. 1. Missugune on sõna kuju ja selle tähenduse vaheline seos? (1p)....................................................... 2. Mis on murre? (1p)…………………………………………………………………………………... 3. Missuguse murde kasutusalal asub Järva-Jaani gümnaasium? (1p) …………………………….. 4. Mis on argikeel? (1p)............................................................................................................................. 5. Mis on kirjakeel? (1p)………………………………………………………………………………... 6. Too kolm näidet argikeele kasutusolukordade kohta, kolm näidet kirjakeele kasutusolukordade kohta
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka ...
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
Mis puutub ärinime tõlkimisse võõrkeelde, siis see ei ole lubatud. Seda riiet on kolmes erinevas värvitoonis. Võõrsõnade põhjendamatu eelistamine tavatekstis legaalne > seaduslik, garantii > tagatis, kompenseerima > hüvitama, adopteerima > lapsendama, baasil > põhjal Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi reaalset nappust. Liigselt tarvitatakse sõnu karismaatiline ja legendaarne. Släng, argikeel, kujundid ühikas, mobla, telekas, kaifima, suht, nahka panema, jalga laskma VÕÕRMÕJUD Vene, soome, inglise keele mõjud. kuskil tähenduses ‘umbes, paiku’ läbi tähenduses ‘kaudu’ maaletooja – ‘sissevedaja’ ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’ koormaauto – ‘veoauto’ mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi)
sina õnnelik) surm" Igapäevasus, elulisus, tavalised inimesed Stendhal romaan "Punane ja realism 19.saj (töölised, talupojad) oma igapäevastes must" (1831) tegevustes. Argikeel. Balzac ,,Inimlik komöödia" kiretu fotograafilise täpsusega elu vahendamine; kujutati elu mustemat poolt: Theodore Dreiser ,,Õde Carrie" naturalism 19.saj alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda; Émile Zola ,,Söekevurid"
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena. Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne. Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng, argikeel taab me emakeele. Argikeelt ei tohi kasutada koolis, vastuvõtudel ja kõnepuldis. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/eest i_murded.html https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel https://prezi.com/exnpt08ucr__/eesti-keel-teiste-keelte-seas/ https://prezi.com/zy8gfbu5drxm/eesti-keel-teiste-keelte-seas-kokkuvote/ Aitäh!
kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see- eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud. Vormiliselt on oluline konkreetsus ning püüe originaalsusele. Keeleliselt peaks luule olema ilus ning musikaalne. Ropendamine, argikeel, keelelõhkumised ja sõnamängud kaanonis ette tulla ei tohiks. Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta võib olla veidi hull, kuid mitte riigitruu. Ta on tähtis ja haritud persoon, kellele tuleb esitada kõrgeid nõudmisi. Alverit peetakse üheks eesti luulekaanoni keskseks autoriks. Luuletusi hakkas ta avaldama aastal 1931, kujunedes üsna kiiresti ka silmapaistvaks luuletajaks. Talle on omistatud mitmeid tunnustusi, sealhulgas ka Juhan Liivi luuleauhind
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
Peategelane käsitles probleeme nullindatel aga usun samad teemad on ka tänapäeval aktuaalsed ning olid ka varasemalt. Kompositsioon ehk ülesehitus. Millistest osadest teos koosneb? Kuidas on lugu üles ehitatud? Teos koosneb peatükkidest Stiil. Missugune on kirjaniku väljenduslaad, keelkasutus? Keelekasutus ja stiil väga otsekohene, kohati šokeeriv. Humoorikas stiil, väldib keerulisi sõnu, tundus lihtne argikeel. Sinu arvamus. Kas/miks soovitad / ei soovita seda raamatut lugeda? Mis mõtteid ja tundeid teos sinus tekitab? Nimeta meeldejäävaim episood või koht teoses. Tegelikult algus oli selline nagu lasteraamat, väike poiss ja tema mõtted.. minu üllatuseks mida rohkem lugesin, ei saa öelda et läks huvitavamaks aga hakkasin ise meenutama tahtmatult oma noorust, ma ise olin natukene ennem seda aega ka teismeline kui antud
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
(see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3. ?Mootor käib koolis 4. ?Poiss käib mürinal Kirjeldatud on peamiselt normeeritud ühiskeelt; keele variante nagu argikeel, kõnekeel vähe (keerukas!) Kus võiksid olla järgnevas suulise kõne näites 1) lausete ja osalausete piirid, 2) mitteterviklikud laused? ja siis tuli minimood/T. pagan võtku/T vat sellega oli küll/MT, see läks niimodi/M+T, muide/, taotleti peaaegu=et sama asja/T, et keelata ära/MT. mini läks järjest minimaks/T, ja lõpuks=e oli veel niisugunegi moment/M+T, mina näiteks nüüd
On kujunenund väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad. Kõnet tõlgendades kasutab inimene argiteadmisi (elukogemus) ja diskursusteavet (mis ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat
kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011)
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant Anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks. Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. 3. LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI
sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse.
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid? Küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad sõpradeks, kogujateks tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele. Küsimuse ja informandivaliku kriitika. - murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti. Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad häälikute pikkust. Keelekaardid ja-atlased D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid)
Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja
o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi
Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 46.Milline on dramaatika zanriline liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. 47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi, kom naeruvääristab pahesid. Sotsiaalne siesus erinev, kõnekeel vs argikeel, erinev lõpp, heroiline staatus vs isiklikud tegevused. 48.Mida mõistetakse draama episeerumise all? Dramaatiline teater kehastab sündmusi, eepiline jutustab; dramaatiline tõmbab vaataja endaga kaasa, eep teeb vaatajast jälgija; dram paneb tundma, eep paneb otsustama; dram vahendab elamusi, eep vahendab teadmisi; dram vaataja elab kaasa, eep vaatajale näidatakse; dram huvi lahenduse vastu, eep huvi tegevuse käigu vastu. Meetodid 1
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011)
on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu metafoorsuse" juurde. Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana. Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor metafoori pärast" luuletamine.Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika primum mobile't. Selleks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu vahetu tajumine. Elu ja tõde ühinevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
· Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Suuline keel - Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. sajandil murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel · 20. sajandi alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel · 1960. aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud · Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne Uurimine · Hajauurimise aeg: 1920. aastad-1990. aastad · Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast · Slängi kogumine ja uurimine Süsteemne uurimine 1990. Aastatest. Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks TÜ suulise eesti keele korpus · kogutud 1997. aastast · ca 360 tundi (= ca 2 miljonit sõna) · Transkribeeritud ca 1 500 000 sõna, täppis ca 700 000 sõna
Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist? Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |2 Teine eristus on erinevate kasutussituatsioonide alusel. Siin lähtutakse sellest, et keelelisi valikuid mõjutavad või on nendega korrelatsioonis kasutusolukorra erinevad omadused (suuline või kirjalik, argine või avalik-ametlik jne). Selliseid allkeeli nimetatakse registriteks (register; vt Biber, Conrad 2009). Tavalised registrid on näiteks suulise spontaanse argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste
olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto).
Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet – ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. 31. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi) Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte
esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto).
Suuresti toetume eelnevalt esitatud mõistestikule ja rahvusvahelises uurimises saadud tulemustele, kuid mitte ainult. Lisaks eespool toodud alaosadele peatume eraldi ka slängiprobleemil, millega rahvusvaheline sotsiolingvistika üldiselt ei tegele. 1. Terminoloogia Eesti keele allkeelte teaduslik süstemaatiline määratlemine on olnud väga juhuslik (vt mõned varased katsed Rätsep 1976; Pajusalu 1992). Praktiliselt on kasutatud mõnda mõistet (kirjakeel, ühiskeel, argikeel, kõnekeel, murre), kusjuures need on üsna uduselt defineeritud ja praktilises kasutuses pigem intuitiivsed. Enim kasutatud mõisted on ilmselt murre ehk dialekt, kirjakeel ja släng. Kõige tavalisem on, et eesti keel jagatakse esmalt kaheks: murdekeel/kohamurre kui territoriaalselt kitsalt levinud allkeelte kogum, mille vastandiks on mingi laialt levinud all- keelte kogum, mida nimetatakse kirjakeeleks või ühiskeeleks. Sellel poolel on mitmeid eri
– keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o. • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi. Panini (umb 400 ekr)
Pidevalt on lisandunud noori uurijaid (nt Madis Jürviste, Aune Esinurm, Külli Park). 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. Saj murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel. 20. Saj alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel. 1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks · kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on · etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused KRIITIKA: ei kirjelda kogu murret, põhiliselt vanemate naiste keel, argikeel puudub, monoloogilised tekstid, dialoogsõnad minimaalsed, puuduvad argisõnad, raske kätte saada käskivat kõneviisi ja grammatilisi vorme. 1. nimetamisküsimused (naming): Mida te ütlete, kui soovite et ukse taga seisja sisse astuks? Mis on mu taskus (näitab tühja taskut)? 2. lünk-küsimused (completing): Te teete tee magusaks ... · Taustaandmed: Eestis murdepäevikud, kus inimese eluloolised andmed (vanus, haridus, liikumine,
Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED
tunneb ära õpitud tekstiliigi; rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates. Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja s õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist). Sõnavaraõpetus
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14
2. Järjekindluse põhimõte. Seadusetekstis olevatele teatud väljenditele ei tohi erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Kui on võimalik, kasutatakse sama väljendust erinevates seostes samal viisil. 3. Üldkeele prioriteedi põhimõte. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist - mida sageli juhtub - tuleb põhjendada. 4. Kõrgema astme põhimõte. Kui seaduseteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. Kontraheerimine on kõne all siis, kui seaduseteksti tõlgendatakse rangemalt kui "normaaltõlgenduse" väljendus seda eeldaks. Kontraheeriva tõlgenduses äärmise vormiga on tegu siis, kui seaduse tähendust kitsendatakse veelgi enam sellest, mida tavaline kontraheeriv tõlgendus nõuaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
