Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse.
võlvkelder on 29,19 m kõrge ja 14,62 m. lai. Väike võlvkelder on 18,68 m kõrge ja 8,44 m. lai. See oli kõrgeim võidukaar mis tollal olemas oli. Disain oli inspireeritud Roman Arch of Titus´sest. Jean Chalgrin suri aastal 1811 ja töö üle võttis Jean-Nicolas Huyot. Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, seiskus trimfikaare ehitus mõneks ajaks täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. 15. detsembril 1840 toodi Prantsusmaale tagasi Napoleoni säilmed, Saint Helena saarelt ja nendega mingi läbi triumfikaare alt, kust edasi viidi need Keisrite lõpliku puhkepaiga juurde. Selle alla toodi ka ööpäevaks Victor Hugo säilmed, enne matmist Panthéon´i, 1885 aastal. Hiljem peale kaare valmimist, sai sellest koondumise koht, kus Prantsuse väed marssisid võidukalt pärast edukat sõjalist kampaaniat ja iga-aastasel Bastille´i Päeva sõjaväeparaadil. Kuulsat võidu marrsi ümber või Tähe Triumfikaare alt, on pidanud ka
2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud........................................................................................................... 6 3.1 Zestid................................................................................................................ 6 3.2 Ilmed................................................................................................................. 6 4. Tsoonid................................................................................................................... 7 4.1 Sisemine intiimtsoon.......................................................................................... 7 4.2 Välimine intiimtsoon........................................................................................... 7 4
pead ja liigutused teineteise poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna järele. "Rüütel, surm ja kurat" Üks kolmest Düreri kõige kuulsamast gravüürist. Detailid on hästi välja toodud, tegelaste ilmed ning nende iseloomud kajastuvad pildil vastavalt. "Autoportree 22aastasena" Maali kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid
Müügiprotsessi 7 astet 1) Toote tundma õppimine 2) Müügiks ettevalmistamine – klientide otsimine, klientidega kohtumiseks ettevalmistamine 3) vajaduste väljaselgitamine 4) aktiivne müük 5) müügivastupanu ületamine 6) müügitehingu lõpetamine 7) pikaajalise suhte loomine Продажи sõnad; 10% rääkimisviis hääletoon rõhud; 35% ilmed; 55% toote 3 ja 5 tasandit tuleviku toode laiendatud ennetav toode põhitoode oodatav toode tuum toode põhitoode tuum
· Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: · El Greco - tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on Pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. ,,Toledo äikeses" · Diego Velazquez /velaskes/- ,,kojadaamid" Flaami kunst(tänapäeva belgia) Kuulsaim maalikunstnik: · Peter Paul Rubens. Rubensi looming on tüüpiliselt barokne- rahutu, Hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid anre: Usulise sisuga tööd, antiikmütoloogiaainelised tööd, portreed jne
Ta kasutab samu tantsusamme mitmeid kordi, sellejuures igavaks muutumata. Tantse oli põnev jälgida. Oli palju keerulisi samme ja pöördeid mis olid segatud lihtsamate sammudega. Üldiselt võib tema käekirja kohta öelda, et lihtsuses peitub võlu, kuid kui raskus on segatud lihtsusega, peitub selles kunst. Samuti olid erinevad sammud üksteisega väga hästi seotud. Sammud läksid sujuvalt üle, mida oli hea vaadata. Üks asi, millele mul huvi juba enne etendust tekkis. Nimelt tantsjate ilmed. Raskete ja füüsiliselt koormavate tantsude kõrvalt kontrollisid nad üsna hästi oma ilmeid, kuid oli aru saada kui tantsja hakkas ära väsima. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et jäin balletiga väga rahule, koguni üllatusin positiivselt. Soovitaksin minna vaatama ka kõigil neil kellele balletid väga ei istu.
piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inimene teab millest ta räägib siis kuulan alati lõpuni. Aeg on minu jaoks väga oluline, kuigi kahjuks kipun siiski alati hilinema. Inimeste vastu tunnen huvi viisakusest, mitte et mind see päriselt huvitaks. Aga on ka erandeid. Tagarääkida ei meeldi mul kedagi, sest ma ei taha, et ka mind tagaräägitaks. Suhtlustasandid
kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks: Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.
Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Praxiteles. Aphrodite Praxiteles. Hermes ja Praxiteles. Apollon Dionysos Kui 5
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike
tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning
Kas või lapsepõlves korduvad käigud selle sama autoga Peipsi järve äärde, sellele autole kulutatud tunnid ja pingutused, naljakad lood ning sündmused- hindan neid kõiki. Hoian ja väärtustan seda masinat väga, nagu oleks see mingi reliikvia, millest ei tahaks loobuda. Samamoodi on suur tähendus ka minu medalitel ja karikatel, mis kaunistavad mu riiulit. Igalühel neist on oma lugu rääkida, oma mälestused, mis meenuvad. Need säravad ilmed, mis olid meie nägudel, kui neid auhindu kätte jagati. Vaadates kogu oma võrkpallimeeskonda rahulolevate ja rõõmsate ilmetega. Neid inimesi aastaid tundes, teades, et selle võidu sees on meie kõigi pingutused ja püüdlused, omavad sellised hetked ülimalt suurt väärtust. Teadmine, et kõik võistlejad oma medalit taaskord käes hoides meenutavad neid samu emotsioone, mis mullegi esimesena meenuvad, on super. Teades, et kõik
seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam? Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi.
Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks: 1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures
akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. III. Vana-Egiptuse arhitektuur
nad, kas ta oskab midagi lähemalt selgitada. Valgus ja ruum Maalil on naturaalne päeva valgus, mis tuleb sisse tagumises seinas asuvas aknast. Maali vasak külg on tumedab, kui parem külg. Maal tundub üsna sünge. Antud maal on maalitud väga reaalselt, ning inimesed on ruumilised. Inimeste näod on hästi valgustatud, tänu sellele 2 on ka ilmed paremini näha. Leonardo da Vinci kasutast täiesti uut perspektiivi, mida sellel ajal ei kasutatud. Ajalooline stiil Maal valmis kõrgrenassanssi ajal, mille algus jääb 1490. aastatesse, kui suri Lorenzo de' Medici. Juhtroll liikus Firenzest Roomasse. Kõrgrenessanssi lõpuks arvatakse 1527, kui Saksa palgasõdurid rüüstasid Rooma. Sellele järgnes manerism. Isiklik vaatenurk Minu arvates on tegemist väga perfektse maaliga sellepärast maaliski Leonardo seda 3 aastat.
saamise eesmärk, tervitamine ehk äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamise märk. Seega teenib keeleline suhtlus mitmesuguseid eesmärke. Mitteverbaalne suhtlus Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: 1) häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid 2) (muu) ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon ehk kehakeel (eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid) Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku ja muud seisundit. Hääle kõrgus ja tugevus võivad anda rääkija kohta mitmesugust informatsiooni.
Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis Kandinsky vaatamas prantsuse impressionistide näitust, kus nägi Monet Heinakuhi Giverny' .
Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente (häälikuid, rõhku, intonatsiooni). Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit (norskamine, naermine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad infot rääkija emotsionaalse seisundi, isiksuse, vanuse jms kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. (nt sosin pinge, sotsiaalne erutus, salatsemine..) Ka ilmed, zestid, pilgud annavad infot kõneleja seisundi, hoiakute jms kohta. Olulisimad ilmed on seotud silmade ja suu ümbrusega. Zestid on kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt jaatus/eitus noogutamine, tervitamine). Tavaliselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum kooskõlas. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Rääkides suunab kõneleja pilgu vastuvõtjale (kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3
töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. PHEIDIAS. ATHENA KUJU PARTHENONIS. REKUNSTRUKTSIOON. PHEIDIAS. ATEENLASTE PIDULIK RONGKÄIK. RELJEEF PARTHENONIST. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil").
Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol. Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: 23 El Greco tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss
rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. VII Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens? Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused.Kõige sundimatum robustne naturalism, koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm.Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone.. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga ,,Oakuningas" ja ,,Küpsuse allegooria". Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud kristlike pühakute või antiikjumalatega.
temast saab lohede ema. Eddard Starki mängiv Sean Bean sobis oma rolli suurepäraselt. Vaikne, viisakas, mõtlik ja ettevõtlik- omadused mis on Eddard Starkil. Noored näitlejad Jack Gleeson, Sophie Turner, Maisie Williams, Isaac Wright tulevad oma rollidega Joffrey, Sansa, Arya ja Brandonina suurepäraselt toime. Keemia ja koostöö nende vahel on sensatsiooniline. Omapärast näitlejatööd väljendas Peter dincklage, kes mängis kääbus Tyron Lannisteri. Pidevad naljad ja ilmed on vaheldus sarja üldisele süngusele. Fenomenaalne ja meeldejääv näitlejatöö on viinud selleni, et ta on valitud sarja huvitavaimaks ja kuulsaimaks näitlejaks. Viseryst ja Dani mängivad Harry Lloyd ja Emilia Clarke on teinud head tööd oma karakterite kehastamisega. Palju paljastavaid ja veidraid stseene vajavad julgust ja kannatlikkust. Sohipoeg Jon Snow'd kehastav Kit Harrington polnud see mida oleks oodanud
7. Asukoht Itaalia 8. Kunstiliik Kujutav kunst 9. Žanr Portree 2. SISULINE ANALÜÜS a. Maalil kujutatu, teose kujundid ja allegooriad Maalil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. b. Teose sisu – jutusta, kirjelda ( tegelased, ilmed, suhted jne), teema (armastus, viha, sõjakoledused jne.) Maalil on päris mitu olulist aspekti, mis tervikuna annavad edasi enneolematu emotsiooni täiuslikust portreemaalist. Maalil on väga oluline Mona Lisa kehaasend, käed, salapärane näoilme, silmad, ja peaaegu, et olematu naeratus Istuja harmooniline olek ja tema õrna naeratusega kujutatakse ideed inimlikkuse ja looduse vahelisest suhtest
kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Degas veetis lõputuid tunde Pariisi ooperiteatri lavataguses ruumides ja tegi skitse, mõnikord ka fotosid, moodustades nii suure poosi- ja pildikogu. Ateljees valis ta pildi kompositsiooni kallal töötades välja sobivad poosid ja ilmed. Tema loomingust õhkub täpsust ja jahedust. Kunstnik kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst ning teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Elegantse ning kontrollitava liikumise huvi vastu väljenduvad maalid ratsa võistlustest ja balletist. Degas oli virtuooslik joonistaja, armastas töötada passtillis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse.
Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv
oluline oli individuaalsus ja tõetruu kujutamine. Kunstnikke huvitas inimese anatoomia sama palju kui meedikuid. Taas tekkisid portree- ja monumendikunst. 7. Võrdle vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku maalikunsti! Erinevused Sarnasused · Vararenesanssis esines nn · Inimese tõetruu kujutamine ,,armumine" detailidesse ja (anatoomia, ilmed, miimika) perspektiivi ning see mõjus nii, et vararesessansi maalide · Inimest ümbritseva maailma kompositsioon on ebaloomulik ja tõetruu kujutamine (perspektiiv, kõrgresesanssi kõrval primitiivne. ehitised, loomad, esemed) Kõrgresesanssis oli tähtis aga kompositsiooni täiuslikkus harmoonia. 8. Kes on Palladio? Milline on tema stiil? Miks on ta oluline?
Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit ,,Masendav suurejoonelisus“ Joonis 3. Chephreni püramiid ja selle ees nn Suur sfinks. Joonis 4. Mykerinos püramiid Mastaba astmikpüramiid ja püramiid. Joonis 5. 3. Skulptuuris kujutati peamiselt Vaaraosid, ent ka mõningaid lihtinimesi. Vaaraodel olid kindlad poosid, nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal. Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja tähtsust. Lihtinimesi kujutati elavamate, vabamate ja loomulikumatena, sest nende tähtsus igaviku seisukohalt oli väiksem ning nad ei pidanud olema taiuslikud
4 maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda ,,ülevaks stiiliks"), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse (,,ilus stiil").
Sageli vahendab hääl ka saatja emotsionaalset ja tervislikku seisundit (aevastamine, köhimine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad mitmesugust infot emotsionaalse seisundi kohta (viha, rõõm jne). Ka hoiakute, vastuvõtjasse suhtumise, isiksuse, vanuse ja soo kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. Sosin (nt salatsemine), peenike hääl (imikuga rääkides) jne. Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead).
Viimasena iseloomustan teost nimega ,,Casarsa", mis oli samuti sarjast ,,Transformer- Perdormer". See maal köitis mind väga, kuna esmapilgul seda vaadates võib tunduda, et pilt on väga puhas ning süütu, meenutades väljanägemise poolest suvist laudlina. Seekord paistavad Eva ja Adele näod paremini silma kuna nende näo kontuurjooned on erkpunased. Nende keskel asetseb üks loom, kes on samuti maalitud kontuurjoontega ning, kes mulle äsja õhku lendavat luike meenutab. Eva ja Adele ilmed on sellel korral minu jaoks veidi teistsugused, kui eelneva pildi peal. Nende silmis ja naeratuses on teatud pehmus, mida ma eelmises maalis nii väga ei näinud. Samuti on nende välimus naiselikum ning õrnem. Taustal on ruuduline muster, mis on valget ja rohelist värvi. Iga ruudu sees on erinev kujund. Mulle tundus, et enamus kujunditest oli seksuaalse alatooniga, omades siis suguorganitega teatud sarnasusi. Jällegi tekitavad Eva ja Adele
11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17
ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistlemata käsitlus) kui ebareaalsed (unenäolaadsed ilmed, viited primitiivsete rahvaste vormidele ja kujutamisviisidele). Ümarus naistes on asendunud teravate ja kandiliste joonte ning vormidega, mis viitab algavale kubismile Picasso loomingus. Picasso naisfiguurid seisavad vaateaknal justkui väga jõuliselt ja eneseteadlikult, pildi emotsionaalsuse loob aga pigem vorm ja värvikäsitlus kui naiste meeleolu (mis viitab eelkõige ükskõiksusele). Värving on külm, naiste nahavärvile vastandub külm vastandsinine,
tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998). Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse.
Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik Donald Ducki käitumise pärast. Teos on realistlik-moonutatud, sest taust on realistlik, kuid tegelastel ning värvigammal ei ole päriselus võimalik eksisteerida. Teose kõige tähtsam osa on õng ja selle konks ning kuhu ta on ennast haakinud.
Pärast II maailmasõda avaldus tema töödes religioossus. Ta suri südamepuudulikkusesse 23.01.1989 ning Dali enda soovil teda balsameeriti. René Magritte oli belglane, kelle maalid olid jahedamad ja iroonilisemad kui Dali maalid. Ta sündis 21.11.1898 ning suri 12.08.1967. Ta jättis oma teosega ,,See ei ole piip" filosoofidele praeguseni mõtlemisainet. Alberto Giacometti oli shveitslasest skulptor, kelle pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, ilmed ja poosid annavad ängistava ja dramaatilise mõju. Ta sündis 10.10.1901 ning suri 11.01.1966. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism Jaak Kangilaski, "Kunstikultuuri ajalugu" 12. klassile, "Kunst", Tallinn 2005
tagamiseks diskrimineerimisolukorda selgitades oleks otstarbekohane kasutada tõlki. Seksuaalne kiusamine Seksuaalne tülitamine ja ahistamine haavavad indiviidi õigust isiklikule vabadusele ja enesemääramisele. Seksuaalne tähelepanu muutub tülitamiseks, kui seda jätkatakse, kuigi selle objektiks olev isik annab mõista, et peab seda solvavaks, vastumeelseks ja häirivaks. Seksuaalne tülitamine on näiteks: · Teotamine (homoks, hooraks nimetamine) · Vihjavad ilmed ja zestid, vilistamine · Ropud jutud, kahemõttelised naljad · Keha, rõivastumist ja isiklikku elu puudutavad märkused või küsimused · Seksuaalseid vihjeid sisaldavad kirjad, teksti- ja elektronpostisõnumid, telefonikõned või pornograafilise materjali näitamine · Ligitikkuv puudutamine ja lähenemine · Seksuaalset kontakti puudutavad ettepanekud või nõudmised Koolis esineb seksuaalset tülitamist eeskätt vanemates klassides. See on
elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane.
Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused. Strasbourg'i katedraal Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus. Rõivavoltide jäikusele vastanduvad pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu. 8 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid. 9
Hardouin-Mansart, kes rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust ning osales sisekujunduse loomises. Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal. Arhitektide, sisekujundajate ja skulptorite nimede rida võiks veel jätkata, kuid mõistetavalt mõjutasid lossiansambli kujunemislugu eelkõige selle valitsejad ise. Iga järgmine muutis eelmise tehtut või lisas midagi uut. Ruumide ülesanded ja ilmed vahetusid, kuid nende luksuslikkus ei kahanenud.Üks suurejooneline ruum vaheldub teisega, pilku paeluvad luksuslikud peeglid, lühtrid, rääkimata mööblist, maalidest, skulptuuridest ja nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest. Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid, saalid ja galeriid mida need ruumid kõik näinud on! Toonased portreed on omamoodi võluvad eks täitsid maalid neil aegadel ju praeguse
5 elementi: 1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine. Kanali kapatsiteet = info + müra Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, "lumesadu" telepildis jne.
Olmeegid 1500-400 eKr Olmeekide linna La Venta joonis Hiiglaslikud pead, La venta linna lähedalt 950 eKr (mongoliidse rassi tunnused ja lopsakad huuled, võivad olla surnud valitsejate portreed) Kunst on loodulähedane, kujutatakse väga palju jaaguariks muutumist. Kivist altar 950 eKr (jaaguarikujuline mask peas, anatoomiline täpsus, ohvrialtar) Samaan muutumas jaaguariks 900-400 eKr Nefriidist mask, La Venta linna lähedalt 950 eKr (looduslähedane, ilmed ja emotsioonid, valdavalt kurjade nähudega, kunstnik suutis edasi anda ka kige peenemaid emotsioone) Keraamika, beebi 1200-900 eKr (32 cm kõrge)( Olmeekide keraamikas on populaarsed igasugused kolme jalaga ja kahe kaelaga anumad, kivitöötlus väga kõrgel tasemel. Kauss 1200-900 eKr (perfektselt ümar) Theothiuacam 200eKr-750pKr Päikese tempel 1-25 pKr Theothiuacam kuupüramiidi otsast 200 eKr-750 pKr Templi detailid vihmajumal ja sulismadu
2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi.
naiselikke jooni. Mina panin neid tähele kitsama talje ning ümara tagumiku näol ning ka näojooned figuuril on pehmemad ning pilk küll väsinud aga siiski leebe ja naiselik. Veel meeldib mulle selle maali juures pehme hommikune atmosfäär. Arvatud on, et ta kujutab kunstnikku oma ateljees lähtudes enda Tartu- või Pariisi-päevilt. Meeleolu on rahulik ning tegelane on ametis kätepesemisega. Mulle meeldivad just Karin Lutsu maalitud ilmed, kuna need panevad figuurid elama ning annavad neile mõttemaailma. Minu mõtetes on kunstnik äsja ärganud, veel unelev pilk silmis ning valmistub päevaks. Ehk kaalutleb ta selle üle, mida peale pesemist maalima hakkab. See, kuidas kunstnikku on kujutatud, ei lase teda tituleerida naiskunstnikuks või meeskunstnikuks. Tegemist on lihtsalt kunstnikuga oma ateljees pintslite ja palettide keskel rahulikult käsi pesemas.
suurepäraselt lasteraamatute illustratsioonideks. Tegemist oli Kristiina Kasii raamatule "Õpetaja Kusti kummitab" pliiatsiga joonistatud illustratsioonid. Värvid olid klassikalised ning mitte pealetükkivad, põhirõhk oli pandud detailidele. Näiteks pildil, kus vana mees laskus kaevu, ei olnud mitte tema kõrval tavaline muld, vaid sinna olid elama joonistatud loomad. Mulle väga meeldisid kujutatavate tegelaste näod ning ilmed, neid oli väga hästi edasi antud. Kõik oli väga täpselt ning jutule sarnaselt edasi antud, et lugejal selge kujtluspilt silme ette tekiks. 5.1 Eesti kunsnikest meeldisid mulle enim Piret Mildebergi illustratsioonid Juhan Jaigi raamatule "Tondijutud". Need olid joonistatud akvarelli ning pastellpliiatsitega. Igal illustratsioonil oli kujutatud tonti erinevate asjadega. Visuaalselt meeldis mulle tont, kellel olid pikad rohelised sarved ning kelle kõrval asjatasid karu ja rebane
Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil")
Seesmise valiidsuse teema kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas see pilt oli juba, kas tunnen kurjategija ära). kas kandidaadi sugu ja vanus mõjutavad tema tööle värbamist? Jälgivad uurimused- lisaks tuleb vaatluse komponent, vaadatakse mida erinevad inimesed ühes situatsioonis teevad (näo ilmed), grupikäitumine. Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli)
Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: