füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes • 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes • 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja bit, P on tõenäosus
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd:
Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem
S0041 L X2 S0042 O X3 S0043 = O0,04 punane S0044 L X3 S0045 = T02 viide 2 s S0046 L X3 S0047 O X6 S0048 O B1 bitt 1 S0049 = O0,05 kollane S0050 L X4 S0051 = T03 viide 3 s S0052 L X4 S0053 O B2 bitt 2 S0054 = O0,06 roheline S0055 L X5
20,58 15,16 = 5,42 ms T = = 5,26ms 4 32,26 26,74 = 5,52 ms 43,12 38,18 = 4,94 ms Seega signaali võnkesagedus: 2 2 = = = 1194,52 Hz T 0,00526 RS232 signaalide jälgimine Täheks valsime "j", mille kood on "0101011". Kuna koodile lisanduvad veel start ja stoppbitt, siis on tegelik üle kantav kood "0010101110", kus esimene bitt on start bitt; eelviimane on paarsus bitt ja viimane on stoppbitt. 12 10,8 200 10,8 212 -11,7 306 -11,7 308 10,8 418 10,8 426 -11,7 508 -11,7 514 10,8 630 10,8 638 -11,7 818 -11,7 824 10,8 924 10,8 932 -11,7 Umadal = 11,7 V Ukõrge = 10,8 V
;(nüüd kuvatakse registri ADRESH sisu ;PORTD külge ühendatud valgusdioodidel) movwf PORTD ;Kuvame mõõtetulemuse 3. st kuni 10. bitini ;PORTC4 ja PORTC5 külge ühendatud valgusdioodidega kuvatakse A/D ;mõõtetulemuse 1. ja 2. bitt. bcf PORTC,4 ; Kustutame mõlemad bitid nulliks bcf PORTC,5 btfsc temp_var,6 ; Bit test, skip if clear bsf PORTC,4 ; Seatakse juhul kui temp_var bitt 6 on 1 btfsc temp_var,7 ; Bit test, skip if clear bsf PORTC,5 ; Seatakse juhul kui temp_var bitt 7 on 1
käskprogrammeerimine, plokkprogrammeerimine, kontaktprogrammeerimine. STEP7 programmeerimis keeles käsu operatsiooni- ehk tehtekood määrab, mida tuleb teha. Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge
ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks
kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd q Hoolitseda, et ekraanilt ei peegelduks heledaid objekte: laua või laelambid, aknast tulev hele valgus
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni
Ilma selleta arvuti ei käivitu. Hiljem võtab riistavaraga suhtlemise üle operatsioonisüsteem. 17. Mis on emaplaat tema olulisus? arvuti põhiline elektriskeem, mille peale ühendatakse mikroprotsessor ja mud komponendid. Ilma selleta arvuti ei tööta. 18. Mis on siin (inglise keeles BUS)? Siin on ports juhtmeid, mille kaudu saadetakse infot ühest arvutikomponendidst teise. 19. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on ühekohaline kahendarv (arv arvusüsteemis, mille alus on 2; Võib omada väärtust 0 või 1). Bait on kaheksa kohaline kahendarv (Võib omada väärtusi 00000000 ... 11111111; (0 ... 255 kümnendsüsteemis)). 18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et
1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus
18. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus?-Arvuti püsimällu sisestatud programm,mis hakkab oma väikest tööd tegema kui arvuti sisse lülitad. 19. Mis on emaplaat tema olulisus?-emaplaat on see kuhu kõik asjad kinnitatakse .. näiteks kõvaketas, videokaart, jne 20. Mis on siin (inglise keeles BUS)?-Juhtmete komplekt , mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise 21. Mis on andmekandjad?-Mälupulk või välinekõvaketas vms. 22. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel?-Bitt on väiksem kui bait ja nad on mäluühikud vms.
Meie skeemis on binaarkoodi näitajaks punased valgusdioodid, kus punane värv vastab olekule 1 ja valge värv olekule 0, lisaks on meil 7-segmendiline indikaator element (digitaalne ekraan, display) näitamaks süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC).
Miks kahendsüsteem Pildilt selgus , et oluline on nivoode erinevus ( 0 ja 1 vastavad pinged) Ja veel kiirus ühest olekust teise ümberlülitamisel Tuleb välistada vea tekkimise võimalus ARVUSÜSTEEMID JA ELEKTROONIKA Kümnendsüsteemis on kümme numbrit: 09 (vaja kümme erinevat olekut, nivood) Kahendsüsteemis on kaks numbrit: 0 ja 1 Kaks olekut: "vool on" (1) ja "voolu ei ole" (0) Pinge "kõrge" (1) ja pinge "madal" (0) BIT (BITT) Bit Kõige väiksem hulk infot Bitt võib olla kas 0 või 1 1 bit, 1 b BYTE (BAIT) Byte 1 bait = 8 bitti Ühe tähe salvestamiseks on vaja 1 bait infot 1 B 10101010 = 170 10011001 = 153 00010110 = 22 KILO, MEGA, GIGA 1 kg = 1000 g 1 km = 1000 m 1 g = 1000 mg 1 m = 1000 mm kilo= 1000*... mega= 1000*kilo= 1000000*... 1 kB= 1024 B 1 MB = 1024 KB = 1024*1024 B = 1048576 B
Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 Värvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast värvust, sinine sinist värvust, ülejäänud neelduvad.
Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaalide jälgimine Ttõus=21.2 ns Tlangus= 30.8 ns 4. ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: f = 138,89 Hz Kolm järjestikust amplituudi: A1max = 0,50 V, A2max = 0,36 V, A3max = 0,27 V Leian sumbuvusteguri: 5. Signaalid RS232 liideses Sisestan sümboli `A'. Esimene on start-bitt. Seega on sümboli signaali ASCII kood 1000001. Saadud kood vastab ASCII tabelis äratoodud `A' sümboli koodile. Ühe impulse laius = 1 biti pikkus: 0,10 ms Pinge P-P: 20,78 V
skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara http://www.google.ee/imgres?q=printer&um=1&hl
T=1401953/1200 ~ 1168 sec. Seega vastus: matriklinumbri 073787 puhul edastatakse 1401953 bitti 1168 sekundiga. Õigem lahendus: Edastatavate databittide arv: N=matrikli nr. x 19 N=73787 x 19=1401953 bitti Edastatava symboli pikkus: 1 startbit + 8 databitti + 1 paarsusbitt +1 stopbit = 11 bitti Seega on 8 databiti kohta veel vaja saata 3 bitti, Arvutan kui palju bitte tuleb saata: N/8 = 175244 datasymbolit, jääk 1 bitt 175244 * 3 = 525 732 lisabitte + veel 3 bitti jäägi bitti jaoks = 525 735 lisabitti Kuna 1 bitt jäi üle, siis lisan veel 7 bitti et saaks terve symboli koostada selle 1 biti jaoks, Edastusbitte kokku N+lisabitid+7=1401953+525735+7=1927695 bitti edastatakse. See on 175244 symbolit. Baud rate f = 1200 symbolit sekundis. Aeg=symbolite arv/edastuskiirus = 175 245/1200 = 146,0375 sekundit 4. Kokkuvõte
Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard)
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard)
8.09 Ultra Wide SCSI 40 MB/s 16 bitti 1,5-3 m 5.8.09 Ultra2 SCSI 40 MB/s 8 bitti 12 m 8 Ultra2 Wide SCSI 80 MB/s 16 bitti 12 m 16 Ultra3 SCSI 160 MB/s 16 bitti 12 m 16 Ultra-320 SCSI 320 MB/s 16 bitti 12 m 16 iSCSI IP-võrk - - ?? SAS 375 MB/s 1 bitt 8m 16,26 Tänan väga te toredad kuulajad!!
· jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi
Kolm järjestikust amplituudi: A1max = 2,03 V, A2max = 1,45 V, A3max = 1,27 V Leian sumbuvusteguri: I{{ # 9 F F Y Y Y 9J I{ - { $ Y Leian signaali kirjeldava avaldise: IJJ { { x = 2,03 * &' & H { % { 5. Signaalid RS232 liideses Sisestan sümboli `a'. Esimene on start-bitt. Seega on sümboli signaali ASCII kood 1000011. Saadud kood vastab ASCII tabelis äratoodud `a' sümboli koodile. Ühe impulse laius = 1 biti pikkus: 0,10 ms Amplituud: 21,09 V
Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4. Järeldus Trigerite baasil saab koostada loendurit, mille maksimaalne loendamisväärtus on piiratud lonedurite arvuga. 2
.........5 8Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 2 1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti 2 Telefonis kuluv võimsus
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 7. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale rida uusi võimalusi nagu tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, info numbriline esitus ekraanil. Töö eesmärk Tutvumine digitaalostsillograafi tööga ning kasutamisvõimalustega. Töövahendid Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks oli 5 V, diskreetimisinte...
TRIGERID (elementaarsed mäluelemendid) -- kahe juhtsisendiga trigerid: "trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel: Trigereid on 4 tüüpi: R S Q n+1 Qn Q n+1 R S
välja väärtus on 1? ■ RotateR ehk pööre paremale , siinjuhul 3 koha võrra. Siin see Carry välja väärtus ei loe. Kui nihke puhul lähevad bitid kaotsi, siis pöörde korral saame kogu info säilitada: viime äraviskamise asemel need bitid arvu teise otsa. Nihutame ühe koha võrra: parempoolseim bitt on 0, võtame selle sealt ära, paneme vasakult poolt otsa: 01011010; teise koha võrra: samamoodi on parempoolseim bitt 0, võtame ära ja paneme vasakule otsa: 00101101; kolmanda koha võrra nihutades on parempoolseim bitt 1: 10010110. ■ Vastus: 10010110 h. Mis on tehte RotateL 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 10010011 ja Carry
järgud on kontrollitud ja registri väljundis on moodustunud n-bitine kood. Joonisel 2.27 on esitatud näide 8-bitisest muundamisest. Graafik kujutab endast 14 Seejärel toimub mõõdetava sisendpinge Us võrdlus UDAC -ga. Kui selgub, et mitteinverteerivale komparaatori sisendile (+) jõudev pinge Us > UDAC , siis komparaatori väljund on loogilises kõrgseisus ja registri kõrgeim bitt jääb samuti kõrgseisu. Vastasel juhul, kui Us < UDAC , on komparaatori väljund loogilises madalseisus ja registri MSB loogiline seis muutub kõrgseisust madalseisuks (MSB ="0"). D/A-muunduri väljundpinge muutust teisendamise käigus. Sisendpinge on selles näites 0,57Uref. Esimese võrdlustsükli käigus moodustatakse registri väljundis SA-loogikaploki poolt kõigepealt kood 100000002 (bitt 7="1"), mis suunatakse D/A-muunduri digitaalsisenditele rööpkoodina. Reageerides sisendkoodile
Protsessor · Protsessor on arvutiosa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. · Protsessor mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 L I0,01 Termorelee kontakt, F4 S0001 A I0,02 Stop nupp, S1 S0002 = B001 Bitt 1 S0003 L I0,04 Start, S3.1 S0004 O O0,01 KM1 hoidekontakt S0005 O I0,06 S3.1 S0006 AN I0,05 Kinnine S4.2 S0007 AN O0,02 Kinnine KM2 S0008 A B001 Laeb bitt1
Arvuti Rx GND Osts. Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem
FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel BITT informatsiooni statistiline ühik EKSTRAVERBAALNE keeleväline DUAALNE kaheplaaniline REFERENT ese või nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab ARBITAARNE meeleväline ONOMATOPOEETILISED SÕNAD mitmesuguseid hääli matkivad sõnad SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis SEMANTIKA tähenduste uurimine FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine
Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4
Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb
Allpool on näidatud 4ASK, mis edastab ühel sammul vastavalt 2 bitti andmeid. 2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. Kvadratuur-faasimodulatsiooni korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus "kvadratuur-faasimodulatsioon"), mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht .
sisemälus või kettal ruumi võtavad. Mälu mahtu valesti hinnates võib juhtuda, et seda ei jätku mõne programmi paigaldamiseks või andmete salvestamiseks. Mälu on vajalik ka andmete töötlemiseks ning sellega on seotud praktiliselt kõigi programmide töö. Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mälu seadmete või andmete mahu kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid: Bait B 1B = 8 b (8 bitti)
IEEE 802.11 CSMA/CA RTS - request to send CTS - clear to send Data ACK - acknowledgement IEEE 802.11 kaader Kaadri juhtimine (16 bitti): o Versioon (=0 2 bitti) o Tüüp: 0- haldus, 1- juht- või 2-andmekaader(2 bitti) o Alamtüüp: RTS, CTS, ACK (4 bitti) o To DS lipp - 1 kui kaader AP-le (1bitt) o From DS - 1 kui kaader tuleb AP-lt (1 bitt) o MF - 1 kui järgneb veel fragmente (1 bitt) o Retry - 1 kui kaadrit saadetakse uuesti (1 bitt) o Power management - 1 bitt o More Data - 1 kui saajal on veel kaadreid (1 bitt) o WEP - krüpteeritud WEP-ga (1 bitt) o Order - 1bitt Kestus (2 baiti) kui kauaks kaader hõlmab kanali Aadress 1 - vastuvõtja MAC Aadress 2 - saatja MAC Aadress 3 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel
b) Kahaneb c) Ei muutu 10) Seadus, mis väidab, et tehtav töö on alati väiksem kui soojusmasinale antav energia, nimetatakse a) Energia jäävuse seaduseks b) Töö-energia teoreemiks c) Termodünaamika esimeseks seaduseks d) Termodünaamika teiseks seaduseks 11) Milline lause on vale? a) Aine koosneb osakestest b) Osakesed on pidevas liikumises c) Osakeste vahel mõjuvad vastastikused jõud d) Osakesed liiguvad ühesuguste kiirustega 12) Bitt on a) Virtuaalne osake, mis vahendab tugevat vastastikmõju b) Negatiivse entroopia mõõtühik c) Virtuaalse reaalsuse kvant d) Mälupesa oleku tõenäosus 13) Kui gaasihulga ruumala jääb konstantseks, aga rõhk kasvab, siis temperatuur a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 14) Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel a) Kasvab sqr. 2 korda b) Kasvab 2 korda c) Kasvab 4 korda d) Ei muutu 15) Magnetvälja energia tihedus aines on
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo
Näiteks: 1 23 + 0 2 2 + 1 21 + 1 2 0 = 8 + 2 + 1 = 1110 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 56 instituut. 28 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, arvsüsteemid Süsteemi baas määrab arvsüsteemi (10-kümnendsüsteem, 2- kahendsüsteem, 8-kaheksandisksüsteem jne). K järkude arv Kahendsüsteem omab kahte arvu (0 ja1). BITT on kahendsüsteemi 1 järk Näiteks neljajärguline (K=4) või neljabitine kahendarv 101 1 MSB LSB Võimalik kombinatsioonide arv 2K 28 = 256 (BAIT) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 57 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, arvsüsteemid a 7 a 6 a 5 a 4 a 3 a 2 a1 a 0
Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lõlitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis).
Operatiivmälu on vaja selleks, et saada andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 31. Milleks on püsimälu? Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. 32. Kui arvutireklaamis öeldakse, et arvutil on 512 MB mälu, kas see käib RAM või ROM kohta? RAM 33. Nimeta vähim infoühik (mäluühik)! bitt 34. Mitu baiti on 1 KB? 1 000 35. Mitu baiti on 1 MB? 1 000 000 36. Mitu baiti on 1 GB? 1 000 000 000 37. Mitu baiti on 1 TB? 1 000 000 000 000 38. Loetle andmekand mahutavus? CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R..... USB mälupulgad. 39. Kui suur on DVD mahutavus? 700 mb, 4,7GB, 8,5 GB, 16 GB ja 32 GB. 40. Järjesta mahutavusejaid! CD, vno, floppy, dvd, mälupulk, väline kõvaketas. 41. Mis on Zip- ja Jaz-kettad? Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt
Muidugi kehtib ka siin üldtunnustatud reegel mida rohkem, seda uhkem, st mida rohkem on arvutil mälu kasutada, seda suuremaid võimalusi ta pakub. Varasemad personaalarvutis olid varustatus 512-640 KB mäluga. Mälu, mis ületas seda piiri jäi paljude programmide poolt kasutamata. Nüüdseks on normaalne vähemalt 16 MB ja paljud paketid ei ütle ära ka enamast. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis)
Operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. b) Püsimälu ehk ROM, milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse
sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal faasimodulatsioon (PM) Veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks. Jadaedastus - antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. 3 Pöördusviisid FÜÜSILISED KANDJAD
annaabi.ee 
