Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga
8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe Lugesin Noam Chomsky esseed ,,Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?". (Postimees, 10.09.11.) Teema on aktuaalne, sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid, ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga
detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku
· Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv
Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia
1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika,
kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel · KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus
Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid
Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid
Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid
- iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.)
o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid.
Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
According to the journalist and film maker John Pilger (2010) This is not to say that parliamentary politics is meaningless. It has one meaning now; the replacement of democracy with a business plan for every human activity, every dream, every decency, every hope, every child born... It could be stated that a common thread runs through the narrative of limited government, this being the illusion of choice and equal distribution of power between the government and the governed. Noam Chomsky (1998, p. 43) argues that the smart way to keep people passive and obedient is to strictly limit the spectrum of acceptable opinion but allow very lively debate within that spectrum. In the United Kingdom the electoral system works on a first past the post basis in which there are only two main parties that are going to come out on top. Although this appears to be a functioning democracy, this is simply another grand
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Lucy lõi uus-whorfianismi, mis on tugevalt empiiriline keelelise relatiivsuse käsitlus. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika transformatsioonigrammatika Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid pind- ja süvastruktuur Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. semantikakomponendi lisandumine
Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuurideleo n lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg.
GRAMMATILINE LAUSE vastab emakeele kõneleja grammatilistele arusaamadele. Emakeelne kõneleja eksib stiili, mitte grammatikaga. VASTUVÕETAV LAUSE on grammatiline, aga peab vastama kontekstile ja olema hetkeolukorras, situatsioonis vastuvõetav. TRANSITIIVNE LAUSE on sihiline, INTRANSITIIVNE LAUSE sihitu. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: 1. generatiivne süntaks: Noam Chomsky (1957 Süntaktilised struktuurid) Generativismi põhiteesid: 1. Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Reeglid koostatakse, et näidata, kuidas lause sünnib. Tootvad reeglid on ise seletus. Alguses välistas tähenduse, mis polevat keeleteaduse asi. 2. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; kõigil on peas süsteem, mis võimaldab õigeid lauseid teha
poisi raamatut, poisi raamatusse jne. · Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed(lauseliikmed, teema-reema(uus informatsioon) suhted jne) 06.11.12 Sõnajärje tüpoloogia: liigitatakse vastavalt sõna järjekorra reeglitele SOV 45% Poiss telekat vaatab. SVO 42% Poiss vaaab telekat. VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV ? Süntaktilisi teooriaid/lähenemisi 1. Generativism seotud Noam Chomsky rajatud koolkonnaga. Teoses ,,Süntaktilised struktuurid" esitati järgnev: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatakse formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: a) keelt esitatagi rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised(õiged) laused. Mitte ainult kirjeldama lausete tegemist, vaid ka seletama
täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse (võrdlus malega). generatiivsele süntaksile • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud
Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse. 1965 Aspects of the Theory of Syntax. Kõik ei poolda keeleteaduses tema seisukohti, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha.
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D. · Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb LAUSE nimisõna fraas tegusõna fraas
sulandumisomadust esile tõsta fülogeneetiline- inimese arenguloo kohane füül- superkeelkond, eestikeelseks vasteks hõimkond genealoogiline e. geneetiline klassifikatsioon- põhineb sugulussuhteil. Omavahel seotakse need keeled, mida arvatakse põlvnevat ühisest algkeelest. Maailma keeli rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. generatiivne transformatsioonigrammatika- selles eraldati teineteisest lause abstraktne süvastruktuur ja konkreetne pindstruktuur. Selle loojaks oli Noam Chomsky. gerund(ium) e teonimi, kujutab verbitüvega väljendatavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste
normide kontekstis. Bourdieu, Pierre laiahaardeline prantsuse sotsioloog, huvitus identiteediküsimustest,püüdis mõista, kuidas on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning käitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. tegeles meedia analüüsiga ja pidas indormatsiooni liiga võimsaks valdkonnaks, et seda ajakirjanike hoolde jätta Chomsky, Noam - USA keeleteadlane, poliitiline aktivist ja kriitik. Lõi generatiivse grammatilise teooria. formaalsed grammatikad ei ole piisavalt võimsad loomuliku keele kirjeldamiseks. Ta pakub asemele uut tüüpi grammatika, mis koosneb kahest komponendist: üks loob uusi struktuure, teine modifitseerib neid. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste - prantsuse filosoof. Positivismi looja, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena
3. süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend 4. paradigma sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis üksteisega asendada 6. Strukturalismi edasiarenguid: 1. deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks 2. generativism (Chomsky 1957) d) Noam Chomsky 1. 1957 ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia
Chomsky järgi keerukad laused, mille kirjeldamisel pikk ahel süvastruktuurist pindstruktuuri (palju transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema vastu: kõiki keeli ei saa toppida neisse kitsastesse binaarsetesse üldistustesse. Chomsky mõjutas sotsiolingvistika, pragmaatika ja kognitiivse lingvistika ning psühholingvistika (teine staatus!) teket, sest need koolkonnad püüdsid ümber lükata Chomsky väiteid
Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
– suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. TERMINID: Noam Chomsky- on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist. Chomskyt on kirjeldatud kui "kaasaegse lingvistika isa" generatiivne grammatika - uurib grammatikat kui keele kasutajate kasutuses olevat teadmiste kogumit.
erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, v...
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev. Kolm lähenemist moraaliteemaliste kultuuriliste erinevuste klassifitseerimiseks: S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 12 Universalism. Perspektiiv, mille kohaselt on nähtavad kultuurilised erinevused pinnapealsed ja sisuliselt on kõik kultuurid suuresti ühesugused. Nt keeled. Noam Chomsky universaalne grammatika. Ka pidžin (pidgin) ja kreooli (creole) keeled, [Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.] Relativism
Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
