IC may be secured by the very object, quality or notion that word denotes. We mean that people appreciate some certain notions, either positive or negative (e.g. Positively charged words: noble, manly, virtue, beauty, love, etc. Negatively charged words: nasty, vulgar, greedy, sin, death, fool, etc.). This connotation is called referential , it depends on the referent (mean the thing the word stands for). 2. IC may depend on the structure of the word. Such words normally have a transparent structure and more often negative affixes are used (e.g. unkind, impolite, injustice, heartless, etc.). This kind of connotation is purely linguistic. 3. Emotional connotation characterizes words in synonymic sets that occupy the so-called final position (e.g. big tremendous "tremendous" has emotional colouring...
Outside this context this shade of meaning is not present. INHERENT CONNOTATION (IC) 1. IC may be secured by the very object, quality or notion that word denotes. Positively charged words are: noble, manly, virtue, beauty, love, etc. Negatively charged words: nasty, vulgar, greedy, sin, death, fool, etc.). This connotation is called referential ; it depends on the referent (mean the thing the word stands for). 2. IC may depend on the structure of the word. Such words normally have a transparent structure and more often negative affixes are used (e.g. unkind, impolite, injustice, heartless, etc.). This kind of connotation is purely linguistic. 3. Emotional connotation characterizes words in synonymic sets that occupy the so-called final position (e.g. big ...
isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e...
ühte sõna mõlemas tähenduse up/down, anna/võta. Neid nimetatakse suhtesõnadeks. Vihman nimetab situatsioonisõnu protoword, näit oi-oi `kõik põnev', tähh igasugustes situatsioonides. Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed...
Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime täita indeksiaalset funktsiooni, st suunata subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, väljendamata midagi tema kohta. Kuid realt tunnustelt on sarnasemad sümbolitega: nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel. Nende referent ei osale enam informatsioonijadas kui informatsiooni allikas. Ta vaid kaasneb/külgneb taoliste näitavate märkidega ühes situatsioonis. Väljasurnud indeksi, nagu ka sümboli interpretatsioon võib toimuda ainult kultuurilise konventsionaalse koodi (keele) põhjal. Tüüpilised näited näitavad asesõnad, deiktilised märgid Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid)....
Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent . Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi. Peegeldused Maailma ühed seisundid võivad peegelduda teisest; psüühika; keel; millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida...
Me püüame asjadest aru saada. Edasi tuleb, kuidas püüame aru saada. 4 strateegiat: 1. referentsiaalne - kuidas püüame aru saada, arvame, et ta räägib asjadest, olukordadest maailmas nt kell on pool kuus: lihtsamin isaame aru, et räägib ajast. Tahetakse midagi öelda maailma kohta. Märk vihjab referendile. See on kõige lihtsam kommunikatsioon. Nt kui teatan, et täna sajab, siis referent on see, et täna sajab. Signifikaat on tavalises kommunikatsioonis abivahend, mõnikord ka eesmärk. Nt siis,kui õpime võõrkeelt, me ie tea, mida sõna tähendab ja siis kõigepealt vaatame, mis see tähendab. On olemas juhtumeid, kuis referents on läbipaistev nt.giorgone nimi(suure kasvu pärast) on sellepärast, et inimene on suur. Siin on raske eristada signifikaati ja referentsi. 2. signifikatiivne- räägib ka tähendusest, mitte ainult asjadest....
Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid II Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline, st et see, kellele seda sõna öeldakse, peab selle tähendust teadma. Sümbol on tähistaja, tähendus tähistatav, seda seost peab teadma ka kaaskõneleja, ainuüksi üks kõneleja ei saa seda süsteemi muuta. Milliseid märgisüsteeme veel teate? KEELELINE REFERENT REFERENT KEELELINE SÜMBOL SÜMBOL TÄHENDUS e mõiste 'canis familiaris' nimetab, viitab VORM KOER e häälikujärjend Ka foneemijärjendi, nt koer suhe võimaliku referendiga ei ole kuidagi loomulikult määratud, st et järjend koer ei meenuta tegelikkuses ju koera....
Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent . Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks...
iseenda eest Et cetera ja muud Quod erat dicendum mida tuli öelda Legere lugema Laudare kiitma Bibere jooma De nihilo nihil millestki (ei saa) midagi Varietas delectate vaheldus lõbustab Hic Rhodus, hic salta! siin on rhodos, siin hüppa! O matre pulchra filia pulchrior oo ilusast emast veel ilusam tütar Jove! oh Jupiter Nostrum est, quod vivis meie oma on(see aeg), milles elad Mens sana in corpore sano terve vaim (olgu) terves kehas Amice sober O navis referent in mare te novi/fluctus! oh sind, laev, juba viib merre su vastne voog! Salve, amice! Tervist, sober! Tu quoque salve, pater! ka sulle tervist, isa! Non sum, quails eram ma ei ole(enam) selline, nagu olin Curriculum Vitae elukäik Actum habemus! on tööd! Mulier, quid fles? naine, miks sa nutad? ...Atque in ventos vita recessit ja elu kadus tuulde Abi, satana! tagane minust, saatan Pomvm prohibit dvilcissime sapit keelatud vili on kõige magusam...
Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 57. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses...
Finants raamatupidaja 12 700 raamatu lugemine papagoi naine Majandus koristaja 6 500 pillimäng koer naine Müük sekretär 8 600 käsitöö ei ole naine Tootmine treial 13 500 ratsutamine ei ole mees Tootmine tööline 8 700 võrkpall kass mees Finants referent 9 700 jalgrattasport ei ole naine Tootmine tööline 8 700 rahvatants koer mees Sünnipäev Vanus Tähtkuju Sünnikuu Aastaaeg 11.02.1985 29 Err:511 veebruar talv 25.04.1987 27 Err:511 aprill kevad 13.05.1964 50 Err:511 mai kevad 15.05.1966 48 Err:511 mai kevad 14.08.1947 67 Err:511 august suvi 8.11...
Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 23. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja (e märgikeha/sümbol, sõna puhul on see sõnakest) tähistatu (signifikaat e mõtt, referendi peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused....
Keeles on palju indeksikaalseid nähtusi, näiteks võime inimese hääle ja häälduse põhjal ära arvata tema päritolu, kainuse või purjusoleku, vanuse, soo jms. Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab. Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile);...
Ola abiellus pärast diplomi kättesaamist Silveriga (nüüd sai tast Ola Raudoja). Silver oli mõistlik ning tal oli iga küsimuse jaoks vastus olemas. See häiris Olat ning pealtnäha korras tunduv pereelu oli tegelikult lagunemas. Silver soovitas Olal tööle minna, kuna ta oli niigi 2 kuud kodus konutanud. Ola andis talle selle eest kõrvakiilu. Bobrinid jõudsid puhkuselt tagasi öösel ning noorpaar läks nende juurde jooma ja puuvilju sööma. Bobrinitel oli ka laps, Nelja. Naise nimi oli Irina. Sergei Bobrini lemmikteemaks oli seks. Ola läks tööd otsima "Carmenisse". Korter, kus nad elasid oli olnud Ola vanatädi oma. Silveril oli vend Valdur, kellega nad tegid korteris remonti. Ola kahtles oma armastuses, Ola sai hästi oma korterikaaslase Irinaga läbi. Vanatädi korter oli olnud suurem, kuid nüüd oli Ola ja tema mehe käsutuses vai...
1935.--40.aastal ja 1942---1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis. 1942.--43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor gümnaasiumide ja kutsekoolide alal. 1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu töötaja. 1962--69 EELK Konsistooriumi välissuhete referent . 1939 EELK esindaja Vabariigi Ringhäälingus. Tegi kaastööd ajalehtedele ning ajakirjadele "Akadeemia", "ERK" ja "Usuteaduslik Ajakiri". Kirjutas aktuaalsetes küsimustes ajalehtedele ("Päevaleht" jne.) kaastöid. Tema tähtsamad teosed on: "Jutlus kui teoloogiline probleem", mis valmis 1957. aastal , "Evangeelse eetose alused" 1/4 valmimisaasta on 1958, Galaatia kirja kommentaar "Armusônum galaatlastele" (1958), "Filosoofia ajalugu" 1-4, Matteuse evangeeliumi kommentaar 1-3 (1963), K...
Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi...
For it to take on normal subjectpredicate meaning, a verb would have to be inserted: (9) Ralph {has/exemplifies} fatness which would launch Bradley's regress again. Objection 3 As we shall see and discuss in the next two chapters, there are specific lin- guistic phenomena that seem to show that there is more to meaning than reference. In particular, coreferring terms are often not synonymous; that is, two terms can share their referent but differ in meaning--"Joseph Ratzinger" and "the Pope," for example. It looks as though we should conclude that there must be at least one way of being a meaningful expression other than by naming something, pos- sibly even for some expressions that do name things. There are a number of theories of meaning that surpass the Referential Theory, even though each theory faces difficulties of its own. We shall look at some of the theories and their besetting difficulties in Part II...
ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad)...