Uurimustöö Probleemi püstitamine: kas koerad mõistavad inimkeelt? Uurimisobjektiks on koer ja muutujaks nende käitumine Taustinformatsiooni kogumine: Kanada koerauurija kinnitusel on meie neljajalgsed haukuvad sõbrad sama intelligentsed kui kaheaastased lapsed. Briti Columbia Ülikooli loomapsühholoog Stanley Coren ütles Ameerika Psühholoogialiidu konverentsil, et koerad saavad aru enam kui 150 sõnast. Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt. Hüpoteesi kontrollimine: Stanley Coren väidab nüüd mitmete teistegi teadlaste uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal koha...
kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai toimuda tänu keele tekkimisele. · monogeneesi teooria Inimkeele tekkimine kui ainukordne sündmus toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas Aafrikas. Keel pidi tekkima enne, kui inimesed hakkasid teisi maailmajagusid asustama. Geeniuuringud näitavad inimeste elupaikade laienemist Aafrika eri osadesse 120 000-150 000 a tagasi. Järelikult peab tänapäevane inimkeel olema vanem kui 150 000 a. Rahvaste ja keelte levik Geenijärjendite võrdlus võimaldab: · välja selgitada, kui lähedalt või kaugelt eri paikade inimesed omavahel geneetiliselt seotud on · milliste rännakute järel nad oma praegusesse asukohta on jõudnud Nüüdisinimese levik algas Aafrika asustamisega 120 000 150 000 a tagasi (kuna eri rahvaste geenierinevused väga suured, siis pidid populatsioonid üksteisest kõige varem eralduma.
Samuti puudub neil võime valetada, näiteks jätta osad omavahel suhtlevad. Inimene on välja mõelnud keeli masi- toitu leides signaal välja saatmata. See ei tähenda muidugi, et natega suhtlemiseks ja masinate omavaheliseks suhtlemiseks. nad ei võiks anda pettesignaale selleks, et päästa end vaenlaste Kuid inimkeel ei ole ainult kommunikatsioonivahend. Tal käest. on palju muid funktsioone. Inimkeel on ka mõtlemisvahend, Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loo- samas väljendab ta kõneleja identiteeti ja vahendab emotsioone. made kommunikatsioonisüsteemidel. Võib-olla kõige imepära-
2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus. b) polügeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel maailma eri paigus iseseisvalt. c) monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis inimkeel üks kord inimkonna ajaloos ühes Aafrika asukonnas. Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks
kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? viisakus (vastus sama) Ülesanded 1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam
Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt, 50 000 aasta eest, muutus inimkäitumine radikaalselt. Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine
tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel? Polügeneesi teooria järgi tekkis keel 40 000-50 000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria järgi aga 120 000-150 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Keldi, romaani, balti, slaavi, indoiraani, armeenia, kreeka 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu? Raske on määrata keele ja murde piiri, eristada elus ja hääbunud keeli. Mõnes maailma paigas on veel avastamata ja väheuuritud keeli. 7
Hitlerit kutsuti ka füüreriks ( saksa keeles juht, juhtima ). Ka piibel juhiks meid samamoodi kui juhtis suur juht ja õpetaja Adolf Hitler Saksamaa täieliku allakäiguni. Selline pimesi uskumine ja kaasajooksmine ning enda eest ära mõtlemine viibki enamasti taolise allakäiguni kuna juht ( piibel, füürer) ei ole lõpuni eksimatud. Peaks vist ootama päeva, mil keegi leiab piiblist sellise tõlgenduse, mis viiks inimkonna totaalse allakäigu ning anastamiseni. 3.) Ükski inimkeel ei suuda tegelikult Jumalat adekvaatselt kirjeldada - Kui me ei loeks maalikunsti inimkeeleks oleneb näinud, milline jumal on. Ta on kõiksuse kõik, ta ei ole hoomatav eraldatuna, vaid ühtse tervikuna. Maalidest saame välja lugeda nii tumedamaid kui heledamaid pooli ja samas ka kujutavat ning abstraktset kunsti. Sama paralleeli võiks tõmmata muusikaga, väga erinev väga köitev ükskõik millises suunas. Aegumatu läbi aegade. Uue mudeli otsinguil peakski keskenduma suunatud väe
Selleks et universaalne grammatika üleüldse õige olla saaks, peaks kuidagi lapse ajju saama tuhandete keelte jagu struktuuri põhimõtteid, mis on aga võimatu. (Evans, Levinson 2009: 445) See tähendab, et lapse ajus peaks eksisteerima tuhandete keelte ühisosaks olev alge, mida siiani pole veel avastatud. Nii paljude ja niivõrd üksteisest erinevate keelte universaalide leidmine on siiani olnud raske ja kaheldakse, kas ongi üldse võimalik. Oletatakse, et inimkeel sai alguse 100 000 aasta tagusest geenmutatsioonist, mille tagajärjel aju töö muutus. See muutus võiski panna aluse inimkeele tekkele ja suhtlusele. Inimkeele teke on seotud kognitiivsete võimete kiire arenguga. (The Origins of Language) Inimkeel erineb on loomade keelest. ,,Inimesed on ainsad elusolendid, kelle suhtlussüsteemid (ehk keeled) erinevad fundamentaalselt nii vormis kui ka sisus." (Evans, Levinson 2009: 429) Chomsky
1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult. Monogneesi teooria- kohaselt on inimkeele tekkimine maailma ajaloos ainukordne sündmus, mis toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas aafrikas. Selle teooria järgi pidi inimkeel tekkima enne, kui inimesed hakkasid ülejäänud aafrikat ja teisi maailmajagusid asustama. 12. Kuidas ja kes asustasid euroopa? Neandertali inimene. Saabuti kahe suure lainena: kõigepealt umbes 40 000 aastat tagasi ja seejärel 25 000 kuni 20 000 aastat tagasi. Esialgu elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid umbes 28 000 aastat tagasi surid neandertallased välja. 13. Kuidas saab keeli liigitada
ka anglitsisme, roppuseid (kui olukord sedasi nõuab) ning väga huvitavaid kujundeid. Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar. Tsitaadid, mõtted • “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.” • “Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi savannis toitu otsides ringi ekslevad, siis olgem ausad, "mina" see
Lingvistika - Märkide liigid. Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k- s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolili...
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et (1) see ei ole tehissüsteem ja (2) esimest/esimesi ke...
visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi
Oma Keel, mis on ilmunud sügisel 2000. aastal esimese numbrina. Referaadi eesmärgiks on esitleda läbi sajandite kujunenud keeleteooriad, uurimissuunad ning periooditi valitsenud ideed. Lähemalt vaadeldakse ka referaadis tänapäevaseid lingvistilisi suundi. 3 2. Keeleuurimise ajalugu Keeleteadus uurib (inim)keelt, seega on keeleteooria ülesanne seletada, mis on inimkeel. Teooria määrab nii selle, kuidas keelenähtusi uuritakse, kui ka selle, mida uuritakse. (Õim 2000: 7) Antiik-Kreekas ja sellele järgnenud hellenismis eristatakse nn filosoofilist perioodi ja Aleksandria perioodi. Filosoofilisel perioodil (5. saj eKr) tegelesid keelega filosoofid ning arutleti keele olemuse üle: kas keel on loomulik nähtus, mida inimesed oma tahtmise järgi eriti muuta ei saa, või on see inimese
mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab teha järeldusi keelekasutuse põhjal, saab üksnes arutleda, kas see on kõigil ühesugune, kus ja miks see olemas on. Keelekasutus ehk e-keel on keelepädevuse konkreetne väljendus, kas konkreetne keel või kindel ütlus. 3. Mis on kreatiivsus; aktsepteeritavus; grammatilisus? Generatiivsel grammatikal on kaks eeldust keele kohta. Inimkeel erineb kõikide loomade suhtlussüsteemist, sest ta on - rekursiivne võime lisada lausesse suvalisel hulgal täiendeid, panna lauseid üksteise sisse, nt panna alistuma, või loendada; - kreatiivne produktiivsus, erinevate ja uute üksuste kombineerimine. Grammatilisus vastandub vastuvõetavuse ehk aktsepteeritavuse mõõtmele. Grammatilisus viitab keelepädevusele: kui lause on oma olemuselt grammatiline, siis ta vastab reeglitele
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
kodus räägivad. Kas ka need lapsed on erivajadusega? Vähemusrahvuste laste puhul peab õpetaja teadma, kuidas kultuurierinevused mõjutavad õpilase õpistiili ja käitumist. Laps ja kakskeelsus Inimesel on võime kasutada tinglikke sümboleid tähiseid, millel on kindel sisu ja mõte. See võime eraldab inimest loomast ning on teinud võimalikuks inimese kui liigi intellektuaalse arengu. Inimese sümboliseerimisvõime kõige suurejoonelisemaks avalduseks on loomulik inimkeel, mis on keerukam kui mis tahes kunstlikult loodud märgisüsteem ja universaalne kui kõik eriotstarbelised märgisüsteemid kokku. M. Leiwo arvates on kõne üks kõrgema närvisüsteemi funktsioone, mis on omane ainult inimesele. Kõne normaalseks arenguks on vaja järgmisi tingimusi: eale vastav kehaline ja vaimne areng; õigesti arenenud meeleorganid kuulmis-, nägemis- ja kinesteetiliste aistingute vastuvõtuks; korras tsentraalne ja perifeerne kõneaparaat;
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
--- Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast -> kromanjoonlased , 40k a vanad. 50-40k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon. Hakkas ilmuma kunst . --- Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. Artikuleeritud kõne juba 500k a tagasi??! --- Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondades. Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja
Loogiline positivism (FU) (LFT) Kuulutas kogu eelneva Suhtumine Nägi pseudoprobleemide spekulatiivse F. sisu metafüüsikasse tekkimispõhjust tavakeele pseudoprobleemseks vales kasutamises Suhtumine keelde Lähtub formaalloog. Inimkeel on keerulisem, Kategooriatest, püüd luua Keel ja tegelikkus peab analüüsima tavakeelt orig. formaliseeritud keelt Teoorialt kogemuse, Põhirõhk keele "faktideni" funktsionaalsetel aspektidel, Aistingud on viimane Filosoofia objekt keelelise tegevuse mõju kogemuse piir, kehad on tegelikkusele
reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased, kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme. Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud. Kuigi inimkeelel ja loomade märgisüsteemidel on sarnaseid jooni, erineb inimkeel oluliselt loomade omavahelise suhtlemise vahenditest. Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel
isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: ringtants(resurss lähiümbruses) või vibav tants(resurss kaugemal)
Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda
teravustamine ja eristamine: keskse väljakutse äratundmine ja raskuste hindamine lahendusele lähenemise ulatuses, kõrvale heites kõik segavad väikesed elemendid vaatenurkade vahetamine: võime pakkuda vaatlemisviise tuntud probleemidele täiesti erinevast vaatenurgast. 1.3 Keel ...on häälikuil põhinev semantiliste e tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil. Foneem väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik/häälikuühend). Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga. Tänapäeva inimene suutis keele välja arendada tänu oma hääleelundite sobivale anatoomilisele ehitusele
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
· kirjutis (artikkel) kogumikust tuleb esitada: Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161 · teatmeteose artikkel kirjeldatakse analoogselt kogumiku artiklile, kuid kirje võib esitada ka lühikirjena, kasutades lühendit s.v. (sub verbo sõna all) Saare maakond. EE 8 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk. 286 EE 1995 s.v. rantjee. · kirjutis (artikkel) perioodikaväljaandest - ajakirja puhul esitatakse järgmised andmed: Artikli autor. Pealkiri
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
· kirjutis (artikkel) kogumikust tuleb esitada: Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161 · teatmeteose artikkel kirjeldatakse analoogselt kogumiku artiklile, kuid kirje võib esitada ka lühikirjena, kasutades lühendit s.v. (sub verbo sõna all) Saare maakond. EE 8 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk. 286 EE 1995 s.v. rantjee. 14 · kirjutis (artikkel) perioodikaväljaandest
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol)
Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab ära selle, mis jääb püsima mitte ükskindiviidid. Keele päritolu puhul esines arvamus, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsusest. Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege(1848-1925) ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda
käevõru. * shimpans Loulis(väike ahv, kes adopteeriti Washoele, 5.a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud) Oskavad mõisteid laiendada teistele asjadele ja seoseid luua. Keele semantiline universaalsus: * produktiivsus: me võime igale sõnumine lisada järgmise, mille tähendust ei saa eelmisest välja lugeda * nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum * Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. (nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles:
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi. Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi. Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma – maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks.
Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset. 21. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem. Inimkeel põhineb foneemide (häälikute, häälikuühendite) ja morfeemid (nt sõnajuur, tunnus, muutelõpp) süsteemil. Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused Mõisted tänu sellele suudab inimene mõtelda ja ennast väljendada. Osad täpselt defineeritud, teised aga laiemad. Mõisteid on väga palju, ja et nendes
5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? · Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. · 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. · Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria · Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika. · Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. · Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs
eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio • Noorgrammatikute hulgas oli üsna äärmuslikku darvinismi: mõned häälikumuutused “sobivat” paremini ja jäävad seetõttu püsima. • Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab selle, mis jääb püsima (mitte üksikindiviid). • Ka keele päritolu küsimuses esines arvamusi, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsustest. Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia.
keel on referentne e millelegi viitav - kirjeldab asju ning sündmusi ümbritsevas maailmas; 5. keel on interpersonaalne - mõeldud kommunikatsiooniks inimeste vahel ja seega on temasse kätketud suhtlemise printsiibid. Tänu sümbolite sõnade ja märkide kasutamisele on võimalik inimeste omavaheline suhtlemine(Allik&Rauk 2007). Keel on häälikuil põhinev semantiliste e tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil. Foneem - väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik,häälikuühend). Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga. Tänapäeva inimene suutis keele välja arendada tänu oma hääleelundite sobivale anatoomilisele ehitusele
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid helikõrgusi, tämbreid, rütme ja ka tantsu, mis alguses kuulus vahetult muusikalise väljenduse juurde. Inimesed väljendasid ennast hõimukaaslastele, kuid nemad polnud siiski ainsad ega ka tähtsaimad. Inimesed on suhelnud kõrgemate jõududega, kuid selleks oli neil vaja kasutada rituaalide keelt
16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid helikõrgusi, tämbreid, rütme ja ka tantsu, mis alguses kuulus vahetult muusikalise väljenduse juurde. Inimesed väljendasid ennast hõimukaaslastele, kuid nemad polnud siiski ainsad ega ka tähtsaimad. Inimesed on suhelnud kõrgemate jõududega, kuid selleks oli neil vaja kasutada rituaalide keelt
16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid helikõrgusi, tämbreid, rütme ja ka tantsu, mis alguses kuulus vahetult muusikalise väljenduse juurde. Inimesed väljendasid ennast hõimukaaslastele, kuid nemad polnud siiski ainsad ega ka tähtsaimad. Inimesed on suhelnud kõrgemate jõududega, kuid selleks oli neil vaja kasutada rituaalide keelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
