Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"keelekontakt" - 27 õppematerjali

keelekontakt - kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti keele sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg, paar lauset iseloomustuseks). Ajastu, mille jooksul ühiskondlikud suhted mingis piirkonnas on suhteliselt stabiilsed.
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda...

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca ­ argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest....

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

16. Keele variatiivsus Põhimõisteks variatiivsus ­ palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt ­ dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline ­ nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). 17. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Nt Galli keel kadus umbes aastal 500. Adstraat on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Ladina ja prantsuse keel Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. Tulemus prantsuse keel, milles u 100 galli sõna. 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia...

Eesti foneetika ja fonoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) ­ nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel...

Sissejuhatus...
249 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus ­I sulandus eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e,-I,- u). Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti kasutusele ­de: mitmuse omastav vorm 3) Keelekontakt : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks...

Sissejuhatus...
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) ­ nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel...

Keeleteadus
78 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab? Ethnologue: Maailma Keeled on kompleksne teatmeteos, mis kategoriseerib kõiki maailma elus keeli. Alates 1951.a on Ethnologue olnud aktiivne uurimustöö, mis kaasab endaga sadu lingviste ja teadlasi ümber maailma. 9. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Substraat-keeleline mõju vaadeldava keele suhtes varasemalt kontaktis olnud keelet Adstraat- mõju, mis on tingitud teisest keelest, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma, et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem 10. Keele ja murde eristamine Murre või keel...

Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

Eelmisega enamvähem samad. (eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele...

Antiigi pärand euroopa...
63 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Keeleteaduse alused

ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ­ ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3. KEELEKONTAKT : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. MÕTLEME NÄITEID! (fb) Analoogia näide Eesti keele mitmuse tunnud ­de/-te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus ­i sulandus eelneva täishäälikuga mille tahajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e, -i, -u). Ebareeglipärasuse vältimiseks hakati analoogselt mitmuse omastava vormidega (nt kalade)...

Keeleteadus
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti keele mõisted

Saj. kirjandusele * hakkas levima moraalitsev härdameelne jutukirjandus * lisaks levis õpetlikke mõistujutte( nt. Willmanni ,,Juttud ja teggud") Keelemuutused ja nende põhjused murranguperioodi eesti keeles(3) Muutused: lõpukadu ja sisekadu, suured muutused grammatikas-käänded muutusid ja kadusid osad tunnused ja lõpud, vältevaheldus, eitav kõne muutus, tekkis kaudne kõneviis. Põhjused: *tihe keelekontakt alamsaksa ja rootsi keelega * sõdadest ja näljahädadest põhjustatud inimeste ümberpaiknemine * reformatsioonist tingitud eesti kirjakeele arendamine mitte-eestlaste poolt Keele grammatikaliseerumine *muutus mille tagajärjel iseseisev sõna lüheneb ja muutub käändelõpuks või mõneks muuks tunnuseks. Kaasaütlev kääne kujunes eesti keeles. Analoogiamuutus keeles * muutus, mille tagajärjel liiga keeruline reegel lihtsustub mingi lihtsa reegli eeskujul...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

KEEL KUI SÜSTEEM

Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) ­ see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. Keelte omavahelise sarnasuse põhjused: juhus, põlvnemine, keelekontakt . Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast...

Keeleteadus
28 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

Artikulatoorne – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe. NT: inglise k „on the table“ – „table“ ei muutu 2. Isoleeriv – sõnade lõppudes ja algustes on palju liiteid NT: talu-de-sse-gi 3. Flekteeriv – tüve muutumine, kuid see pole märgatav NT: jõe, jõge, jõkke 4. Polüsünteetiline – sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente, tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks. Keelekontaktid: Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma sõnavara ja grammatika....

Keeleteadus
50 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

33.Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? 3-5iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vt eelmine küsimus. 34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus>sant, signare>siunama. Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupäras. Amphorakõrvits...

Antiigi pärand euroopa...
26 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) ­ nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt : substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel...

Üldkeeleteadus
19 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Eesti keele kujunemine

mina ei tule meie ei tule mina en tule me emme tule sina ei tule teie ei tule sinä et tule te ette tule tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel  Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja  eestikeelne piibel 1739  Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust,...

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keel ja keeled

Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt - keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mi...

Eesti keel
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keel ja keeled

Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena...

keel ja keeled
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun