Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
s e kretä tö ö lin e To tal R müügijuht raamatupidaja e r referent s u lt sekretär treial tööline valvur
klassi, nt. pole olemas ,,kasparlust". Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul
(tähistaja). Idee kodeerimine müra dekodeerimine sõnum Lihtmärk koosneb mõistest (tähistatav) ja häälikujärjendist (tähistaja). Nt mõiste KASS häälikujärjend(tähistaja) kass Liitmärk koosneb kahest või enamast lihtmärgist. Nt: mõiste Laused koosnevad liitmärkidest. EMAKASS Objekt on referent, mida keelemärk tähistab. Keelemärgi seos objektiga: mõiste mõiste KASS EMA_______ ____________ tähistatav mõiste KASS häälikujärjend häälikujärjend kaslaste hulka kuuluv koduloom isa kass Häälikujärjend
millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne
..). Märgiloomi objekti ei muuda. Märk ei tähendada kogu objekti, sinu jaoks tähendab ta alati mingit osati – see, kuidas sa tõlgendad, ongi kontekst. 8 Märgi sisu on alati tähendusele suunatud!!! See on tähtsam, et annaks mõtte edasi, kui see, et sümboliseerib seda, mis kuskil on. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Kui mõttes tekib asi, kas on võimalik selle päriselt osutada Denotaat – Bedeutung, keeleväline reaalne objekt Designaat - märgi sisu see sama, mis tähendus, nagu Sinn Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Kavatsus, millega sümbolit edastatakse, nt mida ütleb naeratus Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus
Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Märk võib olla ka kirjeldus. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi, lihtsalt tähistab objekti. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. 12. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. vfärvinimetuste puhul
319 dispetser Müük 1138 316 koristaja Müük 750 321 diiler Müük 1116 332 autojuht Müük 1461 463 tööline Müük 1238 463 tööline Müük 1238 319 dispetser Müük 1050 320 juhataja Müük 4005 308 raamatupidaja Müük 1361 316 koristaja Müük 672 338 treial Ost 1450 330 sekretär Ost 905 463 tööline Ost 916 331 referent Ost 1027 463 tööline Ost 916 aisi müügiosakonnas: 8 eida müügiosakonna naistöötajate arv. eida töötaja sünnikuupäeva alusel sünnikuu numbri ja elle kuu aastaaja. Leida ameti koodi alusel ameti nimetus. ndmed on lehel abitabel. uua liigendtabelid ja -diagrammid vastavalt näidistele htedel Liigendtabel ja diagramm 1 ning Liigendtabel . Ameti kood Ameti nimetus Aastaaeg Alates kuust
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus
) But in fact (8) is ungrammatical. For it to take on normal subjectpredicate meaning, a verb would have to be inserted: (9) Ralph {has/exemplifies} fatness which would launch Bradley's regress again. Objection 3 As we shall see and discuss in the next two chapters, there are specific lin- guistic phenomena that seem to show that there is more to meaning than reference. In particular, coreferring terms are often not synonymous; that is, two terms can share their referent but differ in meaning--"Joseph Ratzinger" and "the Pope," for example. It looks as though we should conclude that there must be at least one way of being a meaningful expression other than by naming something, pos- sibly even for some expressions that do name things. There are a number of theories of meaning that surpass the Referential Theory, even though each theory faces difficulties of its own. We shall look at some of the theories and their besetting difficulties in Part II
Saussure's 'theory of the sign' defined a sign as being made up of the matched pair of signifier and signified. Signifier The signifier is the pointing finger, the word, the sound-image. A word is simply a jumble of letters. The pointing finger is not the star. It is in the interpretation of the signifier that meaning is created. Signified The signified is the concept, the meaning, the thing indicated by the signifier. It need not be a 'real object' but is some referent to which the signifier refers. The thing signified is created in the perceiver and is internal to them. Whilst we share concepts, we do so via signifiers. Whilst the signifier is more stable, the signified varies between people and contexts. The signified does stabilize with habit, as the signifier cues thoughts and images. Signifier + signified = sign • Onomatopoeic words (examples) Argh, achoo, bang, bark, meow, moo…
et keegi teine peale inimese lõket või korstnaga küttekollet kasutada ei oska, järelikult peab seal olema inimene. Keeles on palju indeksikaalseid nähtusi, näiteks võime inimese hääle ja häälduse põhjal ära arvata tema päritolu, kainuse või purjusoleku, vanuse, soo jms. Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab. Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile);
Keel koosneb sümbolitest ja nende ühendustest. Tavaline sümboli juhtum on sõna, mille ehituselemendid on häälikud. Häälikud tähendus! KARU /karu/ : häälikute jada ei ole sama, mis loom ise! Sümbol koosneb vormist (häälikud) ja tähendusest Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol on duaalne/kaheplaaniline (tähendus + vorm). Sümbol osutab referendile (viidatavale ehk antud juhul konkreetsele loomale või loomaliigile). Sümbol ei ole sama, mis referent. 15. Kuidas sümboli tähendus ja vorm on seotud? Suhe on konventsionaalne (nii on kokku lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on
Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS ≠ TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS ≠ PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn “sõnakest”, nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame – kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 2. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses
referent. Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime täita indeksiaalset funktsiooni, st suunata subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, väljendamata midagi tema kohta. Kuid realt tunnustelt on sarnasemad sümbolitega: nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel. Nende referent ei osale enam informatsioonijadas kui informatsiooni allikas. Ta vaid kaasneb/külgneb taoliste näitavate märkidega ühes situatsioonis. Väljasurnud indeksi, nagu ka sümboli interpretatsioon võib toimuda ainult kultuurilise konventsionaalse koodi (keele) põhjal. Tüüpilised näited näitavad asesõnad, deiktilised märgid Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid).
A=A – koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt „Minu ema ainus tütar olen mina.“ 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt Designaat – moodus, kuidas märk maailma nimetab. R
AMeri Arnold Merilaid mees 24.08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport HPeda Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport MRoos Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport kasvamise, ding (kasvav) või erida e ja ametite järjekord Amet Palk referent 1077 raamatupidaja 1415 raamatupidaja 1188 raamatupidaja 1288 raamatupidaja 1411 raamatupidaja 1411 jurist 2611 jurist 2522 juhataja 4055 tööline 844 tööline 855 tööline 833 tööline 833
Mats Traat "Rippsild" Ola oli käinud isaga rippsillal ning kartis seda, isal oli tema jaoks vähe aega. Ola abiellus pärast diplomi kättesaamist Silveriga (nüüd sai tast Ola Raudoja). Silver oli mõistlik ning tal oli iga küsimuse jaoks vastus olemas. See häiris Olat ning pealtnäha korras tunduv pereelu oli tegelikult lagunemas. Silver soovitas Olal tööle minna, kuna ta oli niigi 2 kuud kodus konutanud. Ola andis talle selle eest kõrvakiilu. Bobrinid jõudsid puhkuselt tagasi öösel ning noorpaar läks nende juurde jooma ja puuvilju sööma. Bobrinitel oli ka laps, Nelja. Naise nimi oli Irina. Sergei Bobrini lemmikteemaks oli seks. Ola läks tööd otsima "Carmenisse". Korter, kus nad elasid oli olnud Ola vanatädi oma. Silveril oli vend Valdur, kellega nad tegid korteris remonti. Ola kahtles oma armastuses, Ola sai hästi oma korterikaaslase Irinaga läbi. Vanatädi korter oli olnud suurem, kuid nüüd oli Ola ja tema mehe käsutuses vai...
piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis
vabaabielus Müük müügijuht 2,080 € karate abielus Finants raamatupidaja 1,274 € programmeerimine lahutatud Finants raamatupidaja 1,070 € jalgrattasport abielus Finants raamatupidaja 1,160 € karate lahutatud Finants raamatupidaja 1,270 € lumelauasõit lesk Finants raamatupidaja 1,270 € raamatu lugemine abielus Finants referent 970 € jalgrattasport vallaline Müük sekretär 850 € raamatu lugemine abielus Majandus sekretär 770 € käsitöö abielus Ost sekretär 1,080 € jalgrattasport lesk Ost sekretär 860 € kalapüük lahutatud Müük sekretär 860 € raamatu lugemine vabaabielus Müük sekretär 980 € sulgpall
Deiktiliseks peetakse üldiselt sõnu, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult situatsioonist, mis valitseb nende lausumise hetkel. Selliseid sõnu nimetatakse deiktikuteks. 57. Definiitsus -Määratus ehk definiitsus, Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib
proonoomenitel ja nendega ühilduvatell verbidel märgib eristatavat arvu ainus / mitmus / duaal / triaal / paukaal (rohkem kui 3, ent mitte palju) arvukartegooria - sg - pl - du - tr/pk (kui on pk, siis tr peab ka olema - keerukama olemasolul peab olema ka lihtsam olemas olema) sursurunga k. arvukat. on tihiti seotud elususega, nt sg-du-pl / sg-pl (elus / elutu) arvu märgib üldiselt morfeem, ent on siiski erandeid (bawm keel) Elusus on kategooria, mis märgib kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Vene k. eraldab seda käändesüsteemis Keeleteadustes räägitakse elususe hierarhiatest, kus ühes otsas inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest (erand navajo k - verbid) Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus) kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse. mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud. Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade
( konstrueeritakse verbi ümber) 54. Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 57. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses
Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused:
iseenda eest Et cetera ja muud Quod erat dicendum mida tuli öelda Legere lugema Laudare kiitma Bibere jooma De nihilo nihil millestki (ei saa) midagi Varietas delectate vaheldus lõbustab Hic Rhodus, hic salta! siin on rhodos, siin hüppa! O matre pulchra filia pulchrior oo ilusast emast veel ilusam tütar Jove! oh Jupiter Nostrum est, quod vivis meie oma on(see aeg), milles elad Mens sana in corpore sano terve vaim (olgu) terves kehas Amice sober O navis referent in mare te novi/fluctus! oh sind, laev, juba viib merre su vastne voog! Salve, amice! Tervist, sober! Tu quoque salve, pater! ka sulle tervist, isa! Non sum, quails eram ma ei ole(enam) selline, nagu olin Curriculum Vitae elukäik Actum habemus! on tööd! Mulier, quid fles? naine, miks sa nutad? ...Atque in ventos vita recessit ja elu kadus tuulde Abi, satana! tagane minust, saatan Pomvm prohibit dvilcissime sapit keelatud vili on kõige magusam
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pin...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
isendile). Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid II Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline, st et see, kellele seda sõna öeldakse, peab selle tähendust teadma. Sümbol on tähistaja, tähendus tähistatav, seda seost peab teadma ka kaaskõneleja, ainuüksi üks kõneleja ei saa seda süsteemi muuta. Milliseid märgisüsteeme veel teate? KEELELINE REFERENT REFERENT KEELELINE SÜMBOL SÜMBOL TÄHENDUS e mõiste 'canis familiaris' nimetab, viitab VORM KOER e häälikujärjend Ka foneemijärjendi, nt koer suhe võimaliku referendiga ei ole kuidagi loomulikult määratud, st et järjend koer ei meenuta tegelikkuses ju koera.
registers. Irregular plurals occur in compounds, while regular plurals don't: oxen cart / *dogs cart lice-infested / *fleas-infested teeth cleaner / *hands cleaner clothes basket savings bank arms race -- collective compounds b) Gender: Gender is a grammatical classification of nouns, pronouns, or other words in the NP, according to certain meaning-related distinctions, especially a distinction related to the sex of the referent. Grammatical gender or overt gender of nouns: German: der Mann `the man' die Frau `the woman' das Kind `the child' der Tisch `the table' die Feder `the pen' das Buch `the book' English has no inflectionally-marked gender distinctions. Some 3 rd person pronouns and wh- pronouns express natural gender distinctions: it, which, etc. [NONPERSONAL] contrasts with the following: who, whom, [PERSONAL] he, himself [MASCULINE, chiefly PERSONAL] she, herself, etc. [FEMININE, chiefly PERSONAL]
Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri ülesanded võivad olenevalt konkreetsest töökohast olla erinevad. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest ja vastutusest võib sekretäri ametinimetuseks olla: · Sekretär- juhiabi · Sekretär-asjaajaja · Sekretär · Sekretär-assistent · Referent · Sekretär-personalitöötaja · Sekretär-raamatupidaja · Reisisekretär Sekretäri põhilised tööülesanded on: telefonile vastamine, vastava info edastamine; kirjavahetuse korraldamine saabunud posti sorteerimine, posti suunamine konkreetsele saajale, kirjade koostamine ja saatmine posti, interneti või faksi teel; lähetustega seonduv
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Keeles on märkidel alati kindel sisu ja ebamäärane maht, kõnes a asju vaid märke. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent, kõnes on enam "Fonoloogia alused" refent, kuid potentsiaalne signifikaat. Osutust märgivad näiteks a 4. Charles Sanders Peirce: V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor
Eesti Inglise Otsige sõnastikust auto car elamu house Eesti Inglise hobune horse Antud sõna hobune house <-kasutage andmete valideerimist kaabel cable Jrk 3 2 <-MATCH kare rough Vaste horse elamu <-INDEX kass cat kodu home koer dog Jätke järjekorranumber vahele kohvik cafe kook cake Eesti Inglise köök kitchen Antud sõna lind rough lind bird Vaste bird kare puu tree põõsas bush rand coast talu farm tass cup uks door ümmargune round e andmete valideerimist Tervisekeskuse külastus Otsige puuduvaid andmeid lehelt Töötajad Funktsioonid Funktsioon ...
Kolde 88-79 abielus Finants raamatupidaja 1,274 € Ümera 24-5 abielus Finants raamatupidaja 1,160 € Liivalaia 32-35 lahutatud Finants raamatupidaja 1,070 € Roheline 3 lahutatud Finants raamatupidaja 1,270 € Pronksi 6a-1 lesk Finants raamatupidaja 1,270 € Paasiku 28-3 abielus Finants referent 970 € Ümera 60-45 abielus Ost sekretäär 850 € Õismäe tee 105-44 abielus Majandus sekretär 770 € Sõpruse 3 - 125 abielus Ost sekretär 1,080 € Võidu 80 abielus Majandus sekretär 960 € Võru 2-122 abielus Müük sekretär 960 € Nurga 4-98 lahutatud Müük sekretär 860 €
Vikerlase 17-87 abielus Tootmine tööline 773 Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 2,433 Pronksi 6a-1 lesk Finants raamatupidaja 847 Pronksi 6a-1 lesk Majandus koristaja 433 Vana-Kalamaja 7-9 lahutatud Müük sekretär 573 Vana-Kalamaja 7-9 abielus Tootmine treial 900 Paasiku 28-3 abielus Finants referent 647 Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 580 Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 580 Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus jalgpall koer mees 2/11/1985 29 raamatu lugemine kass naine 4/25/1987 27 kergejõustik kass mees 5/13/1964 50
· tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 23. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja (e märgikeha/sümbol, sõna puhul on see sõnakest) tähistatu (signifikaat e mõtt, referendi peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused.
vallaline 4/25/1988 Sõnn abielus 10/7/1972 Kaalud Isikukood Amet 38602110722 autojuht 38804250911 diiler 36505130719 dispetser 36705150941 juhataja 34808140585 jurist 35811080030 kompekteerija 37210070151 koristaja 35504050446 lukksepp 34303130136 meister 37210060467 müügijuht 34504190222 raamatupidaja 34004050217 referent 38402070214 sekretär 37202200902 treial 36902240722 tööline 48405030944 valvur 48107150516 47402150417 37411270496 44203030178 37210240441 46210090988 34210060017 38305190379 36909210954 44411130888 44211240925 37102030149 46909170171 45006210936 48401080820 44207110230 38901180808 37008050804 36109040214
B Protseduur tuleb läbi viia korralikult ja täielikult. C Sageli • peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted või kavatsused, • kui mingi tegevus peab protseduuri kohaselt järgnema, siis peab nii toimuma. Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. • lokutiivne (väljendus) akt/tegu –lausung, millel on kindel mõte (sense) ja referent. • illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt)
Vihman: opositsioonide puhul kasut. ühte sõna mõlemas tähenduse up/down, anna/võta. Neid nimetatakse suhtesõnadeks. Vihman nimetab situatsioonisõnu protoword, näit oi-oi `kõik põnev', tähh igasugustes situatsioonides. Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed
-Keel on märgisüsteem abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem. See on olemas sõltumatult, eelneb keele individuaalsetele kasutajatele. -Kõne on konkreetsed keelekasutuse juhud. -Keel+kõne =kõnetegevus. Tähistaja on 1 kahest märgiosast. See on jagamatu (va. Analüütilistell kaalutlustel.) Lingvistilise märgi mitte- materiaalne vorm. Tähistatav on teine märgiosa. Ta on samuti jagamatu. See on vaimne mõiste, idee, kontsept, mida tähistaja tähistab. See ei ole referent v objekt füüsikalises maailmas. Referents-mingi konkreetne puu, meie füüsilises maailmas. Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE) Väärtus on relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega diferentsiaalne, st seda saab määratleda vaid läbi eituse-suhtes teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Arhekiri kui eelkiri on eeltingimus kirjalikule ja kõnele. Kirja rolli kultuuris käsitleb ta "Grammatoloogas", mis ilmus 1972 aastal ja kus Derrida nimetab sellise nimega distsipliini, mis uurib "kirja" kui kogumit, mis teeb võimalikuks igasuguse tähendustamise. Väidab, et keel pole kunagi eksisteerinud ilma kirjata. Algne kiri ehk "arhekiri" võis olla artikulatsioon ja primitiivne märgistamine (täke kivil). Transtsendentaalne tähistatav on ülim referent, mis jälgib klassikalist loogikat, mida see referendi väärtus implitseerib. Nt. jumal, Lacani fallose mõiste. Disseminatsioon -- tähenduslike üksuste laiali hargnemine. Disseminatsioon on loodud selleks, et lõhkuda kõike , mida Lacan nimetas sümboolseks korraks ja samas markeerib disseminatsioon selle oma "kirjaga". Disseminatsioon ei ole isapoolselt algupärane nagu Lacani kord . Erinevus - Erinewus
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Maybe it is because of that in Chelsea Flower Show country meets town; where chic urbanites drink champagne and wear their designer outfits alongside elderly squires in tattered Barbours and red faced countrywomen with muddy fingernails; where designers and architects encounter nurserymen and jobbing gardeners. Perhaps, as one exhibitor said, it is the quite indefinable thrill of being at the greatest, the best, and the most prestigious flower show in the world. So In my referent I will try to find out which of these three theories is right or for that popularity have some not mentioned reason. 6 Chelsea through the years, from beginnings to nowadays The Chelsea Flower Show came about practically by accident, as have many great traditions. The world's most famous flower show might have been the Inner Temple
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
eile, täna homme (lausumishetk) Laste puhul ei pea ka kasutama ,,emme annab sulle selle" vaid võib täiesti õpetadagi teda ,,täiskasvanustiilis" mina anna sulle selle. Definiitsus ...on kantegooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt. inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed: Professor istub laua taga. Ta töötab. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega.
abielus Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer lahutatud Finants raamatupidaja 10 700 jalgrattasport meresiga abielus Finants raamatupidaja 11 600 karate ei ole lahutatud Finants raamatupidaja 12 700 lumelauasõit kilpkonn lesk Finants raamatupidaja 12 700 raamatu lugemine papagoi abielus Finants referent 9 700 jalgrattasport ei ole vallaline Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass abielus Majandus sekretär 7 700 käsitöö ei ole abielus Ost sekretär 10 800 jalgrattasport hamster lesk Ost sekretär 8 600 kalapüük meresiga lahutatud Müük sekretär 8 600 raamatu lugemine kass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
