valgus lineaarselt polariseeritud ja murdunud valgus on maksimaalselt polariseeritud, kuid mitte täielikult
avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi
'(x)*c=0*f(x)+c*f '(x)=c*f '(x) Lause: Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on diferentseeruvad punktis x ja cR on konstant, siis selles punktis on diferentseeruv ka funktsioon y=f(x)+g(x) Tõestus: y=f(x)+g(x) esmalt, toimides sammhaaval, tehes eraldi tehetena komponendid, saame kolmandana saame aga, et 2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x) f'(x); f'(x): ning g'(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil
võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas.
ALLUVAKS VALEMIKS. Muutuja esinemine predikaatarvutuse valemis on SEOTUD, kui muutuja esineb mõne kvantori ulatuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis on see muutuja esinemine VABA. Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on
diferentseeruv ka funktsioon y=f(x)+g(x) Tõestus: y=f(x)+g(x) esmalt, toimides sammhaaval, tehes eraldi tehetena komponendid,saame Saame: kolmandana saame aga, et Teeme esimeses summas muutujavahetuse (summeerimisindeksi nihke) j:=k+1(k=j-1) 2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x)→ f’(x); Saame: f’(x): ning g’(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = Kuna
............................................................................ 7 2. NIMED .................................................................................................................................10 2.1.2.Laennimed ...............................................................................................................10 2.1.3.Väljamõeldud nimed................................................................................................ 10 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest...................................................................................11 2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal................................................................................ 13 2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime............................................................................. 13 2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime.........................................................................14 2.2.1.3
Tõestus: Kui funktsiooni y = f (x) tuletis f′(x) on positiivne punktis a, st 2).(Korrutise, jagatise tuletise valemi tuletus) *Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x)→f’(x); 𝑓(𝑥+∆𝑥)−𝑓(𝑥) 𝑔(𝑥+∆𝑥)−𝑔(𝑥) f’(x): lim ning g’(x)= lim siis ∆𝑥→0 ∆𝑥 ∆𝑥→0 ∆𝑥 𝑓(𝑥+∆𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)−𝑓(𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)+ 𝑓(𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)− 𝑓(𝑥)𝑔(𝑥) 𝑓(𝑥+∆𝑥)− 𝑓(𝑥)
semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on paradigma semantiline ei on ennustatavus koht seespool väljaspool Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt) kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16. Morfeemide järjekord. Afiksite järjekord: Greenbergi universaal 39: kui keeles on kääne ja arv, ja mõlemad kas järgnevad või
aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt;
5. Bernoulli valem. Binoomjaotus (definitsioon, jaotusrida, keskväärtus EX ja dispersioon DX ). Poissoni jaotus. Bernouli valem Bernoulli valem on tõenäosus teoorias valem, mis näitab n ühesuguse ja sõltumatu katse korral sündmuse A toimumise tõenäosust täpseltk korda kui sündmuse tõenäosus igal katsel on p=P(A). kus q on sündmuse A vastandsündmuse toimumise tõenäosus q = 1 - P(A). Tuletus: Sündmus A toimub n katse korral m korda, siis sündmuse A vastandsündmus toimub n m korral. Binoomjaotus Juhuslikku suurust X, mille võimalikeks väärtusteks on naturaalarvud 0,1,2... n ja mille vastavad tõenäosused arvutatakse Bernoulli valemiga, nim binoomjaotusega juhuslikeks suurusteks. Binoomjaot. keskväärtus EX=np , dispersioon DX=npq, standardhälve DX. Keskväärtus: Dispersioon: Poissoni jaotus
Kas bürokraatia või diletantlik haldus peame bürokratiseerima, see on kõige ratsionaalsem eesmärkide saavutamise viis. Kasutas bürokraatiat kui ideaaltüüpi: - paberimajandus, dokumendid - spetsialiseerumine - struktuur, reeglistik - isikupäratus (üldine hinnangute kriteerium), ka spetsialiseerumine toimub isikupäratult - era- ja organisatsiooniasjade lahusus - karjääriredeli olemasolu (tuletus) --> tegevus ennustatav/kontrollitav. Weberi arust toimib hästi, kui on vaja eesmärki saavutada. Weber uuris poliitilist organisatsiooni, hiljem on leitud, et igal tasandil toimuvad tagasilöögid. Mitteformaalsed reeglid Peter Blau uuris, kuidas mitteametlikud suhted organisatsioonis toimivad. Eksiti reeglite vastu räägiti töökaaslastega, mitte ülemusega parem suu kinni hoida; tööasjade arutamine leevendab stressi. --> inimlikud vajadused, millega bürokraatia ei arvesta.
Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust; Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga. Kirchoff'i reeglid. 1
Aristoteles. 6. Järeldusõpetus või süllogistika. Et mõista loogika tähendust Aristotelese filosoofias, peame teadma, miks ta huvitus loogikast. See huvi juurdub Aristotelese metafüüsikalistes tõekspidamistes. Aristoteles seab endale ülesandeks leida idee ja nähtuse vahel selline vahekord, mille varal ta saaks mõistelise tunnetamise kaudu asjade tõelise olemuse jälile. Nii kujuneb teadusliku mõtlemise põhiliseks meetodiks tuletus või deduktsioon. Sellest tuleneb nüüd ka loogika keskne probleem: mida tähendab õieti "tuletus"? Millised võimalused on mõtlemisel üksiku sõltuvuse tunnetamiseks. Seda teooriat analüüsibki Aristoteles oma mõlemas "Analüütikas". Järelduseks nimetab Aristoteles uue otsuse tuletamist kahest juba olemasolevast ning kindlast otsusest. Kahe tõsiasja olemasolust võima me mõtlemise teel järeldada kolmanda olemasolu, saavutades uue tunnetuse, mille
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14
- ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne) b) omadussõnaliited: -ne ja line; võõromadussõnade tuletus kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust. c) pöördsõnaliited: -eeri ja lühitüvi (planeerima vs plaanima), -u- (kõvenduma vs kõvenema), -ta-, -sta-, -nda- (einestama/einetama) Terminoloogiatöö vormid: · eriteadlased + keeleteadlased. Eriteadlastelt saadakse terminite sisu kohta infot, keelteadlastest vormi
on kaare pik Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f ,kus ja r on raadius · Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: m/s (meetrit sekundis) · Nurk ja joonkiiruse vaheline seos tuletus Nurkkiirust arvutame valemiga = / t, kus kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. Ühikuks on 1 rad/s. Kuna = l / r , asendame selle nurkkiiruse valemisse ja saame = l / rt = v/r · Ringliikumise periood- ajavahemik, mille jooksul keha läbib ühe täisringi. Tähis T, valem T = 2/ Seos nurkkiirusega nurkkiirus on arvutatav valemiga = 2/ T ja siit saame T = 2/ · Sagedus- keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arv f = 1/T
Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Jadalülitus. Jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust Rööplülitus.
Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Jadalülitus. Jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust Rööplülitus.
Seetõttu on kusjuures ka taevas punane, kui päike loojub. Atmosfääris neeldub peamiselt madala lainepikkusega (sinine) valgus ja alles jääb ainult kõrge (punane) valgus. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 5.) Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstandi tuletus Olgu meil süsteem, mis on mõtteliselt silinder x-telje ümber pindalaga S. Olgu selles vedelik, milles on mingi aine heterogeense kontsentratsiooniga. Liikudes mööda silindrit pikkuse dX võrra muutub konts. dC võrra. dC/dX nimetatakse kontsentratsiooni gradiendiks. Kontsentratsioon üritab end võrdsustada kogu silindris (et oleks tasakaal). .) Gradiendi kohta kehtib järgmine seadus nn. Ficki I seadus.
allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. (Sõnu on võimalik juurde luua, sõnad on mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja
järeldus: Begin. mõned poliitikud on süsteemi vastased. Tuletuse PERFORM VARYING struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil 1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega LoopCount FROM 0 BY 1 neid muutujaid asendada:1. eeldus: iga x on y.2. progekeel(Kurtz,Kemeny). UNTIL LoopCount GREATER eeldus: mõni z on x.järeldus: mõni z on y.
selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia. Tuletusreeglid, järeldamine, tuletus, teooria. Tõeväärtus. Mudel. 31. Semantika. Semantika erinevates valdkondades, selle seosed teadmistega Semantika on keeleüksuse (sõna, lause) tähendus antud kontekstis; aga ka keeleteaduse haru, mis uurib keele ja tegelikkuse suhteid. Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine.
järeldus: mõned poliitikud on süsteemi liitis,lahutas.Ca 50tki. ”web”:tekstid masinast masinase, VisiCalc for(i=0; i<=n; i=i+1) vastased. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige Bricklin ja Frankston!! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid 1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, return sum; } asendada:1. eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas
CKY-algoritm. Cocke-Kasami-Youngeri algoritm: Chomsky normaalkujul oleva grammatika ning terminaalse stringi korral otsustab, kas sõna kuulub keelde või mitte. Ühendab kõikvõimalikud tuletuspuud tuletuspäramiidiks. Tabeli alumise astme laiuseks saab analüüsitava sõna pikkus. Tipulahtrisse peab tekkima stardisümbol. Vahepealsetesse lahtritesse kirjutatakse mitteterminaal parajasti siis, kui ... Algoritmi tulemusena tekib lahtrisse mitteterminaal A, kui grammatikas G on esitatav tuletus A xjxj+1w, sõna kuulub keelde ning tipulahtris on stardisümbol. Keerukuseks n pikkuse sõna korral O(n3). 17. Earley algoritm. Ülesanne: kas sõna x kuulub grammatikaga G genereeritavasse keelde L. Üritame ehitada sõna vasaktuletust. G produktsiooni A v võib olla kasutatud sõna w = x1x2...xn (xi on terminaal) vasaktuletamiseks vaid siis, kui leidub tuletus: S =>* x1..xiA Kui sõna v koosneb alamsõnadest ja (v = ), peab leiduma tuletus: S =>* x1.
vahetult ähvardava ohu põhjustatud). Loomulikud keeled on avatud süsteemid. Neis on väga palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi omadus on loovus. Uusi märke moodustatakse vastavalt vajadusele (morfeemidest jäätise, müü ning ja saab moodustada liitsõna jäätisemüüja) See on võimalik seetõttu, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgi allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Võimalik on väljendada ükskõik mis tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Süntaks on produktiivsem kui morfoloogia, mis on omakorda produktiivsem fonoloogiast. Keelte lausete arv on lõputu. Selle põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom
Def 2. Aksiomaatilist teooriat T nim semantika S suhtes · korrektseks, kui iga teoorias T tuletatav valem on semantikas S tõene. · täielikuks, kui iga semantikas S tõene valem on teoorias T tuletatav. (Def 1. Tuletuseks ehk formaalseks tõestuseks nim valemite jada 1 , 2 , ... , , milles iga valem on kas aksioom või saadud mingi tuletusreegliga mõnedest temale eelnevatest valemitest. Valemist F nim tuletatavaks, kui leidub tuletus, mille viimane liige on valem F) Sekventsiaalne lausearvutus. Tuletamine lausearvutuses. Eesmärk on formuleerida lausearvutuse jaoks aksiomaatika, mis on korrektne ja täielik samaselt tõesuse semantika suhtes. Kasutame Gentzeni-tüüpi süsteemi, mis vastab matemaatiliste väidete tõestamisel esinevatele arutluskäikudele paremini kui ajalooliselt vanemad Hilberti-tüüpi süsteemid. Lugeda lk. 88-96 Lausearvutuse korrektsus, mittevastusrääkivus (tõestustega). Teoreem 1
Samas ilmselt ei ole tõsi väide · ``Kui on olemas asi, millel on omadus P, siis on kõigil asjadel omadus P'' Vaatame järeldust kahest eeldusest: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. See tuletus on õige oma konstruktsiooni tõttu, sõltumata sõnade nagu ``neljajalgne'', ``koer'' ja ``imetaja'' sisust. Viimased võib välja vahetada: 1. eeldus: iga anarhist on vabaabielu pooldaja. 2. eeldus: mõned valitseva partei liikmed on anarhistid. järeldus: mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad.
Ülevoolupaisu projekteerimisel on eesmärgiks suur läbilaskevõime ja siis eelistatakse väikese voolutakistusega voolujoonelisi ülevoole. Voolujoonelised ülevoolud jagunevad vaakum (harja piirkonnas on rõhk joa all õhurõhust väiksem, vaakum toimub nagu jätkudes, suurendab ülevoolutegurit m. Profiili hari on kas ringjoon või ellips)- ja vaakumita (Creageri profiilid) ülevooluks.Valem: Q= *u*m*b(2g)*h03/2, kus külgkitsendustegur, u uputustegur.16.Lailäviülevool, valemi tuletus: on laialt levinud nii ülevoolupaisudena kui mitmesuguste vesiehitiste elementidena. Ülevoolueelses veesööstus voolujooned kõverduvad tugevasti ja ülevoolu pinnal tekib ahassügavus, kui voolu sügavus on kriitilisest väiksem. Vabapinna edasine kulg oleneb läve laiuse (pikkuse) ja surve H vahekorrast. Kui uputamata ülevoolu läbi on suhteliselt lühike (2...3)H<<(3...4)H, siis ei jõua sügavus lävel pärast
annaabi.ee 
