EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte.
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem,
Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka
Kuna on lühike siis on üks mõtteavaldus aga oma olemuselt lõpetatud tervik. Marginaal on üks mõtteavaldus, kui tekstist võtta üks lõik siis on see umbes samasugune. Eesti kirjanduses on marginaale kirjutanud J. Liiv ja F.Tuglas. Rahvusvahelised sõnaliikide nimetused 1.substantiiv nimisõna 2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna Verb v hüppama, jooksen nimisõna Substantiiv s konn, elamine omadussõna Adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna Numeraal n üks, seitsmendik asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua asemäärsõna Proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi
Keele grammatika on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko. Kasutatakse ka verbisüntaksit (mina olen õnnelik)
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni
· Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED
esinevad üksteisega vastanduvalt ja väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk
· Voor ühe inimese hääles olnud aeg(suulises kõnes), kuni järgmine inimene hakkab rääkima vms. Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb. Jänes magab) lause/verb Sõnaliigid fraasid: Nimisõna ehk substabtiiv-substantiivfraas ehk noomenifraas = NP Omadussüna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb(sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid
Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA
Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA
Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv,
olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass,
Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid: * Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP * Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“) * Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. * Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. * Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) * Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) * Määrsõna e kvantor = QP * Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed (ja nende tüüpilised väljendajad): * Alus e subjekt – NP, nimisõna (kes? mis?) * Öeldis e predikaat – VP, tegusõna (mida tegema?)
5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP) Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad:
adverb määrsõna, adverb Indicates the time, place, manner, degree, frequency, beautifully, angrily, now, yesterday, duration, viewpoint, etc. of an event, action or process. never It is mostly realised by the -ly suffix added to an adjective. numeral arvsõna, numeraal one, ninety-eight, tenth pronoun asesõna, An item used to substitute for the reference to entities They are in the kitchen. pronoomen which lexical noun phrases indicate. The main sub- Your boxes of photos have been classification include personal (he, you), possessive delivered. Mine will arrive
söömata), -pira (timpira andmata) 48. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest 49. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase); Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk subjekt NP; Öeldis ehk predikaat VP; Sihitis ehk objekt NP; Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50
olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad
olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid: • keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu; • käändsõnad o nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara o hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa o sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega o kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle Lauseliikmed: • jagunevad kaheks: • lause pealiikmed, milleks on alus ja öeldis
Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“ Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus e subjekt – NP, nimisõna (kes? mis?) Öeldis e predikaat – VP, tegusõna (mida tegema?)
· adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega
grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne.
32. Fusioon, kumulatsioon, muutumine Fusioon morfeemide piirid on hajusad. Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, näiteks vete ( PL GEN) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub ( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
Eesti keel ei järgi universaalset tendentsi, ta võita ühe ühest, teise teisest grupist. Soome-Ugri keeled on kunagi olnud OV-keeled. Sõnaliigid fraasid Nimisõna ehk substantiiv substantiivfraas ehk nimisõnafraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv omadussõnafraas ehk adjektiivifraas = AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) tegusõnafraas ehk verbifraas = VP Määrsõna ehk adverb määrsõnafraas ehk adverbifraas = AdvP Arvsõna ehk numeraal = QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor = QP Näit. Laual on klaas piima. Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Prepositsioonid = PreP kokku PP Näit. Laua peal; üle tee (peal on tähtsam kui laud) Postpositsioonid = PspP Asesõna ise pole eraldi fraas, kuna asendab lauses nt. Nimisõna, siis on tegu nimisõnafraasiga. Lause pealiikmed: Öeldis ehk grammatiline predikaat - lauseliige, mis väljendab tegevust või olemist. Öeldiseks
Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: 6 Alus e subjekt NP, nimisõna (kes? mis?)
Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus e subjekt NP, nimisõna (kes? mis?) Öeldis e predikaat VP, tegusõna (mida tegema?)
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
ühildumine e kongurents klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objekti ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid Nimisõna e substantiiv substantiivifraas e noomenifraas - NP Omadussõna e adjektiiv AP Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus,
Vahetu domineerimine - kõrvuti asetsevate sõlmede suhe (ülemine domineerib alumist). Sõnaliik on iga sõna täähtsaim morfosüntaktiline omadus ja kuulub sõna leksikaalsesse esitusse e kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad.
-võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt
Sihitis ehk objekt - NP Omadussõna ehk adjektiiv - AP Täiend ehk atribuut AP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP Öeldis ehk predikaat - VP Määrsõna ehk adverb - AdvP Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP Arvsõna ehk numeraal - QP Asesõna ehk pronoomen Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT kansak > ksak > ksa? > ksa > kâs > kas >- ka > -Ga (Rätsep 1979).
asjaajamine, väärt mõtted, auväärt iga; 4) sõnakujud, mis seostuvad muutuvate nimi- või omadussõnadega, kuid millel teatud tekstiümbruses käändelised muuted puuduvad, nad ei ühildu, nt sula lumest, mäda õunal, täis kõhust. 5) osa adjektiividena käituvaid sõnavorme ühildub oma põhisõnaga üksnes kindlatel süntaktilistel tingimustel, nt vrd ees- ja järeltäiendilist kasutust loetud raamatutest vs raamatutest, loetutest möödunud aastal. 8. Arvsõne e numeraal - Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: 1) põhiarvsõnad e kardinaalid, nt kolm, tuhat. Vastavad küsimusele mitu? ja esinevad tavaliselt nimisõna ees, nt kaks koera, harvem ka järel, nt aastat viis tagasi, minutit kümme varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
