Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem
korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle.
võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Majoritaarne valimissüsteem · Valituks osutub kandidaat, kes kogub oma valimisringkonnas seadusega nõutava häälteenamuse. · Reeglina soodne suurtele parteidele ja ebasoodne väikestele. · Eelis: lihtsus ja arusaadavus · Puudus: kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi. St nende valijate tahe ei ole parlamendis esindatud. Proportsionaalne valimissüsteem · Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti kindel arv saadikuid. · Saadikukohad jaotatakse valimisringkondades erakondade vahel proportsionaalselt nende poolt kogutud häälte arvuga. · Eelised: Ka väiksematel parteidel on võimalus parlamenti pääseda ja hääli ei lähe kaotsi · Puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti pääseb suur arv parteisid, mistõttu on valitsuse moodustamine keeruline. Osalusdemokraatia · Tähendab rahva aktiivset osalemist poliitilises elus. · Tunnused:
Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis). Mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. + võrdsemad sansid - keerukus ja erakondade suur mõju. Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad ühe järgi, pooled teise järgi. 6. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid).
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel?
3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid
ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse
aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu saadikukohad riikide kodanikud. Valimisringkond-piirkond, kus Euroopa parlamendi valimised-iga 5 jagatakse saadikukohte e. mandaate. aasta järel juunikuus, valitakse 6 eesti Autoritaarne riik-valitsemisvorm, saadikut,Valida ja kandideerida 18 mille puhul riigivõim on ühe isiku aastased.
Pärnu linnapea21 aastane Europarlamendi s. 21 aastane 6. Nimeta majoritaarse valimissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti) 1) lihtsus ja selgus.Igaühele on selge,kuidas parlamenti pääseda 2) 6.1. Nimeta majoritaarse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti) 1) Annab eeliseid juhtivatele suurparteidele 2) Tihti peale lähevad teist erakonda valiva hääletaja hääl "kaotsi". 7. Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks positiivset külge: (2 punkti) 1) Jaga saadikukohad parteide vahel propotsionaalselt ehk võrdselt neile antud häälyega 2) Kandidaadid seatakse ülesmerakonna valimisnimekirjas ning võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud 3) 7.1 Nimeta proportsionaalse valmissüsteemi kaks negatiivset külge: (2 punkti) 1) Häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. 2)Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Otsus langetatakse enamasti lihthäälte enamuste põhjal. Selle süsteemi tugevuseks peetakse arusaadavuseks ja nõrkuseks kaduma läinud valijate hääli. Süsteemi iseloomustavad ülemandaadilised valimisringkonnad. b)propotsionaalne ehk võrdeline süsteem. saadikukohad jagunevad erakondade vahel proportsionaaldselt neile antud häältega. Ringkonnad on mitmemandaadilised. Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjadena. Nimekiri võib olla avatud ja suletud. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte kokku lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. 5)millist tähtsust omab valimistel kandidaadi koht nimekirjas? a)palju hääli saadakse, et kas pääseb volikokku või mitte. b)Parteide edetabel
Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega?
häält EELISED PUUDUSED lihtsus eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe hääli valituks osutumiseks on vaja paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud oluliselt rohkem hääli kui parlament ei peegelda valijaskonna proportsionaalse süsteemi puhultegelikke eelistusi proportsionaalne: - saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga - mitmemandaadilised valimisringkonnad (ühes ringkonnas saab parlamenti mitu saadikut) - kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas - see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber.
(näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3
igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled b)Proportsionaalne vs *jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse
· Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada
parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud
- kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase Massimeedia meedia tõstab valijate huvi poliitika vastu ning paneb hääletama
Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetusega ettepoole.
· Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte · Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält
regulaarsus ühetaolised – valijate hääled on võrdsed universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline Peamised valimissüsteemid Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad. On kaks peamist valimissüsteemi: 1.Majoritaarsed e enamusvalimised 2.Proportsionaalsed e võrdelised valimised 6 Majoritaarsed. Proportsionaalsed. · Valituks osutub igas valimisringkonnas · Saadikukohad jagatakse parteide vahel vaid üks kandidaat, kes kogub kõige proportsionaalselt e võrdeliselt neile rohkem hääli. Pm"Võitja saab kõik."
majoritaarne süsteem (50%+1hääl) Enamasti siis ka teine voor-2 kõige enam hääli saanud kandidaati. Pluss: selgus ja lihtsus. Miinus: · annab eelised suurparteidele · paljud hääled lähevad kaotsi Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad. Eesti on Europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimistel oli siiani 12 ringkonda. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber, pääs parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule.
Majoritaarne valitsemissüsteem igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks.
Peamised valimissüsteemid 1. majoritaarsed a) Lihthäälteenamus - võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) Absoluuthäälteenamus - valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed a) Nimekirjasüsteemid - kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c) mitmetasandilised valimisregioonid 3. hübriidsed ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Diskussioon: mis on nende miinused ja plussid? 15.03.2010 halduskorraldus 5 15.03.2010 halduskorraldus 6 2 15.03.2010
poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moddustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Marjoritaarne ehk enamusvalimise süsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli Porpotsionaalne süsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule Valimiste korrapärasus ehk regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda
valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam häälikehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valiml rakendat absoluutse häälteenamuse nõuekoguda vaja 50%+1hääl.major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinusannab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääledkaotaja hääli ei arvestata kuidagi. Proportsionaalne valimissüstlaialt levinud,jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega,mitmemandaadilised valimisringkonnad515mandaadilist valimisringkonda.kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjastuleb eelistada pigem erakonda isikule.avatud nimekiripärast häälte lugem,suurema toetusega eespool.suletud nimekiriei moodust uut pinderida.Proports valim puuduseks häältelugemise keerukus,erakondade suur mõju valimistulemustele,valimisnimekirjade ja häälte ülekandmise
ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid. kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. Peamine puudus on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud.
ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis Valimissüsteemid Majoritaarne (kasutusel Uus-Meremaal, Indias, Kanadas, USA-s) Ühemandaadiline valimisringkond - igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised). Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Hübriidsed valimissüsteemid Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe süsteemi alusel, pooled teise alusel). Igal valijal on kaks häält.
· Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada
- otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi ringijoostes ja kisamas „Heil Hitler“ - Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega juhul kui vapsid võitma peaksid kaitseks loodi Korrapidajate rühmad Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult 10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse riigipööre ARTUR SIRK • Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2. augustil 1937. aastal Luksemburgis • 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk
Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid juhtuvatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid ning lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus on et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mõnedes riikides saabki hääletada vaid nimekirja, mitte aga konkreetse isiku poolt. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suurema toetuse kogunenud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoolt. Parlamenti pääs sõltub valijate toetusest
10) Nimeta 2 valimissüsteemi. Selgita nende erinevusi. V: Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 11) Mis on osalusdemokraatia? V: Esindusdemokraatia täiustatud variant, kus rahval on võimalik lisaks valimistele oma
a) lihthäälteenamus. Võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) absoluuthäälteenamus. Valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed ( Eestis) a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c) mitmetasandilised valimisregioonid 3. hübriidsed – ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded: 1. menetleda ja vastu võtta seadusi 2. ratifitseerida välislepinguid 3. kinnitada riigieelarve 4. kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5. kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele
Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele
Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot.
· Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb. · Miinus- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled Lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem · Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam. · Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad- äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna. Tavalisem on teatud hulk 5-15mandaadilisi valimisringkondi. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valijal tuleb eelistada pigem 1 või 2 erakondlikku programmi, kui 1 või 2 isikut.
igaühel ainult 1 hääl) MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM- ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik, kes saab enim hääli). Lihthäälteenamus: saadikuks saab teistest rohkem hääli saanud. Absoluutne häälteenamus: 50%+ häält. Hea: selgus ja lihtsus. Halb: annab eelised juhtivale suurparteile, diskrimineerib väiksemaid; kaotsiläinud hääled, ei peegelda täpselt valijaskonna eelistusi. PROPORTSIONAALNE- Jagab saadikukohad parlamendis võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (tuleb eelistada üht või teist erakonda). Avatud (reastatakse ümber pärast tulemusi; sõltub valija toetusest) või suletud nimekiri (kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu kandidaati parlamenti pääseb; sõltub erakonnast). Halb: keerukus, erakondade suur mõju, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
Salajast hääletamist kasutatakse ainult ametiisikute (sh presidendi) valimisel. Ka Riigikogu istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Liikmed ja nende valimine Riigikogu koosseis muutub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, mis tähendab seda, et esinduskogu mandaadid (valimisringkonnale eraldatud saadikukohad) jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Seejuures kehtib 5% valimiskünnis, mis tähendab seda, et riigikokku pääsevad need kandidaadid, kes on saanud vähemalt 5% häältest, kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Koha riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad ringkondade vahel kasutades Hare'i kvooti
Miinuseks on eelise andmine juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid, kes saavad ka vähem kohti. Teiseks miinuseks on kaotsiläinud hääled. St lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijate eelistusi. 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem: on laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule.
Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil parteidel, üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl. ValimissüsteemidProportsionaalne Majoritaarne ehk enamusvalimine Saadikukohad jaotatakse proportsionaalselt ehk võrdeliselt Ühemandaadiline neile antud häältega, nt 7% saanud valimisringkond ehk igast partei saab 100-st kohast 7. ringkonnast pääseb parlamenti Mitmemandaadilsed valimisringkonnad vaid 1 saadik Kandidaat seatakse üles erakonna Valituks osutub see, kes saab nimekirjas
Lisaks koostab iga erakond üleriigilise nimekirja(pingerea), mis on aluseks kompensatsiooni- mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti 2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad · peab kuuluma vähemalt viis liiget
arv vastab parlamendis olevatele kohtadele. Suurbritannias on näiteks 651 valimisringkonda, sest parlamendis on sama arv saadikuid. Proportsionaalne ehk võrdeine valimissüsteem See süsteem on väga laialt levinud, sest teda peetakse õiglasemaks, kuna ta väljendab paremini valijate enamuse huve ning võimaldab ka väiksemate parteide esindajate pääsemist parlamenti. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks kui valimised toimuksid 100-kohalise parlamendi riigis, siis partei , mis kogus 7% valijate häältest, saab seal 7 parlamendikohta. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna nimekirjas. Seega tuleb valijal eelkõige eelistada partei programmi ja eelistada nimekirja kui tervikut, mitte aga selles olevat konkreetset isikut. Mõnes riigis (nt. Holland) saabki valija
Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad ja kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijatel eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnedes riikides(nt Hollandis) saabki hääletada vaid nimekirja (st erakonna), mitte aga konkreetse isiku poolt.
ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem. 1. Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. 2. on mitmemandaadilised valimisringkonnad. 3. kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Valijal tuleb eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi, kui isikut. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusen nimekirjas ettepoole
Suurbritannias osutub ühest ringkonnast vaöituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled , kes eelistasid teiste erakondade kandidaate , lähevad aga ,,raisku" neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. 2. Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimis süsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. See peaks tähendama ,et partei, mis kogus 7 % valijate häälest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on aga häältejagamine palju keerukam ja vamimisseadusega on võimalik seda muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna,
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Süsteem pole vaba ka puudustest- see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne valimissüsteem On laialt levinud (Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) . Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on see ka keerukam. Proportsinaalne spsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsinaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna (europarlamendi valimised), tavalisem on 5-15 mandaadilist valimisringkonda (Riigikogu valimised). Kolmas tunnus seiseb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirja võib koostada kahe põhimõtte alusel:
Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad.
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Nt annab see eeliseid juhtivale suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. P: Laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada 2 põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Seega sõltub parlamenti pääs valijate toetusest
(näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3
annaabi.ee 
