nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni- tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et ühegi üldise propositsiooni puhul, mis osutab millelegi faktilise-
Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega. Aquino Thomas "Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad
manipuleerimist kujunditega. Kujundipööramine/keeramine oma Milliseid mentaalseid operatsioone on vaimusilmas. võimalik teha kujunditega? Visuaalne skaneerimine- objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine. Propositsioon on väide, mis määratleb seose objekti ja selle Mis on propositsioon? Too oma näide. omaduse vahel, mille tõesust on võimalik hinnata. Nt. Laud on roheline. Skeem on mõistete struktueeritud klaster. Kui mingid nähtused
II teema eksam: representatsioonid ja keel 1. Ettekujutus tegevustest, mida sisaldab arsti juures käimine on stsenaarium. 2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi
4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 8) Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 9) Kui me küsime võõra inimese käest kella ja vastuseks näitab ta meile oma perepilti, siis rikub ta Griece'i relevantsuse maksiimi. 10) Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke.
tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil tõetagajat. Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe nominaalne definitsioon. Tõetagajad on siis asjalood. Igal tõesel väitel peab olema tõetagaja. Objektiivselt tõene propositsioon peab olema tõene mõnest reaalsuse aspektist. Tõetagaja eksisteerimine paratamatult hoiab endas seda, et väide on tõene(tõetagaja printsiip). See printsiip on oluline, et karakteerida tõetagamist kui sisemist, vajalikku seost. Propositsioon saab olla tõene siis kui sellel on tõetagaja, miski millest tulenevalt on propositsioon tõene. Tema käsitluses on „vaba tahte eitamine“ vajalik osa tõetagaja suhtes.
järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega? skaneerimine, (L5) Mis on propositsioon? Too oma näide. Seos objekti ja omaduse vahel. L5 Näiteks õun on punane. (ÕO5) Mõistete struktureeritud klaster. Mis on skeem? Too oma näide. L5 Näiteks Milles seisneb mõistete struktuur ning
ühine põhjus.] 1,75 p. b. Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: ,,Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks küll, ja kuna tegemist on meditsiiniküsimusega, peaks teda kui eksperti usaldama." Eksperdile toetumine: E1. E on ekspert valdkonnas V, mis sisaldab propositsiooni p. E2. E väidab, et propositsioon p on tõene (väär). J. On alust uskuda, et propositsioon p on tõene (väär) Kriitika: Kas doktor Taavi Kask on kirgurg? Kõik arstid ei ole kirurgid. Kas arvamus ühtib teiste kirurgide arvamusega? 2 p. c. Rahvas on kooseluseaduse vastu, järelikult on see halb seadus. Argument populaarse arvamuse põhjal. E1. p-d peetakse üldiselt tõeseks. E2. Kui p-d peetakse üldiselt tõeseks, annab see aluse p-d uskuda. J. On alust p-d uskuda. Kriitika: Puudub viide allikale. Ei mainita, kui suur protsent rahvast nii arvab. Teistes
LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid). Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavuse teooriat ehk KORRESPONDENTSITEOORIAT: väide on tõene, kui selle sisu(propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Loogiliselt õige(formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise(lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on FORMAALSELT KEHTIV, aga sisult ebaõige.
Milliseid mentaalseid operatsioone on Kujundipööramine/keeramine oma ÕO5 võimalik teha kujunditega? vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine- (L5) objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine See on seos objekti ja omaduse vahel, ja Mis on propositsioon? Too oma näide. seda saab hinnata Näiteks kui laud on valge või auto on õues. Mõistete struktueeritud klaster. Kes tuli uksest jms. sisaldab mälu üldinfot, Mis on skeem? Too oma näide. L5 täpsustab seoseid ja on mõisteid
Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, uurib kõnetegevust ja keelevõimet Reduplikatsioon tüve- või morfeemikordus Rekonstruktsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel Saaja (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks
Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob. Ikoon- inimene registreerib sarnasuse, vorm meenutab tähendust. Indeks-tähistaja ja tähistatava vahel põhjuslik seos. Järeldused kogemuse põhjal. Propositsioon-väljendab asjade seisu, mille tõesust lause väidab. Presupositsioonid- taustatähendus. Kõik keeled võimaldavad väljendada kõike, mis vastavas kultuuris vajab väljendust (keeled on seotud kultuuriga, keel peegeldab seda maailma, milles elatakse). Deskriptiivsõnad-kirjeldavad(jalutama,sammuma,tammuma,marssima jne). Komponentanalüüs- tähendust püüti analüüsida komponentideks samaviisi rangete meetoditega kui keele vormilist külge.
2) X'-teooria puude joonistamine Semantika kordamisküsimused · Terminid Heli akustilised lained, õhu liikumine Tähendus tekib heli mustrite panekul grammatilistesse reeglitesse ja printsiipidesse. Tähendus on seotud keelega läbi leksikoni ja grammatika. Lausung luuakse kõnelemise või kirjutamise käigus. Konkreetsem mõiste kui lause. Lause lausungist pärinev abstraktne grammatiline element. Lause väljendab propositsiooni. Propositsioon väide, mis kirjeldab mingit situatsiooni maailmas. Propositsiooni väljendatakse lausungiga. Propositsioonidega tehakse formaalseid operatsioone, et arutleda, väljendada tähendustevahelisi seoseid, vajadusel viia kokku semantikat ja süntaksit. Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte.
raamatust [peatükk 6] ja Teise analüütika 1. raamatust tõestamise algprintsiipide kohta. Aga mõelda vastupidi sellele, et Jumal on, on võimalik, nagu on näha Psalmist 53[:2]: Meeletu ütleb oma südames: "Jumalat ei ole!" Järelikult see, et Jumal on, ei ole iseenesest teada. Ia q. 2 a. 1 co. Vastan: peab ütlema, et miski võib olla iseenesest teada kaheti, üht moodi iseenese poolest ja mitte meie suhtes; teist moodi iseenese poolest ja meie suhtes. Sest mingi propositsioon on seetõttu iseenesest teada, et predikaat sisaldub subjekti logoses, nagu näiteks inimene on elukas, sest elukas on ju inimese logoses. Järelikult kui predikaadi ja subjekti kohta on kõigile teada, mis see on, siis see propositsioon on kõigile iseenesest teada, nagu on ilmne tõestamise algprintsiipide puhul, mille terminid on midagi [inimestele] ühist, mis ei ole kellelegi teadmata, nagu näiteks olev jaolematu, tervik ja osa ning muud sarnast. Kui aga
ta leidis? Kuidas keerukamaid mõtteid ÕO5 luuakse? Tooge näiteid, kuidas suhtlemise mitteverbaalsed ÕO6 komponendid kõne mõistmist toetavad. Milliseid mentaalseid ÕO5 operatsioone on võimalik teha kujunditega? (L5) Propositsioon on lause või lausungi sisu, see, mis tähendust väljendada tahetakse. See on väide asjade seisu kohta maailmas. Ühel propositsioonil võib L5 olla mitmesuguseid Mis on propositsioon? Too väljendusi lause kujul.
Monism- kõik koosenb ühest algest Müstitsism- looduslikust maailmast kaugemale ulatuv intuitiivne teadmine. Naiivrealism- seisukoht, et tegelikkus ongi just selline nagu ta meile igappäeva elus näib Ontoloogia- uurib tegelikkust, mitte tegelikkuse teadmist. Paratamatud ja küllaldased tingimused- selleks, et X saaks olla abielumees, on tal partamtult vaja olla abielus. Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Paratamatus- miski mis peab olema. Propositsioon- on see mida lause tähendab Ratsionalism- teadmiste omandamine mõistuse mitte kogemuste abil Semantika- õpetus keeleliste väljendite tähendusest. Semiootika- õpetus märkidest ja sümbolitest Skeptitsism- seisukoht, et kindel teadmine on võimatu Tautoloogia- väide, mis on paratamtult tõene. Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine
jäävad mänguks. Kui uskumused on meelevaldsed, siis ei ole arutlemisel mõtet, sest usutakse ikka seda, mida tahetakse. Formaalse loogika määratlus Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni või (lõpliku) propositsioonide kogumi heaks põhjendiks mingile propositsioonile. Õigustus (ehk põhjendus) seisneb mingile propositsioonile (uskumusele) põhjendite esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on tõesed (propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone). Loogika jätab üldjuhul kõrvale küsimuse sellest, kas põhjendid ise on tõesed või põhjendatud (õigustatud). Epistemoloogia huvitub üldjuhul ka sellest küsimusest. Põhjendi headus tuleneb üksnes tema suhtest õigustatava uskumusega ega ole seotud põhjendi enda usutavusega
väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised; reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele. Mõisted tekivad abstraheerimise teel, abstraheerimine põhineb asjadel. Mingit kindlat liiki üksikutel asjadel on alati ühine vorm, mille alusel neid saab nimetada ühise nimetusega. Propositsioon ei tähista asja, vaid asja olemise viisi. Prantslastele omase teravmeelse vaimukuse ja innuga lülitub Abélard juba varakult oma kaasajal jätkuvusse universaalide vaidlusesse. Olles oma õpingute ajal ammutanud mõlema vaidleva poole allikaist, pöörab ta küpsemas loovas eas oma mõtterelvad mõlema vastu. Selgemini oma kaasaegseist mõistis ta realismi paindlikkust, millest peitus oht suubuda panteismi, kuid sama ebasümpaatsena avaldusid talle nominalismi kaduvused pinnapealsesse
arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon: liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte
Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika - keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine
Paratamatud ja küllaldased tingimused selleks, et X saaks olla abielumees, on tal paratamatult olla abielus. Kuid see ei ole siiski küllaldane tingimus, sest ehk on X naine? Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Nimetatud erinevus paratamatute ja küllaldaste tingimuste vahel on erakordselt oluline. Üks levinumaid vigu on paratamatu tingimuse pidamine küllaldaseks tingimuseks. propositsioon lause tähendus sama propositsiooni on võimalik öelda, mis tahes keeles või ühes keeles erinevatel viisidel: nt. ,,Socrates is mortal", ,,Socrate est kortel", ,,Sokrates on surelik", ,,Sokrates sureb ära" vastandlikkus kui kaks väidet ei saa olla mõlemad tõesed. mõlemad väärad võivad olla. vasturääkivus kaks väidet ei saa olla tõesed ega valed ühel ajal.. üks võib olla tõene teine vale.
väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" sisu, kuna tegemist on hinnanguga. Hinnang ei saa olla tõene või väär (teda ei saa ei tõestada ega ümber lükata). Üht ja sama propositsiooni võivad väljendada väga erinevad grammatilised konstruktsioonid: a) Suvel sajab vihma, talvel lund. b) Kui on suvi, siis sajab vihma ja kui on talv, siis sajab lund. c) It rains in summer and it snows in winter
,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80
Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80
Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80
(transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts. Onomatopoeetilised sõnad(kopp-kopp, kikerikii jne) *Indeks on märk, mille vorm ja tähenduson seotud järelduse kaudu. Järeldused tehakse kokkulepete ja teadmiste alusel, vastavalt olukorrale, kus seda märki kasutatakse. Klassikalise semantika põhimõisted. Denotatsioon e intensioon - keele tähenduse süsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Propositsioon- lause sündmussisu- see olukord mida lause nimetab v kirjeldab Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse mingi mõte oleks. Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduse sarnasustel. Kujult erinevad, kuid tähendus sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid. (mitmetähendusliku sõna kõik tähendused)
nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid mõnikord võib mõjuala olla ka kitsam, näiteks üks fraas või sõna. Modaalsuse tuum on eristus reaalse maailma ja kujutletud maailmade vahel. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on
skeemid, mis toimivad nii uurimise objektidena kui ka uurimisvahenditena. 21. Mis on diskursus – lihtne määratlus tähendusüksuste loetelu kaudu? Nimetage mõned diskursused. Diskursus – lausest suurem keeleline tähendusüksus. Arutlused, põhjendused, jutustused, kirjeldused, tõendamised, õigustamised. 22. Mis on lause tähendus ja osutus? Mis on lause propositsiooniline ehk „loogiline tähendus“ ja mis on lause „vestlustähendus“? - Tähendus o Propositsioon e püsitähendus – see millest lihtsalt aru saab, kui loeme teksti. – lause tähendus ilma tõeväärtuseta. o Kõnelejatähendus – tähendus tuleb panna konteksti kõnelejaga. Nt kui midagi kõneleb sõber või politseinik on suur vahe selle lause tugevusväärtusel. - Lause osutus on tõeväärtus - („päike on sinine“ ei ole tõene) Võib olla kas tõene, väär, või
olukorda Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab Mentaalsed pildid- represantsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad peegeldades osaliselt nende tajutavaid osasid. Sümboolne represantsioon- mentaalne represantsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi Propositsioon- seos subjekti ja tema kohta väidetu vahel Võrgusõlm- koht võrgustikel põhinevates mentaalse represantsiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad Assotsiatiivsed seosed- mentaalse represantsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel Aktiivsuse levimine- protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu ümbritsevatesse sõlmedesse
Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): Süllogism-süllogism tuleb kreeka keelest ja tähendab järeldust. Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis kasutusele Aristoteles. Metafoor- kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum., spekulatiivne grammatika-üldine märgiteooria. Peirce (1839-1914) propositsioon- see, mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu. Propositsioon on see, mida saab uskuda või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab uskuda, väita, eitada või ka lihtsalt mõelda või üldse mitte mõelda. Predikaat- on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk
- kasutatav keel ja keele valdamine - kõnestiilide valdamine ja sotsiaalsete rollide mõistmine - emotsionaalne seisund - individuaalsus - situatsioon ja eelnev kontekst 1- Mõtte täpsustumise etapp ehk mõttesüntaks ehk mõtteprogramm ehk psühholingvistiline · Mõte= teave, mida tahan teistele edasi öelda: mõtte hargnemine · Tulevase ütluse sisu: propositsioonide(abstraktne infoühik, veel täpsemad infoühikud reema kohta) hierarhia. Propositsioon on aluseks baaslausele. · Propositsioon- abstraktne infoühik, koosneb predikaadist ja argumendist · TEEMA- teadaolev, topic (räägin koerast, kelle olemasolust teine teab) REEMA uus info, comment (koer on haigeks jäänud, seda teine ei tea) · Sõltub kognitiivsest arengust, ei saa öelda rohkem, kui on mälus või suheldes märkab · Opereeritakse sisemiste sõnadega (Võgotski) (keeleüksus iseenda jaoks), skeemide ja kujutlusega/stseenid
Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb LAUSE nimisõna fraas tegusõna fraas Poiss Viskas palli Pall Visati poisi poolt Süvastruktuur ehk lause tähenduse struktuur LAUSE HOIAK PROPOSITSIOON: MILLEST LAUSE RÄÄGIB * Kinnitav, rõhk tegijal Tegija Predikaat * Eitav * Küsiv * Kinnitav, rõhk tehtaval Tegevus Millele suunatud * Küsimus-eitus rõhuasetuse muutus Poiss viskas palli (kinnitav, rõhk tegijal) Pall visati poisi poolt (kinnitav, rõhk pallil) Poiss ei visanud palli (eitav) Kas poiss viskas palli? Kas poiss ei visanud palli?
vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen- ülesanne sama, mis predikaadil, see preditseerib midagi subjekti kohta prefiks e. eesliide, käib tüvisõna ette pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid e. kaassõnad presupositsioon- eeltingimused või oletused. See mida arvatakse olevat tõene või tuntud, kui lauset kasutatakse primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused psühholingvistika- käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kasutamisel inimese ajus
- GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg
teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest. Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B.Russell toob näite - lause "Praegune Prantsuse kuningas on kiilaspea" koosneb vaikides kolmest algväitest: 1. Praegu on Prantsusmaal kuningas 2. Kuningaid on ainult üks 3. See üks kuningas on kiilaspea Nüüd saab loogiliselt vastata, et algne lause on väär, kuna üks propositsioonidest (Praegu on Prantsusmaal kuningas) on väär, muutes vääraks kogu lause. Keerukate lausete propositsioonideks jagamine aitab leida lause mõtet ja väga sageli näitab, et
puhtaid ikoone ei ole. ülekäiguraja märk, onomatopoeetilised hääled indeks - vorm ja tähendus seotud omavahel järelduste kaudu. järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. vrld deiksis - ta võttis eile selle ja viis sinna ja tõi täna tolle sealt meile. Klassikalise semantika põhimõisteid denotatsioon e intensioon - keele tähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele e referentidele propositsioon - lause sündmussisu: olukord, mida lause nimetab või kirjeldab presumpstsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte sünonüümia - samatähenduslikkus, leksikaalne suhe, mis põhineb tähenduste sarnasusel; (EKK)kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased, samast sõnaliigist ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid tähendusväli- moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad,
maailma entiteetidele e referentidele. Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid. (tähendus)väli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Nt teeb suitsu, kana söömine, kõva mees, istub hästi, küll vingub, kojamehe luud on nurga peal maas, ma viskan su ära jne. Tegelik paigutusvaldkond erinev oodatavast. Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel oleks üldse mingi mõte Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (EKK; sünonüümid on kujult üksteiselt erinevad, tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang) Metafoor ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (EKK; Inimesel on
kvantor – hulgasõna. Pannakse nimisõna ette, mõni, palju. reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin). Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina Ekvatiiv – ajutine seisund Transformatiiv e translatiiv (saav) Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused Noomeni kategooriaid: arv, kääne, klass, definiitsus jm.
Distinktorid mittesüsteemsed. 60. Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele. 61. Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 62. Tähendusväli on omavahel tähenduslikult seotud sõnad. Üks tähendusväli on näiteks värvused. 63. Polüseemia on mitmetähenduslikkus. 64. Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. 65. Sünonüümia on samatähenduslikkus. 66. Metafoor on ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Näiteks: elukevad, elusügis. 67. Metonüümia on põhjus-tagajärg suhtel põhinev 68. Kujundskeem on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete
- kujundskeem (ehk skeemkujutlus) kirjeldab mitmekülgseid tähendusi. Väga paljud tähendused tekivad suuremate skeemide põhjal ja põhinevad inimese tunnetusel ja elukogemusel. Skeemid seletavad tähendusmehhanisme. nt aega tajume ruumiliselt liikuva aja metafoor: meie seisame ja aeg tuleb vastu ja läheb mööda. Aega saaks nagu ühikutena loendada. Aja mastiku metafoor: inimene liigub, mitte aeg - nii jääb minevik selja taha. - Propositsioon lausega väljendatud sündmus, olukord (nt on tore, et lumi on maas lumi on maas) - Presupositsioon väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA
Iga väide on lause, kuid iga lause ei ole väide. Väide peab olema kas tõene (ik true) või väär (false) ja grammatiliselt õige (tarvilikud tingimused) ning vajadusel ka kontekstuaalselt mõttekas. Lause (sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne) Väide (assertion) on tõeväärtust omav lause. Väite kuju võib sõltuda keelest ja ütlemisviisist, mis pole loogika seisukohalt sageli kuigi tähtis. Propositsioon (proposition) on väitlause sisu, mis ei sõltu kujust ega ütlemisviisist. Lausung (utterance) on lause sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga. Lausung ei pea olema tõene ega väär (Nt: Ahoi, teie seal!) Aristotelese järgi loeme väite tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele (korrespondentsteooria) Klassikalises (formaalses) loogikas on otsustus, väide ja lause kasutusel sünonüümidena.
On kaks käsitlust - esimene: 'mõtlemine põhjustab semantikat', teine - 'mõtlemine ongi semantika'. Samuti on signifikatiivse semantika oluline põhimõte hierarhilisus - tähendus on struktureeritud. Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest
Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon: liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine
On kaks käsitlust - esimene: 'mõtlemine põhjustab semantikat', teine - 'mõtlemine ongi semantika'. Samuti on signifikatiivse semantika oluline põhimõte hierarhilisus - tähendus on struktureeritud. Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest
ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 75. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid 5)Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes.
• Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui). • Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Assotsiatsioon Objekt – mõiste seos ; Mõiste – tunnuse seos; Mõistetevahelised seosed Propositsioon on seos objekti ja omaduse vahel Skeem täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid. Skeem esitab eelkõige teadmisi. Skeemil on oluline roll sündmuste meeldejätmisel ja mõistmisel. Keel on inimesele omane märgisüsteem. • Keel on suhtlemisvahend, mille vahendusel antakse edasi kultuuri. • Keel on viitav ja selle mõistmine järeldustel põhinev. • Lähtudes evolutsioonilisest psühholoogiast on ka keel arenenud kohastumuslike probleemide lahendamiseks
et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest). Kui idee on selge ja distinktne, siis tegemist on tõega. Kartesiaanlik ring. Kui mingi propositsioon tundub mulle selge ja distinktsena, siis on see propositsioon tõene(CDp –Tp). Descartes on kahe vahel: ma saan teada, et vaid siis kui ma eelnevalt tean, et Jumal on olemas; ma tean, et jumal on olemas vaid siis, kui ma eelnevalt tean, et (CDp –Tp). Täiuslikkuse idee. On täiuslikkuse idee; sel peab olema omakorda täiuslik põhjus; täiuslik põhjus saab olla vaid Jumal; järelikult on Jumal olemas; kuna Jumal on täiuslik ning täiuslik olend ei peta, siis Jumal ei peta. Descartesi järgi oli iga tema argumendi samm selge ja distinktne. 1
Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis Klassikalise semantika põhimõisteid Mõisted on enamasti pärit filosoofiast ja tulnud loogika kaudu. · Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. Sõnaraamatus kirjutatud tähenduskirjeldused. · Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. semantika laiemas mõistes ei ole ainult sõnatasandi semantika. · Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte. ,,rohelist värvi ideed magavad raevukalt" kui see lause peab tõestama seda, et grammatiliselt õiges vormis esitatud sõnad sellises järjestuses ja sellisel kujul,
annaabi.ee 
