Auditiiv-motoorse süsteemi kõrval on ka teisi. Näiteks artikulatoor-visuaalne süsteem, mille puhul inimene mitte ei kuule tekkivad häälikuid, vaid näeb neid. Suulise kõne kõrval leidub mitmeid ülekandeliike. Kirjalikud vormid on hääldatud sümbolite sümbolid. Lisaks neile on veel teisigi süsteeme. Tuntud on Morse telegraafi kood, milles igale tähele vastavad punktid ja kriipsud ehk tegemist on sümboli sümboli sümbolitega. Samuti on huvitavad erinevad viipekeeled. Keele märkimisväärseim omadus on selle universaalsus. Pole ühtegi rahvast, kellel ei oleks täielikult arenenud keelt. Keele universaalsuse ja mitmekesisuse taustal võib järeldada, et keel on inimkonna vanim pärand. Kirjandus: Edward Sapir ,,Keel" Tallinn 2009 ptk Sissejuhatuseks: keele definitsioon (lk 13-33)
- automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse
omadussõnaklassi ning nimi- ja tegusõnu ei eristata. Seega kategooriate osas süntaktilisi universaale pole ka leitud. ,,Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) järgi on keel inimese tähtsaim suhtlusvahend, mis annab edasi mõtteid ja tundeid. Keele abil mõeldakse, seda kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult. Keel ei piirdu ainult suulise eneseväljendusega, vaid on sümbolite ja reeglite kogum, kuidas edastada infot. Evans ja Levinson (2009: 433) toovad välja viipekeeled, mis häälikulisest keelest erinevad foneetika poolest, sest neis ei toimu kõnelemis- ega kuulmisprotsesse, mis aga ei tähenda, et viipekeeled oleks sellevõrra vähem struktureeritud või väiksemate väljenduslike võimalustega. EKSS kirjeldab viipekeelt kui ,,suhtlemises (häälikulise keele asemel) kasutatavat viibete süsteemi, kineetilist keelt". Keele definitsiooni alla kvalifitseerub järelikult ka viipekeel, kus suhtlemisel kasutatakse kehakeelt, zeste.
palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks. Kui inimene on kaotanud kuulmise pärast mingi suulise keele omandamist, on inimene kurdistunud. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil
võetakse eri lähtekeeltest. Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Kui pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks, siis nimetatakse seda kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena 9. Viipekeeled. Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ja on seetõttu oma põhiolemuses teistsugused kui vokaalsuses põhinevad keeled. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad.
Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud ning sellele on tekkinud püsiv struktuur, on pidzinikeel iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidzinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidzinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidzin- ja kreoolkeelt. 14. Viipekeeled. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud
Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks – kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 9.Viipekeeled Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest.
Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu mõistmist nim vaegkuuljateks. Kui inimene on kaotanud kuulmise pärast mingi suulise keele omandamist, on inimene kurdistunud. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja
Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled
sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 17 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled
võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 11. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt Üldkeeleteadus sucks
Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud ning sellele on tekkinud püsiv struktuur, on pidžinikeel iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidžinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel). Pidžinikeele aren kreoolkeeleks on kreoolistumine. Paljud kreoolkeeled põhinevad endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidžin- ja kreoolkeelt. 9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide
Mõned kurdid omandavad keelet sama hästi kui kuuljad. Kuid kui on tegemist sügava kurtusega siis tekkivad raskused. Lastel, kes sünnivad kurdina või jäävad kurdiks esimese eluaasta jooksul, on tunduvalt raskem keelt omandada kui neil, kes jäävad kurdiks pärast 1.a. Tähtis tegur: kas vanemad on kurdid või mitte – Kurtide vanemate kurtidel lastel läheb paremini kui kuuljate vanemate kurtide lastel (kogemus ja varane viipekeele oskus). Viipekeeled on ka erinevad nagu ka tavalised keeled, kuid viipekeele omandatakse sama kiirusega kui tavalist kõnekeelt. Kui kurdid lapsed hakkavad viipeid kasutama, teevad nad seda esialgu sotsiaalses kontekstis tuttavaks saanud objektidele ja sündmuste viitamiseks, samamoodi kui kuuljad lapsed. Mõned ajukoore kahjustused viivad võimetuseni end kõned ja kirjas väljendada või kõnest ja kirjast aru saada. Seda tüüpi häiret nimetatakse afaasiaks e. Kõnehalvatuseks. See on
Lk. 15-55 (ja 56-64, kuigi keeleteaduse ajalugu küsitakse eksamil vastavalt loengumaterjalile) Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. 9. Viipekeeled. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. + indo-euroopa ja soomeugri keeled EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE’S)
panna alus sealsetele kurtide koolidele. Üldises mõistes on igal keelel olemas ka viipekeelne vastand. Rahvusvahelist viipekeelt, tuntud ka gestuno nime all, kasutatakse rahvusvahelistel üritustel. Näiteks kurtide olümpial või muudel rahvusvahelistel üritustele. 18 Üldistus helitust keelest Keeleliselt on viipekeeled sama keerukad ja mitmekülgsed kui mistahes kõnekeeled. Proffesionaalsed keeleteadlased on uurinud paljusid erinevaid viipekeele vorme ja on leidnud et kõik nende omadused ja ülesehitus on võrdväärne kõnekeelega. Seega võib neid pidada täisvaartulikuks keeleks maailmas. Üks tüüpilisemaid väärarvamusi on, et viipekeel sõltub kõnekeelest. Arvatakse et viipekeel on kõnekeel märkidena, või et viipekeele leiutasid ja võtsid kasutusele kuuljad.
Lk. 15-55 (ja 56-64, kuigi keeleteaduse ajalugu küsitakse eksamil vastavalt loengumaterjalile) Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. 8. Pidzin- ja kreoolkeeled. 9. Viipekeeled. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. + indo-euroopa ja soomeugri keeled EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE'S)
liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi) MORDVA KEELED kamassi ersa matori moksa 292 60. Pidzin- ja kreoolkeeled. 309 61. Viipekeeled. 310 62. Ühiskonna mitmekeelsus. 314 KEELETEADUSE METOODIKAST 63. Keeleteaduse meetodid. 319 Kordamisküsimused ainetele Sissejuhatus keeleteadusesse (FLEE.08.001) Keeleteaduse alused 1. osa (FLEE.08.053) Fred Karlssoni raamatu ,,Üldkeeleteadus" põhjal (KOGU RAAMAT!!!!) NB! Need küsimused on mõeldud neile üliõpilastele, kes soovivad sooritada selle eksami loengutel käimata ja on eelnevalt sellest õppejõule teatanud ja nõusoleku saanud.
maoori, samoa Pamanjunga keelkond: valbiri ja aranda keel 108. Viipekeel Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled. Viipleja toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 109. Pidzin ja kreoolkeeled Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri
liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti).
annaabi.ee 
