Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja
* Öeldistäide e predikatiiv – „olema“-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. * Määrus e adverbiaal – AdvP või PP – koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. * Täiend e atribuut – AP, nimisõna lisand või laiend („pikk mees“). 16. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks; lausekonstruktsioonil põhinevad teooriad: valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generatiivne süntaks moodustab ühte moodi grupi, teised on omavahel sarnased. Generativism on süsteem, mis lähtub sellest, et grammatika peaks suutma genereerida kõiki keeles olemas olevaid lauseid (mida emakeelne kõneleja peab grammatiliselt õigeteks) – emakeelne inimene on sel juhul kriteeriumiks. Valentsiteooria on nendest kõige vanem ning ütleb, et kõik keerleb verbi ümber.
asukohamuutustele. o Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti o Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti o Asukoht o Tee o Instrument o Kogeja Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel): • SOV 45% • SVO 42% • VSO 9% • VOS 3% • OVS 1% • OSV ? 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused; • Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni;
(b,c) (a) Mari laulis laulu (b)Käisime Mariga metsas. (c)Väljak täitus inimestest. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e) (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Patsient-lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Saaja-lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1. Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatavad formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereeib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. Süva- ja pindstruktuuri
karbamiidi ehk uurea. Samas vitalismi-ideed see veel lõplikult ei kummutanud, kuna uurea on organismide elutegevuse jääk (ega tarvitse enam sisaldada elujõudu). Wöhleri õpilane Kolbe sünteesis 1845. a. äädikhapet, lähtudes vastavatest lihtainetest. Hiljem õnnestus sünteesida ka palju teisi orgaanilisi aineid . Berthelot oli samuti üks vitalismi ümerlükkajatest 35. Kes ja millises valdkonnas tehtud uurimistööde tulemuste alusel esitas valentsiteooria? Kes esitas(id) selle alusel põhiseisukohad orgaaniliste ühendite struktuuri kohta? Sir Edward Franklin esitas valentsiteooria ja tegi seda metallorgaanika valdkonnas tehtud uurimustööde põhjal. Selle alusel esitas põhiseisukohad org ainete struktuuri kohta Kekulé (ja Couper, samaaegselt), ja neid seisukohti arendas edasi Butlerov. 36. Kes arendas esimesena põhjalikult välja orgaanilise sünteesi põhimõtted ja töömeetodid? Pierre Eugéne Marcellin Berthelot 37
52. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed rinnastav ( samatasandiline) ja alistav ( pealause ja kõrvallause). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed : * ühildumine e. kongruents * rektsioon ehk sõltumine on sõltuvussuhtega kaasnev kindla vormi nõue. Näiteks ilma nõuab ilmaütlevat. *eraldi morfeem ( näitab suhteid), näiteks possessiivsufiks. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 53. Süntaksi teooriad: generatiinse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generatiivse süntaksi üks põhiideesid on, et keelt tuleb esitada rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni, keeleõppimise võime on pärilik. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid
Lähtekoht kust midagi tuleb Sihtkoht kuhu miski liigub Põhjus miks midagi tehakse; miks miski toimub GRAMMATILINE LAUSE vastab emakeele kõneleja grammatilistele arusaamadele. Emakeelne kõneleja eksib stiili, mitte grammatikaga. VASTUVÕETAV LAUSE on grammatiline, aga peab vastama kontekstile ja olema hetkeolukorras, situatsioonis vastuvõetav. TRANSITIIVNE LAUSE on sihiline, INTRANSITIIVNE LAUSE sihitu. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: 1. generatiivne süntaks: Noam Chomsky (1957 Süntaktilised struktuurid) Generativismi põhiteesid: 1. Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Reeglid koostatakse, et näidata, kuidas lause sünnib. Tootvad reeglid on ise seletus. Alguses välistas tähenduse, mis polevat keeleteaduse asi.
d)keeleõppimise võime on kaasasündinud. Meetod seisneb selles, et asendatakse eelnevas tasandis midagi. Väike GG(generatiivne gramatika). Transformatsioonid generativismis(ehk kuidas valmis lausest saab teisi lauseid teha): võimalik teha SIIRE(sh topikaliseerimine mingi lauseühendi viimine algusesse), ASENDUS, LISAMINE, KÕRVALDAMINE. 2. ,,Valentsiteooria" ehk sõltuvusgrammatika lause määrab ära see, millised konksukesed on tegusõna küljes. Igal verbil on aktandid(kohustuslikud laiendid) subjekt, objekt, jne. Nt 'kes annab kellele mida?'. Iga verbiga võib liita ka sirkumstandid(määrused), mis tähistavad aega, kohta, viisi jne. Näide kolmevalentsest(st kolme kohustusliku laiendiga verbist: eraldama kes? Keda? Kellest? 3
kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema"
Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS
Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS
Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika. Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS
objekti, kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema"
· Keele kirjeldmisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tanad: alus (subjekt), sihitis (objekt), määrus (adverbiaal), öeldis (predikaat) jne. · Keeliti erinev, milliseid kasutatakse. On kokku lepotud, millised mõisteid konkreetse keele juures kasutatakse. · Olulisemad S ja O. SEMANTILISED ROLLID: agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, kokatiiv, põhjus. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Case-grammar. Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg · Kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldisusastmega sümboolsete üksuste ehk
(e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info) Kognitiivne konstrukt sioonigrammatikapüüab konstrukt sioone selgitada inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin,
75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2
täiendamine tüpoloogiline liigitus- liigituse aluseks on struktuuriomadused ning neis täheldatavad sarnasused ja erinevused. Ammust ajast on kesksel kohal muutmisõpetus. tütarkeeled- algkeele järglased tüvi(sõna)- võib tähistada ka ahela seda liiget, millest vaadeldav sõna on vahetult moodustunud vaba morfeem- ei saa kunagi liituda teiste morfeemidega vaba vaheldus- sama funktsiooni väljendamiseks saab kasutada rohkem kui üht elementi valentsiteooria- seal on arvesse võetud nii lause semantiline põhistruktuur kui ka tegelikus pindlauses esinevad suhted. velaar- suulae pehme tagaosa vastas asuv konsonant verb e. tegusõna vokaalharmoonia- soome keeles esinev nähtus, mille tõttu ei tohi samas lihtsõnas üheaegselt olla eesvokaale y, ä, ö ja tagavokaale u, a, o võrdlev-ajalooline meetod- sündis päriselt alles 18. sajandi lõpul. Ungari jesuiit János
Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism: süntaktilised transformatsioonid - Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema
69. Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) 70. Süntaksi teooriaid: generatiivse grammatika/süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Generativismi põhiteesid: Noam Chomsky, 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax 1)Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused.2)Süva- ja pindstruktuur3)Süntaksipuud4)Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE;
ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema. 2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt. Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS
· määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) · Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 9. Süntaktilisi teooriaid: valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika. Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega):
Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika
aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä? transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade 3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos 4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik) ilus lehm jookseb metsas valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri elama 1valentne (eksisteerima); 2valentne (asukoht) müüma 3valentne (kes ja mida, kellel) ma müün saia sulle
lähenemine, mis eeldab -- vähemalt alguspunktis -- tähenduse kõrvalejätmist. Oma esimesel staadiumil abstraheerub ta tõepoolest sisust, olles suunatud vaid lausungite grammatikalisusele, sõltumata nende semantilisusest. Alles seejärel antakse eelnevalt välja toodud formaalsetele struktuuridele semantiline tõlgendus: semantiline komponent "haagitakse" seega süvastruktuuridele külge. 23. Süntaktilised teooriad: "valentsiteooria" - Valentsteooria e sõltuvusgrammatika. Sõltuvuse mõiste abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid. Laiendeid liigitatakse ühelt poolt sõltuvussuhte tugevuse järgi atribuutideks ja komplimentideks, teiselt poolt nende asukoha järgi lauses eeslaienditeks ja järellaienditeks. Verbi peetakse lause põhisõnaks. 24
Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. 65. Süntaksi teooriaid: generatiivse süntaks, valentsiteooria e sõltuvusgrammatika, käändegrammatika (semantilised rollid), konstruktsioonigrammatika Valentsteooria e sõltuvusgrammatika tuumaks on tegusõna. Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega):
Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaksi teooriaid Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0 valentne verb; Ta aevastab.= 1valentne; Ta ootab mind = 2valentne; Ma pakun neile kohvi = 3valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Saab vastata käänete küsimustele Konstruktsioonigrammatika Ch. Fillmore, Paul Kay, Adele Goldberg. Li Keeleteadus, 10. loeng 06.11.2018
annaabi.ee 
