Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet ...
täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks.
Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muutuvad vaeseks, hakatakse laenusid võtma ning kui neid ei jõuta tagasi maksta lähevad inimesed pankrotti. Kui see juhtub, jääb inimene ilma oma asjadest: tehnika, auto, maja või korter ja nii edasi. Liigne tarbimine on nii meile, kui ka meie planeedile kahjulikud. Arvan, et peaksime mõtlema, kui palju me tarbime ja kui palju meil tegelikkuses seda vaja läheb.
Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma va...
Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused. Mul on siiani meeles, kui ma tegin paar aastat tagasi väga suure telefoni arve. Ema pidas selle summa minu isiklikust rahast kinni. Hetkel olin ma ema peale väga pahane, aga rohem enam selliseid arveid ei tekkinud. Praegu saan ma aru, et vanemad käitusid õigesti. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Olen jälginud telesaateid, kus täiskasvanud inimesed ei oska rahaga arvestada. Nad võtavad suure intressiga laenusid ja ei suuda neid hiljem tagasi maksta. Maksude maksmise asemel kulutavad nad raha asjadele, mida nad endale üldse lubada ei tohiks. Neid saateid vaadates on mul hea meel, et minu vanemad selliseid rumalusi ei tee. Laenu saab võtta ainult sellisel juhul, kui sa oled seda suuteline tagasi maksma. Mõnes mõttes on sellised saated noortele väga õpetlikud, sest need aitavad vältida vigu. Siiski ma arvan, et suhtumine rahasse saab alguse perekonnast. Kui last on õpetatud maast
Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast 6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel! majandus Majandus õitses, rahvas rikastus kiirelt kuni majanduskriisini. Kus rahavs enam ei suutnud laenusid maksta ja pangad kukkusid kokku. Suur pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis- poliitika Isolatsioonipoliitika 7) Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi Esimese maailmasõja järgses Euroopas! *Valitsemisõiguse laienemine *Pettumine Versaille`si -ja demokraatlikus süsteemis
Ajavaim Film räägib siis rahast ja rahaga seonduvatest toimingutest ja probleemidest. Kogu lugu on väga hästi lahti seletatud ja sellest on kindlasti palju kasu. Alguses oli raske aru saada, millest jutt käib ja mis seal üldse toimub, kuid kuskil 20 minuti pärast oli juba palju arusaadavam see. Raha on meie elus üks tähtsamaid asju, tekib küsimus, et mis me tänapäeval ilma rahata teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust e...
Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal
valitsust) Kodusõja lõpuks vabariiklased kaotasid ja kehtestati Franco diktatuur. Hisp. Kogusõda oli teise maailmasõja eelmänguks. Saksamaa, jaapan, itaalai astusid rahvasteliidust välja ning siis ei saanud enam midagi ette võtta. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel- Euroopa majndus oli pea peale pööratud. Olid suured purustused ja neid oli keeruline parandada.Usa olukord oli OK, kuan nemad olid sõjapiirkonnast väljas, andsid teistele laenusid, neist sõltus teiste majanduslik käekäik. Saksamaa oli omadega läbi, raha väärtus langesülikiirelt, lõpusk enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi
valitsust) Kodusõja lõpuks vabariiklased kaotasid ja kehtestati Franco diktatuur. Hisp. Kogusõda oli teise maailmasõja eelmänguks. Saksamaa, jaapan, itaalai astusid rahvasteliidust välja ning siis ei saanud enam midagi ette võtta. Maailma majandus kahe maailmasõja vahel- Euroopa majndus oli pea peale pööratud. Olid suured purustused ja neid oli keeruline parandada.Usa olukord oli OK, kuan nemad olid sõjapiirkonnast väljas, andsid teistele laenusid, neist sõltus teiste majanduslik käekäik. Saksamaa oli omadega läbi, raha väärtus langesülikiirelt, lõpusk enam raha ei kasutatud. 1929. algas ülemaailmne majanduskriis , millest tuldi välja alles 1933. aastal ja hiljem. Peagi algas usu sõda niiet olukord ei jõudnudki eriti paraneda. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused aj tagajärjed: Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi
ühiskonda edasi, loovad uusi väärtusi ja suurendavad ühiskonna heaolu ja jõukust. Arvan, et koostöö on väga oluline, sest läbi selle saab ärijuht luua uusi väärtusi, täiendada olemasolevaid ja kindlasti jõuab ühiskond oma aengus paremale tasemele. Arvan, et noorena on palju rohkem eeliseid olla ärijuht, sest paljud isikuomadused soosivad seda. Noored on julged võtma riske, lihtsam on riskida, kui pole endal lapsi ja peret ning mingeid liisinguid ega laenusid. Samuti on elu alles ees, palju on veel saavutada, aga praegu on takistuseks kool, mis tuleb ära lõpetada. Nooremas eas on palju rohkem energiat, töövõimet, tervist, vaba aega, suurem usk oma võimekusse ja stressitaluvus on sageli parem kui eakatel inimestel. Mul on juba praegu palju ilusaid unistusi ja innovaatilisi mõtteid, sest tehnoloogia areng on meeletult kiire ja aina lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõik siin ühiskonnas meile muutub. Arvan ka seda, et
Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majanduslanguses. Majandusekspertide analüüside põhjal olid esimesed märgid majanduskriisi tekkimise võimalikkusest selgelt nähtavad juba 2007. aasta algusest. Olulisemateks märkiteks tol ajal olid majanduse kiire kasv, palkade ja kinnisvara hindade ohjeldamatu tõus, ebanormaalne olukord tööjõuturul ning hinnapoliitikas. Pangad väljastasid laenusid kergekäeliselt, selle abil asutati palju uusi ettevõtteid, arvestamta turu mahuga. Ning seetõttu tekkis turul tööjõu puudujääk. Ning tänaseks päevaks on enamus neist tol ajal rajatud ettevõtetest pankrotistunud või laenude käes vaevlejad. Seoses majandusbuumiga ehk majanduse kiire kasvuga tekkis tööjõuturul olukord, kus inimestele tulid rahad kergelt kätte. Ning kujunes arusaam, et ükskõik kui palju teenida, oleme me ikka alammakstud
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb a...
Ebamajanduslik käitumine Teiseks suureks põhjuseks peavad teadlased ebamajanduslikku käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Ühed kasutasid laenatud raha tarbekaupade omandamiseks, teised aga väärtpaberite ostmiseks ja kasumiga edasimüümiseks. Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikest väärtustest. See aga viis majanduse tasakaalust välja. Kuid ühel hetkel hinnad järsku langema hakkasid, kaotasid väärtpaberite omanikud suure hulga raha. Laenusid tagasi maksta nad enam ei suutnud ning järgnes pankrotilaine. Veel põhjuseid Põhjused: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris)
teooria selgitavad intressi tasemete kujunemist väga üldistatult. Nende teooriate baasiks on eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord, millele lisanduvad erinavte huvigruppide ohutused. Praktikas võivad aga mõju avaldada paljud muud tegurid(inflatsioon). Mõõta ja arvestada tuleb olemasolevat ja prognoositavat inflatsiooni, sest mõlemad mõjutavad inimeste laenukäitumist. Soodsad tingumused mõjutavad tegema olulisemaid investeeringuid ning seetõttu võtma suuremaid laenusid nende rahastamiseks. Majandustegevuse üldine tase mõjutab suuremale säästmisele sõltumata intressimäära tasemest. Inimesed kalduvad rohkem säästma majanduse halbadel aegadel ja majanduse headel aegadel tehakse rohkem kulutusi. Säästmise suurenemine viib aga selleni, et säästude pakkumine suureneb samal ajal nõudlus on aga väike. Kõikides avatud majandusega riikides peab arvestama väliste finantsturgude mõjuga. Tänapäeval on välisturgudel globaalne mõju ja kui mingil turul
kärata ja saama võimaluse ise tasakesi ümbrust uurida. Usulahk keelab ka nutva lapse lohutamise. Saientoloogid kasutavad laste rahustamiseks hüpnoosi, väites, et see aitab neil maailma selgema pilguga näha. Tuntud filmikuulsused kutsuvad üles oma töökaaslasi loobuma antidepressantidest. Seltskonnaajakirjandusele meeldib nende usuliste väljavaadete osas palju arutleda. Saientoloogia laialdane levik: Saksamaal oli see väga levinud. Inimsed võtsid suuri laenusid selleks,et arendada end saientoloogia printsiipidest lähtudes. Kursused olid väga kallid ning nii mõnigi inimene, pani oma maja selleks panti. Saientoloogia kirik on lennukompanii suuraktsionär. Saksamaal, Baieris tõmmati saientoloogia kirik maha usuorganisatsioonide nimekirjast, mis lubas neil tegutseda mittetulundusühinguna, viidates nende tegevuse ilmsele majanduslikule suunitlusele. Organisatsioon omakorda,aga süüdistas Saksamaad inimõiguste rikkumises ja natsismi jätkamises
Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit. USA toetas sõda rahaga andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha tagasi saamisest. Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks. Lepingu garandid olid Suurbritannia ja Itaalia. Poola, Tsehhoslovakia ning Saksamaa vale leping - Saksamaa lubab lahtiseid piire. Garandiks Prantsusmaa. 2) Venemaa küsimus:
hüpoteegi eest. Kuid siiski on Gesell'i avates intress solvang. See pidurdab ringlust, mis oli Gisell'i meelest väga oluline. Hind krediidi eest, isegi 1-protsendiline, on mõnevõrra kõrge pikema perioodilistele tagatisega laenudele. Samuti vähendab see sõnumi võimu: intressivaba krediit ei ole mitte ainult võimalik, vaid lausa fakt. Viimase aastate jooksul on WIR hakanud keskenduma rohkem traditsioonilistele pangandustegevustele, sisaldades ka tavalisi laenusid sveitsi frankides. See on viinud ühiskrediidi eksperdi Thomas Greco tõdemuseni, et panganduskartellid on arvatavasti leidnud tee ka WIR-i juhatusse. Kokkuvõte WIR on juhtiv näide kogu maailmale. See on tõestanud, et intressivaba ühiskrediiti võib pakkuda suures ulatuses. Edu saladuseks oli organisatsiooni kõrgem juhtimine, seda ei loonud paar unistajat, vaid ärimehed, kes mõistsid nii probleeme kui teadsid ka lahendusi.
aasta esimese kuue kuu jooksul kasvas see 36,6 % rohkem, kui 1928. aastal. See aitas kaasa sellele, et inimesed hakkasid aktsiaid ostma ja ettevõtetesse investeerima. Suur osa nendest inimestest laenasid raha, et rohkem investeerida, lootes, et nad saavad selle kasumiga tagasi. 1929. aasta augustiks laenasid börsimaaklerid rutiinselt väikeinvestoritele rohkem kui kaks kolmandikku aktsiate nimiväärtusest, mida nad ostsid. Üle 8,5 miljardi dollari oli laenudena liikvel. Laenusid oli rohkem kui oli sularaha tol ajal Ameerikas. (Wall...) Tõusvad aktsiahinnad innustasid inimesi rohkem investeerida ; inimesed lootsid, et aktsiahinnad tõusevad veelgi. Spekulatsioonid toitsid edasisi tõuse ja lõid majandusliku mulli. Marginaalostude pärast oleksid investorid kaotanud suuri summasid, kui turud oleksid langenud – või poleks suutnud piisavalt kiiresti areneda. S&P Composite aktsiate hinna ja tulu suhe oli 32,6 1929
lakkas eksisteerimast. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi
Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. Nüüd see kinnisvaramull on lõhkenud ja kinnisvarahinnad langevad kiiresti. USAs on tavalised kodulaenud, mille puhul laenuandja saab laenaja makseraskuste tekkimisel laenu katteks võtta ainult tagatiseks oleva kinnisvara
elatustasemes on suured erinevused. Suurem osa kodanlust elab tänu merkantilistlikule majanduspoliitikale hästi. Ka suurem osa vabadest maaomanikest elab talutavalt, hoolimata aadlike kasvavast survest. Kriisidele on väga vastuvõtlik suurenev varatu maatööliste kiht, keda on üle 50% elanikkonnast. Riigil on liiga suured väljaminekud, mis põhjustavad pideva rahapuuduse ja riigi pankrotiohu. Puudujäägi katteks tehakse kõrgeprotsendilisi laenusid. Aadel makse ei tasu, vaimulikkonna maksud on vabatahtlikud ja seega maksavad makse vaesemad kihid, ulatudes kuni 70%-ni talupoja sissetulekust. Opositsiooni valmistab ette valgustusideede levik vabadust ja võrdsust nõudvad loosungid. Aidatakse Inglise kolooniaid Ameerikas Iseseisvussõjas Inglismaa vastu ja tehakse sellega suuri kulutusi. REVOLUTSIOONI ALGUS Uute maksude kehtestamiseks vaimulikele ja aadlikutele otsustatakse kokku kutsuda
antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta 50. Pakkumine – võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa 51. Palk – töötasu tehtud töö eest 52. Pankrot – nähtus majanduses, kus mingi majandussubjekti või firma majandustegevus lõpeb katastroofilise vaesumisega sellises ulatuses, et firma muutub maksujõuetuks ja ei jõua enam oma võetud laenusid võlausaldajatele tagasi maksta, ning et üldse peab oma majandustegevuse ja eksisteerimise ära lõpetama jätkuva vaesumise tõttu 53. Projekt – ühekordne kindla alguse ja lõpuga ettevõtmine 54. Personal – tööjõud, meeskond 55. Positsioneerimine - protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus
Lühiajaliste kohustustena näidatakse selliseid kohustusi, mille tasumise tähtaeg on aasta jooksul, sealhulgas näiteks ka pangalaenu graafikujärgsed maksed. Tarnijatele maksmata arved, riigimaksud, väljamaksmata töötasud, puhkusekohustis töötajatele. Lühiajalised kohustised on ettevõttel aastate jooksul olnud stabiilselt madalad, mis võib tuleneda sellest, et ettevõttes on vähe töötajaid ja teenuseid ei osteta sisse. Samuti ei ole ettevõte võtnud viimastel aastatel lühiajalisi laenusid. 7 Joonis 4. Pikaajalised ja lühiaajalised kohustised aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Pikaajalised ja lühiajalised kohustiste osakaal kohustistest 2010-2015 30000000 25000000 20000000 Pikaajalised Lühiajalised 15000000 Kohustised kokku
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu j...
majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) o o 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise pohimote o on Euroopa volakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraoiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja
* "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; * "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; * "la-la"teooria: kõne algus on laul; keele žestilise päritolu teooria 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laenusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti
Võõrkapitali analüüsimise abil on võimalik kindlaks teha kui palju firma kasutab finants võimendust oma tegevuse finantseerimiseks ja kuidas oma tegevust finantseeritakse. Samuti saab uurida kas firma suudab katta võõrkapitali kasutamisega seotud kulutusi. Kui ettevõte soovib näiteks oma tegevust laiendada siis on tal vaja kas laiendada aktsiakapitali või hankida välist finantseerimist. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised.
Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile.
majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 400 000 inimest arvati välja vaeste inimeste abiprogrammist. Vaestele vähenes arstiabi kättesaadavus. Hakkas kasvama kodutute hulk, kasvas narkomaanide ja HIV kandjate arv. 1987. a. 19. oktoobril toimus börsikrahh, mis arvudes oli 1929. aasta krahhist hullem.
majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 400 000 inimest arvati välja vaeste inimeste abiprogrammist. Vaestele vähenes arstiabi kättesaadavus. Hakkas kasvama kodutute hulk, kasvas narkomaanide ja HIV kandjate arv. 1987. a. 19. oktoobril toimus börsikrahh, mis arvudes oli 1929. aasta krahhist hullem.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase.........................................................
KredEx, maapiirkondades maaelu edendamise sihtasutuselt. LHV pangas sünnivad otsused Eestis. Et otsustajateks on kohalikud inimesed, lahendatakse probleemid kiiresti ja siinseid olusid arvestades. LHV ei ole välja toonud oma kodulehel nii täpselt kui seda on toonud Swedbank ja SEB, kuid LHV panga ettevõtete laenudega saab rahastada ainult põhivarainvesteeringuid, käibekapitali ja väärtpaberite omandamise. LHV väljastab ettevõtete laenusid kuni 20 000 000 eurot. Et täpsemat informatsiooni laenude kohta saada, tuleb kliendil pangaga ise ühendust võtta. 8 2.2 KORDUVKASUTUVUSEGA LAENULIMIIT Swedbank pakub teenust, mille eesmärk on eelkõige paindlikum finantsjuhtimise võimaldamine. Esiteks on võimalik raha saada ärivõimaluse realiseerimiseks, näiteks kauba ost suuremates kogustes. Toe saamine ootamatutes olukordades, mis on seotud debitoorse võla laekumisega. Toe
Teine võimalus: kd laenu hind T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. DFL= tulude muutus% ühe aktsia kohta DFL> 1 kasumi protsentuaalne muutus 34. WACC ja IRR vaheline seos · Kui IRR=WACC, siis firma lihtaktsia hind investeeringu elluviimisel ei muutu. · Kui IRR>WACC, siis aktsia hind tõuseb,
Haldamine) Kinnisvaraturu monitooring Enne turundusele/arendamisele mõtlemist tuleks mõelda-jälgida, mis toimub e. monitoorida: - Majanduskasv - Demograafilised näitajad (millises vanuses inimesed on, kas elanikkond kasvab või kahaneb, kas aktuaalsem oleks müügi- või üüriturg) - Tööturg (kas inimestel on tööd? Kui suur on tööpuudus? - Sissetulekud (kui kallist kinnisvara jõuavad tarbijad soetada?) - Laenuturg (kas laenusid väljastatakse? Kas intressimäär on aktsepteeritav?) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks?
investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada. Finantsjuhi ülesanne on välja töötada investeerimispoliitika, milles on kombineeritud suurema ja väiksema riskiga tehingud. Eesmärk on tagada likviidsus, mõõdukas kasumlikkus ning optimaalne kahjurisk. · intressimäära muutus kui firmal on suures mahus laenusid, mille intressimäär on seotud mõne turu intressimääraga, siis turu määra tõustes tõusevad ka laenuintressi määrad. Seega tekivad firmale täiendavad kulutused. Antud riski maandamiseks võib sõlmida fikseeritud intressimääraga lepinguid või refinantseerida tõusva intressi määraga lepingud uute madalama määraga lepingutega. Igasuguse riski maandamisel või vähendamisel võivad tekkida uued riskid.
· Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ??? · Tugevnes parlamendi opositsioon. · Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda? · 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri. 2. Pika parlamendi ja revolutsiooni aeg a) Parlamendi kokkukutsumine, mille põhjuseks olid: · Sõda Sotimaaga. · Vajadus lisaraha leidmiseks palgasõduritele. · 1643. a. kogunenud parlament asus kuninga vastu pealetungile. · Kuningas sunniti alla kirjutama seadusele (aktile) millega ei tohtinud parlamenti laiali saata.
sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad. 13. mail 1924 sai rahaministriks põhimõttekindel ja otsustav Otto Strandman. Kulla- ja valuutatagavara oli Strandmani rahaministriks saamise ajaks järel vaid pisut üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga suurenenud 4900 miljoni margani. Juba mai lõpul oma programmi esitanud Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Samuti pidas ta vajalikuks allutada Eesti Panga tegevus avalikkuse kontrollile. Reformi nurgakiviks oli aga valoriseerimise kava, mille kohaselt pidi kõiki tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal ning võlausaldajad võisid nõuda, et varem tehtud võlad makstaks tagasi tolsamal alusel. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt
kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning
· valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid 9 Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui
Kasvas aga võlgade tarnijatele maht (aasta alguses 14,7%, aasta lõpus 41,9%), mis on jälle seotud vanaraua hinna muutmisega. 2006. aasta jooksul firma aktiivselt ostis vanaraua, selleks, et müüa seda loodetavasti hea hinnaga aastas 2007. Pikaajalised kohustused vähenesid (aasta alguses 61,6%, aasta lõpus 58,8%). See on 28 seotud sellega, et aasta jooksul firma ei võtnud pikaajaliste laenusid, ainult tagastas olemasolevaid. Omakapitali muutus on põhjendatud oluliselt kohustusliku reservkapitali (aasta alguses 0,0%, aasta lõpus 0,1%), jaotamata kasumi (aasta alguses 54,9%, aasta lõpus 66,7%) ja aruandeaasta kahjumi (aasta alguses -17,3%, aasta lõpus -26,1%) muutustega. Passiva pooles aasta jooksul ei toimunud suureid kohustuste ja omakapitali kirjete ümberjaotusi. Kokkuvõttes aga bilansimaht suurenes 35,2% võrra.
Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile.
Oluline oli majanduslikult teenida ka paavsti kuuriat. Paavsti juures olid paljude riikide diplomaatilised esindajad, kellele tuli raha toimetada see oli aga võimalik ainult pankade vahendusel. 15. saj lõpul liikus majanduskeskus Itaaliast Lõuna-Saksamaale, kus selle võttis suuresti üles Fuggerite suguvõsa, kellest said kõige rikkamad inimesed maailmas. "Fugger", vahel ka kirjapildina "fucker" muutus lõunasaksa kaupmeeste üldnimetuseks. Enamus laenusid anti ühelt inimeselt teisele ja need olid lühiajalised. Kirik suhtus protsendiga laenamisse aja pealt teenimisse selgelt negatiivselt. Aeg on miski püha, mille pealt raha teenimine on patt. Ka puhastustule idee on tekkinud tänu majanduslikele faktoritele. Liigkasuvõtmise ja pettusega tegeleja taevasse ei saa, aga see ei tähenda kohe igavesi põrgupiinu. Itaalias suhtusi sellesse keeldu leebemalt. Paljudes keeltes tähendab "lombard" Lombardia järgi pandimaja. Kristlikud keelud ei
kontol käibevahendite puudujääk, mida ei ole suudetud katta isegi pankadevaheliselt üleöö laenuturult, võimaldab keskpank probleemsele pangale tavaliselt väärtpaberite tagatisel viimase võimalusena üleöö laenu. Reeglina on sellise laenu intressitase kõrgem rahaturu omast, millega püütakse kommertspankasid sundida rohkem mõtlema sellele, et taolisi defitsiidi situatsioone ei tekiks. Praktikas ei võeta keskpangalt sageli suuri või pidevaid laenusid, kuigi see on arvestatav alternatiiv. Põhjuseks pole sageli nende tehingute kulukus, vaid olulisem on panga maine probleem, sest kui levib info, et pank sageli kasutab keskpanga viimase laenaja võimalusi, võivad sellesse kriitiliselt suhtuda teised pangad, kuid negatiivseks võib kujuneda ka hoiustajate suhtumine sellesse panka, mis võib tekitada klientide äravoolu pangast. LIKVIIDSUS JA SEADUSANDLIK JÄRELEVALVE
mail, 1924. aastal Rahandusministriks saanud Otto Strandman, kelle eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ja viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. Kulla-ja valuutavara oli Strandmani rahandusministriks saamise ajaks järel vaid natuke üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga tõusnud juba 4900 miljoni margani. Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Reformi nurgakiviks oli aga valoriseerimise kava, mille kohaselt pidi kõiki tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri-ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks (Ibid.:4-9). 7 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Struktuurse defitsiidi põhjuseks on valitsuse soov viia ellu laiendavat fiskaalpoliitikat: alandatakse makse või suurendatakse valitsuse kulutusi. Sellise tegevuse kritiseerijad rõhuvad sageli asjaolule, et suur struktuurne defitsiit võib põhjustada erasektori väljatõrjumist, mida nimetatakse ka väljatõrjeefektiks. Milles seisneb erasektori väljatõrjemehhanism? Kui valitsus kasutab oma kulutuste finantseerimiseks laenusid, siis suureneb nõudlus raha järele. Kui suureneb rahanõudlus, tõusevad ka intressimäärad (raha hind). Mida kõrgemad on intressimäärad, seda vähem tehakse investeeringuid, sest investeeringuid on nüüd kallim finantseerida. Suletud majanduses on aga piiratud hulk säästusid ja kui valitsus laenab sealt osa enda kulutuste finantseerimiseks, jääb erasektorile vähem raha investeeringuteks. 4.6. Ricardo ekvivalentsus
ettevaatusnõudlus - raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks spekulatiivne nõudlus – inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
