Foneetika ja fonoloogia Vokaalid. Häälduskohad Eesvokaalidele on ühine, et eeskeel tõuseb kõva suulae poole. Suuõõne esiosa on kitsas, tagaosa ja neel avarad. Ä keeleselg eespool, keeletipp alumiste hammaste taga E eeskeel kõrgemal, keeletipp alumiste hammaste taga Ö eeskeel veidi madalamal ja tagapool I eeskeel kõrgele kõva suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga Ü keel veidi rohkem taga- ja allpool Tagavokaalidele on ühine, et tagakeel liigub pehme suulae poole. Suuõõne tagumine osa on väike ja neel kitsas, esiosa aga avar. A tagakeel tõstetud pehme suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga O tagakeel tõuseb kõrgemale pehme suulae poole, keel tõmbub tahapoole ja seega ka hammastest eemale Õ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, huuled ümardamata U tagakeel tõuseb pehme suulae poole, keeletipp kaugeneb hammastest Eesvokaalid: i, ü, e, ö, ä Tagavokaalid: u, õ, o, a (keeleselja tõusuaste) Kõrged: i, ü...
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
või taga), c) huulte kuju (huulvokaalide o, u, ö, ü puhul ümardatud, mõnes keeles võib oma osa olla ka suunurkade asendil). Kõrguse järgi jagame vokaalid madalateks: ä, a, keskkõrgeteks: e, ö, o ja kõrgeteks: i, ü, õ, u. (Vahemärkus: keelte puhul, kus vokaale iseloomustab 4 või 5 kõrgusastet, need nimetused täpsustuvad vt allpool). Suuna järgi eristuvad eesvokaalid (järjekorras alt üles): ä, e, ö, i, ü ja tagavokaalid: a, o, õ, u. (Vt ka skeem 6.) Eesti vokaalisüsteem kokkuvõtlikult (huulvokaalid rasvases kirjas): 5 eesvokaali: i, ü 4 tagavokaali: õ, u e, ö o ä a (Kehtib tüvisõnade pearõhusilpides esisilbist kaugemal on nüüdiseesti omasõnavaras ainult i, e, a, u.) 3.1.2. Vokaalimoodustuse universaalsus
moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes iseloomustab konsonante nende helilisuse määr. Vokaalid. Vastavalt keele asendile hääldamisel jagunevad eesti keele vokaalfoneemid: a. eesvokaalideks (/i, e, ä, ö, ü/) ning tagavokaalideks (/u, o, a/); /õ/ on tagavokaalidest tublisti eespoolsem; b. kõrgeteks (/i, ü, u/), keskkõrgeteks (/e, ö, õ, o/) ning madalateks (/ä, a/) vokaalideks. eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid iü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Diftongid. Kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Diftongi esikomponendiks võib olla mis tahes vokaal, nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel, käima, köis, süit, järelkomponendiks i, e, a, o, u, nt lai, soe, vead, teod, au. Konsonandid. Moodustuskoha järgi jagunevad konsonandid vastavalt sellele,
· Vokaalid on alati helilised. 17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Kõri, huuled, keel, häälepaelad. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Näited. · Huulte järgi labiaalsed häälikud: ü, ö, o, u · Keeletõusu astme järgi madalad (ä, a), keskkõrged (õ, e) või kõrged (i, u, ü) · Keele liikumise järgi eesvokaalid (i, e, ä) ja tagavokaalid (õ, a) 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Näited. Diftong on 2 teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: 26 diftongi omasõnades või vanades laenudes, 10 diftongi võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi on ainult ai, ei, ui. Diftong saab olla kas II või III vältes. · Tekkimise järgi: algupärased ja hilistekkelised
Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt. Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed. Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidzaani keel. Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sellele, kas sõna tüves on ees- või tagavokaalid. Türgi keel kasutab ladina kirja. Vaatamisväärsused Türgi beachivälised "hitid" on: * Istanbul (Ayasofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). * Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad
Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures Diftong täishäälikuühend, kaks erinevat täishäälikut Geminaat sama konsonandi topeltesinemine silbipiiril, nt kammi - kapi Positsioonilised nähtused: palatalisatsioon häälikute pehmendus, l n s t Vokaalharmoonia (eesti keeles täpitähed alati esimeses silbis) võivad esineda ainult ees- või tagavokaalid Assimilatsioon/dissimilatsioon häälduslikud nähtused. A häälikud muutuvad sarnasemaks kõrviti hääldades. D teatud raskesti hääldavaid häälikuid on raske ühte sõnasse panna, nt ruber - röövel Prosoodia laieneb kogu sõnale või lausele, mitte ainult ühele häälikule (suprasegmentaalsed nähtused): - Rõhk - - Intonatsioon helikõrgus muutub, nt küsilauses teistsugune
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
klusiilide (nt p, t, k) järel. Mh nt inglise keeles peak, cat. Palataliseeritud peenendatud. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. 2) Häälikute kombinatsioonid Diftong kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. 3) Positsioonilised nähtused Vokaalharmoonia sõna järgsilpide vokaalde sõltumine eessilbi vokaalist, esinevad vaid ees- või tagavokaalid. Türgi keel. Assimilatsioon sarnastumine. Häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks. Dissimilatsioon häälikute erinevaks muutumine. 4) Prosoodia Rõhk rõhuline on silp või sõna, mitte häälik. Eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh"). Intonatsioon täidab ekspressiivseid ülesandeid. Sellega väljendatakse imestust, üllatust, ehmatust jne.
konsonandid ja vokaalid osaliselt ühte. Lisaks on paljud segmentidena tajutavad üksused tegelikkuses mitmeosalised. Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi keeli. Need on kuulmiselt põhineva transkriptsiooni peamised puudused. Vokaalid on helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Vokaalid jagatakse häälduskoha ees- ja tagapoolsuse alusel kolme rühma: eesvokaalid (nt i, e), keskvokaalid ja tagavokaalid (nt u, o). Vokaalide puhul on hääldusviis keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus. Vokaalide kirjeldustes on selle mõõtme üldnimetuseks kõrgus (kitsus). Tavaliselt eristatakse nelja kõrgusastet: kõrge (nt i, u), keskkõrge (e, o), keskmadal, madal (nt a). Vokaalide kirjelduse kolmas oluline on labiaalsus: huuled on ümardatud nagu labiaalsete vokaalide (y, u, o) puhul või ümardamata nagu illabiaalsete vokaalide (nt i, e) puhul. Neljas
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) · Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! · Vokaalid moodustavad diftonge. Diftong on siis kui kaks erinevat vokaali asetsevad kõrvuti. · Nt käes EESVOKAALID TAGAVOKAALID Kõrged vokaalid i ja ü u Keskkõrged vokaalid e ja ö õ ja o Madalad vokaalid ä a Diftongide liigitamine: · Kõrgenevad diftongid keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui esimene: saun, täis, sõi, laev. · Madalduvad e. avarduvad diftongid keel libiseb allapoole, diftongi teine komponent on
VL (7) i e ε a ò o u ε, ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid 4 avatuse astet: - väga avatud vokaal /a/ - lahtised vokaalid /ε / / ò / - kinnised vokaalid /e/ /o/ - väga kinnised vokaalid /i/ /u/ Sardiinias: ī ja ĭ > /i/; ū ja ŭ > /u/ jne. Lõuna-Itaalias ē, ī, ĭ > /i/, aga ĕ > /e/ (neutraalne); ō, ū, ŭ > /u/, aga ŏ > /o/ (neutraalne) Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: ĭ, ē > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: ō, ŏ > /o/; ū, ŭ > /u/. Vokaalide areng: ld. it. hisp. prov. pr. rum. sard. sǐtis sete sed set seif>soif sete sidis fīlum filo hilo fil fil fir filu bŭcca bocca boca boca bouche bucă bucca lūna luna luna luna luna lună luna
eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ) - kõrged keeletõus on kõrge (i, ü, u) - madalad keeletõus on madal (a, ä) - keskkõrged vahepealsed (e, o). - labiaalid (huulhäälikud, ümarvokaalid): u, o - illabiaalid (ümardamata): a, ka i, e, ä i kõrge eesvokaal, illabiaal, primaarne e keskkõrge eesvokaal, illabiaal, primaarne ä madal eesvokaal, illabiaal, primaarne
5) Täielik assimilatsioon – kaks kõne all olevat häälikut muutuvad teineteisega samasuguseks: saavad sama häälduskoha ja –viisi 6) Osaline assimilatsioon – üks häälik muutub teises sarnaseks mingi joone poolest Häälduskohaassimilatsioon – häälduskohad lähenevad Labialisatsioon – huulassimilatsioon, IPAs tähistab seda konsonandi järel olev ülestõstetud kirjas Vokaalharmoonia – ühes sõnas saavad olla ainult kas ees- või tagavokaalid Velarisatsioon – primaarne või sekundaarne. Primaarne seotud l-i hääldamisega, mida tähistatakse tildega. Keel tõuseb kas u- või o-laadselt. Palatalisatsioon – IPAs märgitakse palatalisatsiooni ülestõstetud kirjas j-iga. Eesti keeles prepalatalisatsioon. Palataliseerida võib ka vokaale j-i järel – progressiivne palatalisatsioon, pehme suulae pool hääldatud vokaal muutub tagavokaalist eesvokaaliks (just vs jüst, janu vs jänu).
Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal. Närviimpulsside töö ja kõneorganite tegevus kuulub füsioloogilise tasandi alla. Edasi toimub heli liikumine akustilisel tasandil, millele järgneb taas füsioloogiline tasand (närviimpulsid ja kuulmisorganite tegevus), millele järgneb lingvistiline tasand. Eesti häälikusüsteem Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ja ü u Keskkõrged vokaalid e ja ö õ ja o Madalad vokaalid ä a Konsonandid: 1) helilised L R M N V J helitud P T K H S S F H 2) moodustusviisi järgi: sulghäälikud e klusiilid: K P T, ninahäälikud e masaalid: M N ,
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs 20. Eesti häälikusüsteem, nende kvaliteet ja kvantiteet Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged e ö õ o vokaalid Madalad vokaalid Ä a Eesti häälikusüsteem Konsonandid: · helilised: l, r, m, n, v, j helitud: p, t, k, h, s, s, f, h · moodustusviis järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h
· diftong täishäälikuühend (täishäälikud on samas silbis) · geminaat silbi piiridele jäävad kaks kaashäälikut (nt kap/pi) · afrikaat algab klusiiliga, lõppeb s-häälikuga 3) hääliku asukohast sõltuvad positsioonilised nähtused: · palatalisatsioon (kass', pall', loll', vann') · vokaalharmoonia ühed vokaalid esinevad ühtedes, teised teistes ühendites. Ees- ja tagavokaalid esinevad sõnades gruppidena. I ja E võivad esineda nii ees- kui tagavokaalidega. · konsonantharmoonia · assimilatsioon häälikute sarnastumine, kui nad satuvad üksteise kõrvale (nt tulnud on murdes tullud) · dissimilatsioon häälikute eristumine (nt soome k mees mies) 4) prosoodia seotud suurema üksusega, nähtused ületavad ühe hääliku piiri:
bajo 3) La acción del velo del paladar: sonidos orales/bucales sonidos nasales oronasales 4) Modo de articulación: la posición que adoptan los órganos articulatorios en cuant a su grado de abertura o cerrazón. 5) Lugar de articulación Vokaalid: ◦ eesvokaalid (vocal palatal = anterior) [i, e] ◦ keskvokaalid (v. central) [a] ◦ tagavokaalid (v. velar = posterior) [o,u] Consonantes: ◦ Huulhäälikud e bilabiaalid (bilabiales) [p, b] ◦ Labiodentaalid (labiodentales) [f] ◦ Hammashäälikud e (linguo)dentaalid [(linguo)dentales] [t, d] ◦ (Linguo)interdentaalid [(linguo)interdentales] [θ] ◦ (Linguo)alveolaarid [(linguo)alveolares] [r, ,l] ◦ (Linguo)palataalid [(linguo)palatales] [c, ɲ, ɟ]
Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w
Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w
pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel kopsud ninaõõs suuõõs http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Ka kõnetrakt!!!! 29. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; prosoodia Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele konsonandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
VL (7) i e a ò o u , ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid 4 avatuse astet: - väga avatud vokaal /a/ - lahtised vokaalid / / / ò / - kinnised vokaalid /e/ /o/ - väga kinnised vokaalid /i/ /u/ Sardiinias: ja > /i/; ja > /u/ jne. Lõuna-Itaalias , , > /i/, aga > /e/ (neutraalne); , , > /u/, aga > /o/ (neutraalne) Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: , > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: , > /o/; , > /u/. Vokaalide areng: ld. it. hisp. prov. pr. rum. sard. stis sete sed set seif>soif sete sidis flum filo hilo fil fil fir filu bcca bocca boca boca bouche buc bucca
Afrikaat – klusiilialguline frikatiiv, häälikute kombinatsioon (ts, ks) Geminaat – häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis, nt kal-lab, hüp-pab Palatalisatsioon - konsonant omandab i-lise varjundi . Toimub häälikutega l, n, s, t, d automaatselt, kui järgmises silbis on i, seega polegi seda vaja kirjas märkida. Pehmendab. Tall – talle. Kas – kass. Kott (kota) – kott ( koti). Vokaalharmoonia - esinevad vaid ees- või tagavokaalid Assimilatsioon - häälikute muutumise osaliselt või täielikult sarnasteks Dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine Klusiil – sulghäälik (kpt, gbd) Vokaal – täishääik, heliline (aeiouõäöü ) Kaashäälikud *klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] *frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] *nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n]
järel · Häälikute kombinatsioonid: o diftong kahest ühte silpi kuuluvast vokaalist koosnev ühend kõrgenevad, madalduvad o geminaat silbipiiriga poolitatud topelthäälik, nt. samme o afrikaat klusiilialguline frikatiiv [pf ts] · Positsioonilised nähtused: o palatalisatsioon e peenendus nt. palk, palk o vokaalharmoonia sõnas võivad olla ainult kas ees- või tagavokaalid, nt. türgi keel o assimilatsioon e sarnastumine häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks o dissimilatsioon häälikute erinevaks muutumine · Prosoodia o rõhk rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh") o intonatsioon
Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest. Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi hääli. Need on kuulmisel põhineva transkriptsiooni peamised puudused. Vokaalid on helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Hääldusviis oleneb keeleselja kõige kõrgema koha ja selle lähima suulae koha vahelisest kaugusest (kõrgus). Jaotatakse kolme rühma: eesvokaalid, keskvokaalid ja tagavokaalid. Eristatakse nelja kõrgusastet: kõrge, keskkõrge, keskmadal, madal. Labidaalsus(kolmas oluline): labidaalse- huuled on ümardatud; illabidaalsed - huuled ümardamata Häälduses pingsus (mõningate keelte kõrged vokaalid): pingsad ja lõdvad. Diftong - koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist.Diftongi vokaale ei saa lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Nt Inglise keele on diftongid: kõrgenevad
(pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). 24. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; Eesti häälikusüsteem: Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged vokaalid e ö õ o Madalad vokaalid Ä A Konsonandid: helilised: l, r, m, n, v, j helitud: p, t, k, h, s, s, f, h · moodustusviis järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h
tingitud varieeruvate tunnustega. Kõneorganid, häälduselundid, vt nt: http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf Häälikute jaotamise alused: Moodustusviis mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli Moodustuskoht millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, , f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, , h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w
häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid iü U Kekkõrged vokaalid eö õo Madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h
püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Häälikute jaotamise alused: Moodustusviis mis toimub kuidas kopsudest suu või nina kaudu tuleva õhuga ning kuidas keele ja huulte asend kujundavad tekkivat heli Moodustuskoht millises kõnetrakti osas häälik moodustatakse *Kõne akustilist analüüsi tehakse praegu masinatega Eesti keele vokaalid eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid i ü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid (1) helilised: l, r, m, n, h, v, j helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
