Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874...
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, ...
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandi...
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
viie aasta tagant. Presidentaalne valitsemiskorraldus on näiteks Leedus, Venemaal, Prantsusmaal ja USA's. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas parlamendi samuti rahvas valib presidendi ja president nimetab ametisse valitsuse. Mina arvan, et sellise väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole selline valitsemiskorraldus väga hea, mulle tundub, et Eestile ongi ainuõige praegu kehtiv valitsemine, milleks on parlamentaarne valitsemiskorraldus. Poolpresidentalism ehk pool-presidentaalne valitsemiskorraldus. Suurimaks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Võibolla on meedias liiga palju läbi käinud meie suure naaberriigi valitsemismeetod, milleks on samuti poolpresidentalism ja seega tekitab see samuti minus vastakaid tundeid ja ma arvan,
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku
· Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina,Tsiili,Egiptus , Gruusia. Poolpresidentalism president peab parlamendiga rohkem arvestama, tal tuleb ka valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. · President osaleb valitsuse tööd või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valitsuse töö eest vastutab aga peaminister. Prantsusmaa,Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. · President valitakse rahva poolt. · Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse kosseisu muutumise.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M. Laar, Kallas, Parts ,Ansip 9. nimeta kaks konstitutsionalismi vormi Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
S.A valitsemis kord. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea aga tal ei ole ainuvõimu, sest ta jagab seda parlmendiga. President on valitsuse juht, ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid, on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda et, ta esitab konkressile läkituse mida kongress võtav arvesse seaduse koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant. PoolPresidentalism on selline valitsemis viis kus president peab parlmendiga arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2
Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja.
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav.
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. President võib erinevates režiimides olla o Täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. Valijad valivad parlamendi ja presidendi-parlament ja president teostavad vastastikust kontrolli, president valib valitsuskabineti ministrid-kes juhatavad ministeeriume. Poolpresidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ja juhib koos temaga valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse.NT.Austria, Venemaa, Leedu jne President võib laiali saata parlamendi, Parlament võib umbusaldada peaministrit. BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond.Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine, ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise väärtust. Elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat." Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur. + Pikaajalised stabiilsed valitsused - President ja Kongress võivad töötada üksteise vastu Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Portugal, Austria, Venemaa) president on riigipea, nimetab ametisse peaministri ja osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada.
Riigipea ehk president täidab tseremoniaalseid ül. Valitsus moodustatakse parlamenditulemuste põhjal Koalitsioon moodustab valitsuse Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses. Konflikt viib võimukriisini. Parlamendi ülimuslikkus Esindusdemokraatia tähtsustamine Vaatame põhiseaduslikke valitsemisvorme (joonised õpik lk. 97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja
valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on
mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu.
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
VABARIIKLIKUD RIIGIKORRALDAMISVORMID: *1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi *president- nii riigipea kui ka valitsusejuht; koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega; otsustab ministrite tagandamise; vetoõigus *parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest *president vastutab välis-, kaitse- ja meediapol.eest; vetoõigus; õigus parlamendilt võtta tagandamisõigus 3) PARLAMENTARISM (E, Läti) *rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud
Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea.
Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja Esindajatekoja ja Senati poolt. Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharule presidendile ja administratsioonile on siiski suhteliselt nõrk. 3 Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. b) Poolpresidentalism Poolpresidentaalse demokraatia puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Võtamegi Prantsusmaa näite põhjalikuma vaatluse alla. Sarnaselt presidentaalse süsteemiga valitakse riigipea ehk president ka siin otse rahva poolt. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib omakorda
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu
President ei oma USA- s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. 6.3. Poolpresidentalism: Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
on siiski suhteliselt nõrk. Näiteks pole Kongressil õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Sellel iseseisvusel on oma plussid (valitsused on pikaajalised) aga ka miinused (vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine, Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus). 1.2.2 Poolpresidentalism Poolpresidentaalse demokraatia puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsuse juhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valituse töö eest vastutab aga ikka peaministril. Niisugune valitsemisvorm kehtib näiteks Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Võtamegi Prantsusmaa näite põhjalikuma vaatluse alla.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamenterismi klassika-liseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamntarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine: 1. Parlament valitakse rahva poolt, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
