Otsedemokraatia ohud ja võimalused 21. sajandi maailmas Otsedemokraatlik valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta. Selline demokraatia alaliik esineb endiselt 21. sajandil, mis pakub erinevaid võimalusi, aga omad ka teatud ohte. Millised on otsedemokraatia võimalused, kuid ka ohud tänapäeval? Otsedemokraatia pakub rahvale heaolu, mis tähendab, et inimene näeb, et tema hinnangut võetakse arvesse ehk riik või linn annab kodanikule võimaluse osaleda ,,poliitikas". Näiteks 2015. aasta 8. oktoobril algas Tartu kaasava eelarve rahvahääletus, kus tartlased said valida 24 kaaslinlase esitatud idee vahel. Iga valija sai anda hääle kuni kolme idee poolt ning ellu viiakse järgneva aasta jooksul kaks enim hääli saanud ideed. Lisaks tänu korraldatud rahvahääletusele valmis Tartus Emajõe
DEMOKRAATIA S I I M J A KO B S U I T S • Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas • Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). • Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). • „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.......................
Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus.
2 Seminaritöö 1 täitmist ignoreeritakse. Ametiaja lõpus on taas märgata usalduse tõusu, kui üritatakse võimalikult palju otsuseid ellu viia ja uute valimislubadustega rahvast peibutada. 4. Eero Liivik ”Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008” 4.1. EV põhiseaduse kohaselt piirdub rahva riigivõimu teostamise võimalus vaid Riigikogu valimise ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi
oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2]
maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda kompleksi postpatriarhaalseteks väärtusteks otsedemokraatia vägivallatus
Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Mina olen rahul et Eestis kehtib demokraatia ning loodan et midagi ei muutu...lähimal ajal.
..................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia.................
Üldine tahe on saavutatud ja igaüks oma arvamuse esindaja valinud. Iga inimene saab oma isikliku tahet avaldada läbi meedia või muu infot levitava kanali ja sellega avaldada sõnavabaduse kaudu oma arvamust. Põhiseaduse muutmiseks saab iga kodanik anda oma poolt või vastuhääle osaledes sellega otseselt poliitikas, toimuvad ka rahvahääletused, kus taaskord sekkutakse riigi juhtimisse. Minule piisab nendest õigustest, et olla kindel Eesti riigi vabaduses ja demokraatias. Otsedemokraatia põhimõteteks on kodanikud peavad saama ise otsustada oma saatuse üle ja see on ainukene puhas demokraatia vorm kus nii toimitakse. Sellega kaasneksid järgnevad hüved: 1. See looks paremini informeeritud ja poliitiliselt haritumad kodanikud, seega kasulik haridustasemele. 2. See võimaldab avalikusel avaldada oma vaateid ja huve ilma, et peaks toetuma enese huvides poliitikule. 3
vastava vormi ülesanne ja eesmärk. Referaadis on enamjaolt kasutatud internetipõhiseid materjale kuid ka kirjanduslikke tekste. 3 1 DEMOKRAATIA OLEMUSEST Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees
kõrgelt haritumad, samuti Ida – Euroopa ja Lõuna – Ameerika riikides. Samas kui konsolideerunud lääne demokraatiates suurem sissetulek vähendab poliitilist usaldust. 3) Mõnevõrra üllatuslikult tuli mulle asjaolu, et Eesti on parlamendi usaldustaseme poolest Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 11 kohal ja keskmisest Euroopa Liidu keskmisest näidust on usaldus 8 % võrra kõrgem. See on päris kõrge näitaja. Eero Liivik, Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008, RiTo nr 26, 2012 1) Artiklis on välja toodud, et Eesti on Balti riikide võrdluses kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas neli referendumitüüpi, siis Eestis saab rahvahääletust otsustada ainult parlament. See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on
tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetume kultuurile ja humanistlikule traditsioonile. näeme inimest kui ühiskonna osa, kes vajab nii individuaalset eneseteostust kui ka kaasinimeste tuge ja tunnustust. 4. Eestimaa Rohelised(EER) Rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Kohalik valitsemistasand on esmatähtis ning kogukonnal on endal õigus otsustada oma asjade ja avalike vahendite kasutamise üle. Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. 5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada
Millega õigustatakse teatud elanikegruppide valimisõigusest ilmajätmist? Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu. Mida tähendab otsedemokraatia, mida esindusdemokraatia? Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits). Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega. Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise
· Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt · Kõik ametnikud kellel polnud vaja eriteadmisi valiti liisuheitmisega · Kõrgeim riigiorgan oli ekleesia (rahvakoosolek) · Viiesajanõukogu · Kodanikuks sai vaid see kelle ema ja isa olid ateena kodanikud · Ateena kodanikel oli rohkem võimalusi · Riiki finantseerisid leiturgiad demokraatiapäev · 2007. aastal ÜRO poolt algatatud
Konstitusioonilise demokraatia puhul tuleb arvesse võtta, et kodanike valmisolek ohverdada vabatahtlikult oma taotlused ja heaolu riigi hüvanguks, sõltub väga paljudest faktoritest, sealhulgas riigi sotsiaalselt pluralistlikust struktuurist. Monarhilisest demokraatias võib truudus kroonile siduda erinevaid struktuure ja tagada efektiivse koostöö poliitikute ja bürokraatide vahel, tagades efektiivselt toimiva ja kodanike huve arvestama riigiaparatuuri aga otsedemokraatia ja esindusdemokraatia puhul raskendab pluralism oma rohkete huvigruppidega kompromissi saavutamist. Pluralism tähtsustab võimu jagunemist ja vastastikust sõltuvust, rõhutab integratsiooni ja leiab, et ükski osis ei tohiks olla täielikult iseseisev. Pluralistid arvavad, et ka nõrgad huvigrupid võivad läbi koostöö saada tugevateks. Etatismi triumf nõrkade huvigruppide tugevnemise abil leidis aset Natsionaalpartei võiduga Saksamaal peale I MS ja
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine
Kui esimese valitsemisvormi korral on võim ühe isiku või väikese grupi käes, siis teise puhul on kõigil sõnaõigus. Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele. Kahjuks on ka demokraatial oma varjukülg. Kuna võim on rahva käes, siis hoiame me enda tulevikku endi käes. See tähendab, et igal häälel on võrdne kaal ja võim
materiaalset infrastruktuuri ega ole diskrimineerivad. Vertikaalne lähemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (nt mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või –koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6. Otsedemokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi ilma vahepealsete esindajateta. Levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme on referendum ehk rahvahääletus. Klassikaline näide otsedemokraatlikust riigis on Šveits, kus viimase
Momendil tunnen, et Eestis eriti poliitilisi meeleavaldusi korraldada eriti ei saa. Sest meil toimib semupoliitika (sõber aitab sõpra, mida tahetakse demokraatiaks nimetada) . Demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, sest selle kõlava sõna all hakkas demokraatia tasapisi manduma äriks, demokraadid muutusid kas ise ärimeesteks või ärimeeste poolt juhitavavateks, kuid paremat pole paraku seni leiutatud. Lugesin, et 2001. aastal alustas tegevust Riigikantselei hallatav otsedemokraatia portaal Täna Otsustan Mina ehk lühidalt TOM. TOMi sünd on Eesti e-demokraatia algus, sest portaali eesmärgiks oli luua Eesti kodanike jaoks uus võimalus erinevates poliitilistes protsessides osalemiseks. Kõik kasutajaks registreeijad saavad esitada oma arvamusi ning arutada erinevate Eesti ühiskonda puudutavate teemade üle. See on hea võimalus ka minul sõna sekka öelda, kui pean seda vajalikuks, kuid praegusel eluperioodil ei ole ma seda teinud, sest
hirmuga. Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Kõik on kindlasti näinud reklaame kuidas erkonnad üksteisest üritavad üle trumbata, üritavad saavutada rahva poolehoidu. Kõigil inimestel on õigus internetis infot otsida, ajalehte lugeda jne., need alternatiivsed teabeallikad on demokraatliku Eesti tunnuseks. Eestit peetakse ka mitte demokraatlikuks sest, Eestis on esindusdemokraatia (mitte otsedemokraatia), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Valimised on ebaausad, kuna puudub selgus erakondade rahastamises. Teisisõnu on suur korruptsioonioht. Lisaks töötavad paljud Riigikogu liikmed samaaegselt riigiettevõtete nõukogudes, kuigi vastavalt põhiseadusele ei tohiks nad seda teha. Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja
Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms
Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms
ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles); sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; omama registreeritud elukohta Eestis; olema lojaalne Eesti riigile; andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale". Eesti Valitsemisvorm LISA: Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism arvamuste ja vaadete paljusus). Need organisatsioonid
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei
ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Rohelised rakendavad maksupoliitikat, mis eelistab madalat tulumaksukoormust, stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse. Rohelised Väärtustavad turvalist ühiskonda, võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja läheliolekut (kogukondlikkust). Rohelised toimivad
vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõistet on kasutatud 1990ndate aastate Venemaa kohta, kus üksikute inimeste kätte koondusid suured varandused, mille kaudu nad said kontrollida poliitilist võimu riigis.Demokraatia-(Demos Kratos)Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Jumalad elasid Olümpuse mäel.Hera-Zeusi abikaasa ja õde,abielu kaitsja.Poseidon-Zeusi vend,merejumal,Hades-Zeusi vend,allilma ja surnute valitseja,Demeter-Zeusi õde,põlluvilja jumalanna,Persehhole-Demetri tütar,Ares-sõjajumal,Hera ja Zeusi poeg,Athena- sõjajumalanna,Zeusi tütar,Nike-võidujumalanna,Hephaiston-tulejumal,Hera ja Zeusi
teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus
toores ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. 6. Demokraatia tekke põhjused, tunnused, poolt ja vastu argumendid tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel
vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu.
Eelmainitud, Eesti Roheliste Erakond, koosnes ERL-st ja ERP-st. Nad liitusid, kuna nende populaarsus hakkas vähenema. Kokku sulamine, aga ei toonud samuti edu. EER on arusaanud, et inimene hävitab enda tegevusega planeeti Maa. Ning nad üritavad teistele inimestele seda samuti selgeks teha ja ka muidugi muuta seda hävitavat tegevust. EER tahab anda võimu ka inimestele, et nad saaksid otsustada asjade üle nii valimiste ajal, kui ka nende vahel ehk siis otsedemokraatia realiseerimise soov. Nad ei poolda tuumaenergia kasutamist, rääkimata tuumajaamast endast. Tahavad kasutada taastuvenergiaallikaid (näiteks tuul, biomass, päikeseenergia) maksimaalselt - elektri, soojuse ja mootorikütuste loomiseks. Erakond propageerib kodumaiseid toiduaineid ning tahavad vähendada sõltuvust teistest riikidest. Samuti pooldavad nad tasuta kõrgharidust, sellega seoses leiavad nad, et ülikoolides peaks olema rohkem tasuta kohti. Rohelised toetavad eurole üleminekut
Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd
Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. EER eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Riik peab olema korraldatud arukal, energiat ja ressursse (sh ka inimeste isiklikku aega) säästval moel. Brigitta Peterson 12.B
diskrimineerivad. Vertikaalne lähenemine. Kasutab meetmeid, mis sekkuvad otseselt majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad struktuurimuutusi suunata (näiteks mitmesugused haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või -koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6. Otsedemokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi ilma vahepealsete esindajateta. Levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme on referendum ehk rahvahääletus. Klassikaline näide otsedemokraatlikust riigist on Sveits, kus viimase 120 aasta jooksul on 240 korral korraldatud rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes.
RAHVUS, RASS. USA uuringud näitasid, et valgete häälteaktiivsus on kõrgem kui afroameeriklastel ja latiinodel. Samuti erakondede toetajaskond erineb rassiti. Väidetakse, et Barack Obama saavutas valimisvõidu paljus tänu afroameeriklaste ja latiinde häältele. OSALEMISE VORMID Valitsemisteaduse jaoks on esiplaanil poliitika kujundamise protsess: kodanike kaasamine, huvide tasakaalustamine ning otsedemokraatia reflekteerimine mehhanismide abil. Esindusdemokraatia osalusvormide hulka kuuluvad tegevused, mis on seotud demokraatia seadusandlike ja täidesaatvate institutsioonidega, ehk: 6. hääletamine valmistel; 7. osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine; 8. osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel; 9. kontakteerumine saadiku või ametnikuga.
Praegu kehtib selline valimissüsteem USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia
Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. OTSE = OSALUSDEMOKRAATIA. Eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit
ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse
proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile. c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale. Demokraatia vormid- Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Totalitarism on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku,
Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Indiviidist sõltub, kuidas ta suudab neid võimalusi kasutada. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust. 1.6 Demokraatlik ühiskond DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks valimisviisist peavad valitud isikud kasutama pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid,
Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja
Euroopa hoolitseb kõikide inimeste elukvaliteedi eest. Rifkin väidab, et enamik eurooplasi naudib ameeriklastega võrreldes kõrgemat elukvaliteeti. See tõendavat, et koostöö on kasulikum ja kaugemas perspektiivis kindlam tee õnneni kui konkurents. Rifkini järgi “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”. Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles. ● Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise (referendumid, rahvakoosolekud). ● Esindusdemokraatia ehk kaudse demokraatia all mõeldakse riigikorda, kus kodanikud teostavad võimu regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu. ● Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt
töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luulezanrit tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis.
(02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid.
tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest ning seda funktsiooni ei saa delegeerida teistele ega ka teiste kaudu edasi. Ükski poliitiline süsteem rahvuslikul tasandil seda tänapäeval ei kasuta, kuna see on puhtfüüsiliselt võimatu. Küll võiks seda kasutada ja kasutatakse kõige madalamatel tasanditel, kodanike liikumistel ja ühendustes, eriti väljaspool poliitiliste parteide tegevust, kus osavõtjate arv ei ole liiga suur (http://www.hot.ee). 3.2. Modernne otsedemokraatia Väiksemate kommuunide või omavalitsuste tasemel peaksid inimesed ise arutlema ja otsustama neid puudutavate asjade suhtes. Selle kõrval peaks olema ka hierarhiline struktuur, milles kommuun valib oma delegaadid kommuuni kogunemisele, millel arutletakse ja otsustatakse kogu kommuuni puudutavaid või ka laiemaid küsimusi. Kommuuni kodanikud peaksid ise valima oma delegaadid rahvusliku / riigi tasemega kehamitesse. Et aga seejuures säilitada kontrolli nende
omale esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse. Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud)
• Potentsiaalsed türannid kõrvaldati • Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud säilisid (perekonda ei saadetud eksiili) • Eemaldati maksimaalselt üks inimene • Nimi kirjutati savikausile aastas Demokraatia Esindusdemokraatia (uuemaaegne) • Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i Osalus- ehk otsedemokraatia • Rahvahääletus (klassikaline) • Kondanikualgatused ja -kampaaniad • Protestiaktsioon Tunnused • Vabad ja õiglased valimised • Võimude lahusus • Alternatiivsed teabeallikad • Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste
annaabi.ee 
