Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Näiteks: elukevad, elusügis. 67. Metonüümia on põhjus-tagajärg suhtel põhinev 68. Kujundskeem on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 69. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. 70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt
verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne. Metakeel kasutab samuti samaväärsete ühikute järgnevust sünonüümsete väljendite kombineerimisel võrdsustavateks lauseks: "Mära on emane hobune" (a=a) Luule ja metakeel on aga üksteisega diametraalses opositsioonis: metakeeles kasutatakse järgnevust võrdsustamise loomiseks; luules aga vastupidiselt - võrdsustamist järgnevuse loomiseks. Värsimõõt on vahend, mis väljaspool poeetilist funktsiooni ei leia keeles rakendust: ainult
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõr...
o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:
LÜHENDITE LOETELU 3PL - kolmanda poole logistika (third party logistics) või kolmanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit TPL 4PL - neljanda poole logistika (fourth party logistics) või neljanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit FPL Auto-ID - automaatne andmetuvastus (auto identification) BPR - äriprotsesside ümberkujundamine (business process reengeneering) CAD - raalprojekteerimine (computer aided design) CAM - raalijuhtimisega tootmine (computer aided manufacturing) CIM - raalintegreeritud projekteerimine ja tootmine (computer integrated manufacturing) CL - täiskonteinerisaadetis (container load). Kasutatakse ka lühendit FCL. COFC - konteiner raudtee platvormivagunil - kombineeritud transpordi meetod (container on flatcar) CPC - koostöös tooteandmete haldamine (collaborative product commerce) CPFR - koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täi...
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo S...
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...
järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 18. Mis on metakeel ja objektkeel? Mis seos on nendel mõistetel argumentatsiooni teooria ja praktikaga? Metakeel on keel keele (keelte) kirjeldamiseks. Objektkeel on keel, mida praktikas kasutame. Metakeeles peab saama sõnastada kõik objektkeele laused + seal peavad olema mõisted, mida objektkeeles ei ole. metakeel on mõisteliselt rikkam kui objektkeel; loomulik keel saab olla mõlemas rollis. Paljud põhjendus-teoreetilised (ehk metataseme) mõisted ei ole kasutatavad praktilises,
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
Faatiline funktsioon keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab: (a) kommunikatsioonivahendi valikut; (b) sõnumi valikut (oluline on sõnumi vorm, ülesehitus, esteetiline kvaliteet. Eesmärk et sõnum jõuaks paremini pärale. Võib nimetada ka disaini funktsiooniks. Metakeele (ehk seletav) funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Viitamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. Võiks nimetada ka tunnetuslikuks ehk kognitiivseks funktsiooniks. Seotud kontekstiga.
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
de Saussure – maadeavastajate ja –uurijate dünastia Šveitsis. Usuteadus kui teadus 19. s algul. Romantistlik mõttelaad. Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus). Üks esimesi, kuulsamaid seadusi formuleeritud 19 saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask. Jakob Grimm formuleeris sada parimal viisil
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Kontekstiga seotud viiamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. See orienteerub sõnumi mingile reaalsele asjale või nähtusele ning kindlustab, et vastuvõtja peab sõnumit tõlgendades silmas sama asja või nähtust mis saatjagi. Viitamisfunktsioon on tähtis objektiivse ja asjaliku sõnumi puhul, mis pürib olema täpses vastavuses esitletava asjaga.
Tunnetuse kui ka keele jaoks on olulised sellised mõistete-eelse tasandi üksused (skeemid) nagu KONTAKT, MAHUTI, TASAKAAL või VERTIKAALSUS- HORISONTAALSUS. Need on skeemid ses mõttes, et nad on tekkinud meie kehalistest ja meelelistest kogemustest maailmaga suhtlemisel, kuid et need kogemused korduvad erinevates olukordades ja on väga sagedased, siis tekivad nende alusel meie tunnetuses korduvad mustrid skeemid. 81. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Kirjelduse vahendit nimetatakse metakeeleks. Metakeel on keel, milles räägitakse sõnaraamatu kasutajaga ehk siis selles keeles pannakse kirja eriala-, stiili-, grammatikamärgendid, kommentaarid jms. Metakeel võiks olla esimene tunnus, mille järgi otsustada, miskeelsele kasutajale sõnastik on mõeldud. Emakeelt kasutatakse metakeelena, et selgitada võõrkeele probleeme. 82
väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada. Metakeel kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik. Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev. Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel. Mõned kokkulepped Keelte nimed eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte *lapi vaid saami keel, mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral.
Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti o Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades Saatja kanal vastuvõtja II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
keelde väldib tsirkulaarsust ja saab võrrelda lausungeid reaalses maailmas kehtiva olukorraga. - Tõetingimused - Arutlus argument, lausete hulk, kus üks on järeldus ja teised selle eeldusteks. Klassikaline loogika omased propositsiooni, eelduse ja järelduse olemasolu. Tautoloogia oma ehituse poolest õige lause (nt roos on roos). Formaalne keel lühemalt kirja pandud kui loomulik inimkeel, olles sellest lihtsam ja täpsem. See on metakeel, mille abil saab arvutada, võrrelda, hinnata väidet mitte konkreetses keeles, vaid selle mõtet või propositsiooni. Formaalne keel kirjeldab vaid ühte piiritletud mudelit: loomuliku keele fragmenti. Formaalne keel peab sisaldama süntaksit, et määrata vaadeldavate väidete keel; tuletamisreeglite süsteemi, et määrata, millised väited on tuletatavad ehk õiged; semantikat, et anda loogikaväidetele tähendus ja kontrollida tõesustingimusi.
formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem: - metakeel - kõneleb sellest, kuidas kõneletakse. Loomulik keel võib kusjuures olla iseenda metakeel. - null-aktualisatsioon - mingi ütlus on aktualiseeritud keel. Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad
formaalne aparaat. (Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem: - metakeel - kõneleb sellest, kuidas kõneletakse. Loomulik keel võib kusjuures olla iseenda metakeel. - null-aktualisatsioon - mingi ütlus on aktualiseeritud keel. Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
alusel.Metonüümia puhul nimetatakse ühe nähtuse, eseme, isiku asemel teist, mis on inimteadvuses lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. 84. Kujunduskeem - on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 85. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. METAKEELED:Komponentanalüüs: mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
saab kaotada, seega pole päris abstraktne sõna, samuti ka usaldus.kuid samad on ilu ka abstraktne mõiste, kuna teda ei saa pakkida nt. kui mina kaotan Jaani usalduse, siis ei kaota Jaan usaldust, vaid mina kaotan usalduse müstika: kui ülendame, on tegemist maagiaga, kui alandame, on tegemist müstikaga. Allegoorilise praktikaga seotud ka teine võimalus. Viimane praktika metakeel: 4. alltekstuaalne teistsugune reaalsus, mingisugune teine reaalsus. Raha raha on märk. Kui meil on märk, peame teadma, mida ta tähendab ja millele osutab(mis on tema signifikaat) ja alles siis saame rääkida rahast. Mis on raha signifikaat(sisu- semantiline struktuur, üks võimalus seda kätte saada on tõlkida see)?: 1 EEK on 1:15.6 Tähendus ja mõiste (12.12.08; Katre Pärn) Tähendus:
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
(mina) sina (praegu) homme Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli See on alati neli Aktuaalne süntaks tekib kõnes mitte keeles. Seome ütluse maailma ja iseendaga. Kronoloogiast rääkides ajalugu ei muutu, muutub aeg, mil seda räägitakse. Ajalooline aeg narratiiv, kus on objektiivsed ajad. Metakeel. Dialoogiline koolkond: M. Buber, M. Bahtin. (Nad ei kohtunud omavahel) M. Buber käis Ukraina koolis, oli aga saksa-austria-juudi päritolu. Koolid olid religioossed. Palvetamise ajal pidi ta vaikima, see tekkitas talle trauma. Hiljem lõi dialoogi-teemalise teooria. Tema tähtsaim teos on ,,Mina ja Sina". Ich du. Ich Es (mina vs see/tema) Tõde on alati isikuline me püüame selleni jõuda (J. Hintikka). M. Bahtin ei olnud teadlane, ta oli kirjandusteoreetik. Tema teose
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Nimisõnad on seotud ruumiga. Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna. 2 + 2 = 4 gnoomiline olevik vanasõna tunnus, annab üldreegli 19 See on alati neli Aktuaalne süntaks tekib kõnes mitte keeles. Seome ütluse maailma ja iseendaga. Kronoloogiast rääkides ajalugu ei muutu, muutub aeg, mil seda räägitakse. Ajalooline aeg narratiiv, kus on objektiivsed ajad. Metakeel. Dialoogiline koolkond: M. Buber, M. Bahtin. (Nad ei kohtunud omavahel) M. Buber käis Ukraina koolis, oli aga saksa-austria-juudi päritolu. Koolid olid religioossed. Palvetamise ajal pidi ta vaikima, see tekkitas talle trauma. Hiljem lõi dialoogi-teemalise teooria. Tema tähtsaim teos on ,,Mina ja Sina". Ich du. Ich Es (mina vs see/tema) Tõde on alati isikuline me püüame selleni jõuda (J. Hintikka). M. Bahtin ei olnud teadlane, ta oli kirjandusteoreetik
`segamini tuba, ase vm'; veab seanahka `looderdab' ja seanahavedaja `looder'; seasõrg `üks sõlmeliike'. 27. Semantika meetodid - komponentanalüüs (strukturaalsemantika põhimeetod ja põhineb oletusel, et sõnade tähendused koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest ja on seega kirjeldatavad nende osakeste summana; seemid ja semeemid); loomulik semantiline metakeel (semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod; aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks; semantiline kirjeldus seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive,
G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid. Bertrand Russell (1872-1970). Paradoksid, tüüpide teooria Alfred Tarski (1902-1983). Objektkeel ja metakeel. Kurt Gödel (1906-1978). Mittetäielikkuse teoreem. Alan Turing (1912-1954). Universaalne programmeeritav arvuti. 4_fl_i-v L2. MÕISTEÕPETUSEST KONTEKST ja TEKST Lingvistiliselt nimetatakse kontekstiks seda lausungi osa, mis ümbritseb teatud üksust ja võib mõjutada nii selle tähendust kui grammatilist rolli.
Skeemid on läbipaistvad. Reklaamitüübid kujunevad ajalooliselt ning on sageli seotud kirjanduse, ajakirjanduse või moega. Iga korralik lugu jutustab positiivsest muutusest või õnnelikust lõpust – reklaamis toob muutuse esile reklaamitav toode. reklaam toimib soovitud viisil vaid neile, kellele skeem on tuntud. Lisaks laenatud situatsioonidele kasutatakse meelsasti ka tuttavaid keelelisi struktuure ja fraase. Reklaamisemiootika on metakeel, mille abil saab uurida moodustuvaid ja tekkivaid tähendusi. Seal on tähistaja ja tähistatav – nii saab seletada nt kohvireklaamis paistva kuldse kohvitassi tähendust (kuld = suursugusus, väärtus; järelikult ka kohvi külge kantakse suursugususe tähendus). Reklaamid kujundavad, mis on ideaal, mis tõrjutav, millised on sümboolsed keskmed. Reklaamidmääravad, kujundavad, kordavad rolle, kinnistavad identiteete. Reklaamide tüüpiline on
oskust esitada kokkusurutud tekstis kõige olulisem originaaltekstist ja tõlke puhul selle sisulist ja keelelist vastavust originaaltekstile. Kontseptuaalne referaat on üliõpilastööna kõige sobivam, sest selle kirjutamine eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui on tegemist tekstidega, mis pärinevad erinevatelt autoritelt, kes võivad kasutada erinevaid mõisteid, siis tuleb refereerimisel leida neid tekste ühendav metakeel. Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või eristav põhiidee ja kui vaja, esitada see omas mõistetesüsteemis. Oluline on referaadi loogiline ülesehitus. See tagatakse referaadile selge ja täpse eesmärgi püstitamisega. 2.2. Essee Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud , selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või
sõna siga, mis on esimese astme märk, muutub tähistajaks teisel tasandil ja saab hinnangulise sisu konnotatsioonitasandi tähistajad moodustatakse denotatsioonitasandi märkidest märk ei ole lõpetatud, märk asub uude rolli, uutes seostes. müüdid luuakse konnotatsioonitasandis, aga kasutatakse denotatsioonitasandi materjali 09.11.2012 barthes : müütide leidmine argielust, edasi, kuidas müüt on üles ehitatud, kuidas denotatsioon haarab endasse konnotatsioonid : tekib metakeel (mis põhilises on küll grammatika keele kohal) näide : mustanahaline prantsuse sõdur annab au prantsuse riigilipule, foto parempoolses ajalehes : fotosid saab ka käsitleda müüdistruktuuri kaudu : siin saab näha teatavat müütilist üldistust : see on prantsuse asumaadelt pärit sõdur, ehk siis kõik, kes prantsusmaad teenivad peavad prantsuse impeeriumi väärtuseks : mustanahaline sõdur on vaimustatud oma algse kodumaa vallutajatest : see
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
kaubanduse ja logistika andmevahetuse rakendustes. Suur arenguhüpe on toimunud tänu XML/ EDI tehnoloogia väljatöötamisele, mis võimaldab saata EDI sõnumeid interneti vahendusel. XML on tänapäeval ärikommunikatsioonirakendustes kasutatav peamine tehnoloogia. XML on ühe- aegselt nii metakeel elektrooniliste dokumentide haldamiseks ja veebis esitamiseks kui ka andme- vorming. XML/EDI võimaldab vahetada nii traditsioonilise EDI standarditele vastavaid sõnumeid kui ka neid ise luua. 18 Logistika infosüsteemid 519
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
