Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4...
Eesti majandusressursside kasutus võimalused Eestis ei leidu palju majandusressursse, kuid tehnika arenedes tuleb neid juurde näiteks tuule ja päikeseenergia. Samas ei jäeta kõrvale vanu juba teada olevaid ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt Puidurakkude lagunenud Mittetäielikult Liikuvad Päikese kasvamise ja Kuidas saadakse orgaanilistest lagunenud ...
Just kodanikuühendustest on alanud mitme hilisema poliitilise liidri karjäär · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Nt majandusressursside alusel kihistud ühiskond klassides. Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja mass. Sotsiaalne modiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi).
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas ...
Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues
toetati põllumehi hädaabitööde korraldamine devalveeriti Eesti kroon (kuigi vallandas ostupaanika ja nullis ära inimeste säästud, algas sellega kriisi taandumine) - autoritaarne periood majanduskasv majanduslik rahvuslus (riigi jõuline sekkumine majanduselu) plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (mitmete nõukogude loomine majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid teatud majandusharude edendamiseks) riigiettevõtted andsid 25% tööstustoodangust erakordselt suur tähelepanu tööstusele põllumajanduse areng väliskaubanduse bilanss positiivne (peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia) välja veeti põhiliselt põllumajandussaadusi (või, peekon, munad), imporditi tööstusseadmeid ja tooraineid (raud, nafta)
Ühiskonna sidusus: Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: 1) Primaarne ehk avalik (Riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Sekundaarne ehk era (eraettevõtted) 3) Tertsiaalne ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) RIIK Riigi 3 põhitunnust: 1) Territoorium 2) Rahvastik 3) Suveräänne riigivõim (nii välimine kui ka sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus: * Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, päritolu jne. alusel. * Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassis teise. Nt. horisontaalne - liikumine ühest linnast teise vertikaalne - lihttöölisest spetsialistiks. * Põlvkondadevaheline mobiilsus - lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. ........................................................................................................................................................... ............. VÕIM
kirjalikus vormis protseduurireeglid, mis sisaldab tegevusjuhendit hoolsusmeetmete kohaldamise, andmete kogumise ja säilimise kohta ja rahapesu andmebüroo teatamiskohtuse täitmine. Samuti on notar kohustatud tutvustama protseduurireegleid kõigile büroo töötajatele ning tagama koolituse selle kohta. Notar peab tulenevalt RSS § 4 kohaselt rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamise ja käsutamise piirama või keelama, nt laenu ja krediidi andmine, hoiuste välja maksmine, väärtpaberite avamine, ärisuhete alustamine. Järelvalvet notari poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse täitmise üle teostab Notarite Koda. Järelvalve juhised kinnitab Notarite Koja eestseisus kooskõlastades need Justiitsministeeriumiga. Kõigest eelnevalt lähtudes saame järeldada, et notari amet on täiesti sõltumatu avalik-õiguslik elukutse
kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5
Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi. Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus mis tähendab inimeste või tervete
a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik) muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik, mida iseloomustasid ebastabiilsus ja sõjalised riigipöörded) · India- Pakistani konflikti põhjused: piirivaidlused (Punjabi ja Kashmiri piirkond; Bangladeshi e. Ida-Pakistani küsimus 1971.a.) majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB
3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Millisesse sektorisse kuulub? Eesti Pank MTÜ Lagedi AS Regio Hansapank Balti Ajakirjanike Föderatsioon Eesti Korvpalliliit Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit Rahvastikuregister Riik Riigi 3 põhitunnust 1. Territoorium 2. Rahvastik 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu jne alusel. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist teise. Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. Staatus Omistatud staatus: Iga kuningatütar on printsess, olenemata tema tahtest. Omandatud ehk saavutatud staatus: abikaasaks olemine, tudeng olemine.
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mi...
Järgnevad küsimused ja vastused aitavad meelde tuletada aritmeetika mõningaid põhitõdesid, nagu näiteks joone võrrand y=b+ax; sirgjoone tõus, lineaarne funktsioon. 27. b; 28. 1.a 2.b; 29. 1.d 2.c 3.c; 30. 1.b 2.a; 31. c; horisontaalse sirgjoone tõus on alati 0, seega joonise 1.3 kõverjoonele tõmmatud ristpuutuja tõus ongi 0; 32. a; PEATÜKK 2. MAJANDUSANALÜÜSI VAHENDID (LK 1219) 1. ÕIGE; võiks veel lisade, et kõigi olemasolevate ja kättesaadavate majandusressursside (tootmistegurite) maksimaalsel ja efektiivsel ärakasutamisel; 2. VALE; ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool TVK-d, kuna selle saavutamiseks ei ole ressursse (tootmistegureid); 3. VALE; avaldab küll, eriti kui jaotada toodetavad hüvised nii, nagu seda on tehtud järgmises küsimuses joonisel 2.1; mida rohkem toodetakse kapitalikaupu (e investeerimiskaupu), seda suurem on toodang tulevikus, kuid praegu tehtavad investeeringud tulevad tarbimise arvelt; 4
· 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Breznev rahvamajandusnõukogud · 1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965). Seitseaastak pidi looma majandusliku baasi selleks, et 1970. aastaks järele jõuda ja mööduda USA-st tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe elaniku kohta · muljetavaldavad olid Nõukogude Liidu edusammud kosmosetehnika arendamisel:
22. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ? VASTUS SAMA MIS EELMISEL!!:) 23. Iseloomusta riigi ja kodanikuühenduste suhteid. Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi).
Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel aitab selgitada,miks c)hinad automaatselt alati ei kajasta muutunud tootmiskulusid Monopoli kohta on teada järgmist Tootmismaht 0 1 2 3 4 5 Kogutulu 500 520 580 700 1000 1500 (kr) Hind (kr) 1000 600 500 400 300 200 A) c) 3 B) d) 400 kr 7. Majandusressursside turg Maittetäieliku konkurentsi turul võrdub töö piirprodukti tulu töö piirprodukti väärtustega · Vale,MPR=VMP täielikukonkurentsi turul Tööjõu MRC (resursi piirkulu) võrdub tööjõu turuhinnaga,kui firma ostab tööjõudu täieliku konkurentsi tutrul- Õige Tööjõu nõudlus kasvab,kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab- Õige
kasvab) o ekspordi kasv (tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud) o EL-ga ühinemise positiivne mõju (ESF vahendid, välisinvestorid, turism) o Miks liigkiire majanduskasv on halb: o põhines välistel finantseerimisallikatel : o sõltuvus välisturgudest ja välispankadest o ei saa pidevalt suureneda o majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele: o ekspordi konkurentsivõime vähenemine o vähetootlikumad sektorid domineerivad (isikuteenindus, turism, kaubandus) o mõnede sektorite ülearendamine (ehitus, turismisektor) o innovatiivsuse vähenemine o Täna: o kiirele majanduskasvule on järgnenud kiire majanduslangus o tööpuuduse kasv o sotsiaalprobleemide kasv o eelarvedefitsiit
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KLASS Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohu...
Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk. Põllumajanduses suurenes põllupinna ja kariloomade arv. Laialdaselt rakendati maaparanadust, sordiaretust ja tõuparandust. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Peamisteks partneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa.
g Majanduse alused KT küsimused 54. Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu negatiivse mastaabiefekti ehk negatiivse mastaabisäästuga. a) Õige b) vale 55. Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk positiivse mastaabisäästuga a) Õige b) vale 4 Konkurents, 5 Majandusressursside turg, 6 Riigi osa majanduses 56. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe suurim a) Õige b) vale 57. Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe väiksem a) Õige b) vale 58. Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit a) Õige b) vale 59
1) majanduslik mõõde: mittetulundussektor, 2) poliitiline mõõde: lisaks parteidele on demokraatia väljundiks mitmesugused seltsid, (ameti)ühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused. Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. (vt. õ. lk 30) 2. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll. Sotsiaalne kihistus- inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste alusel, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad
Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus Välispoliitika
D IT Kolledz Mis on industriaalpoliitika ? Industriaalpoliitika on mitmetähenduslik, kuid kindlasti ei ole tsentraliseeritud planeerimine ega sotsialistlik omandus. Industriaalpoliitika hõlmab detsentraliseeritud juhtimist ja turustiimuleid, mitte aga karmi riiklikku bürokraatiat. Industriaalpoliitika erineb teistest majandusprogrammidest sellepoolest, et püüab majandust kui tervikut koordineerida Industriaalpoliitika tähtsamad eesmärgid 1. Tööstusharudevahelise majandusressursside ümbersuunamise tagamine 2. Agregaatnõudluse kasvu suurendamine. 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jaapani industriaalpoliitika JJaapanii industriaalpoliitika i d t i l liitik eestt vastutav t t ametkond tk d on Väliskaubanduse Väli k b d ja
...........................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine.....................................................
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu * majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle * esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodu mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks * kasvas riigi otsene roll majanduses: suurendati riigi osalust ettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid * erakordselt suur tähelepanu tööstusel * põllumajanduse edenemine (suured toetused) * kasvas eksport * väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia)
olelusvajadusteks, minimaalne osalus ja tulemus. Tekib vastumeelsus ja tehakse ainult nii palju kui vajalik. Tulemused keskpärased. Tihti räägitakse juhist seljataga. Selle käitumismudeli juures kannatavad kõik ka ühiskond. (kriisiolukorras) Hooldav mudel- hoolitsus turvalisuse ja heaolu eest. Eeldab alluvate vajaduste ja sotsiaalsete väärtustega arvestamist. Heaoluprogrammid võimaldavad mitmesuguseid töö- ja vaba ajaga seotud soodustusi ja hüvesid. Eeldab organisatsioonis piisavate majandusressursside olemasolu. Makstakse töötajatele mitmesuguseid toetusi, lisaks pööratakse tähelepanu töötajate turvalisusele. Töötajad muutuvad organisatsioonist psühholoogiliselt sõltuvaks, seoses saadavate hüvitistega (majanduslikud, materiaalsed ). Alluvad on valmis passiivseks koostööks, töötulemused pole eriti paremad võrreldes autokraatse mudeliga. Hooldav mudel ei tohi olla ainuke alluvate motiveerimise viis. Toetav mudel- tuleneb hooldavast mudelis, viies saadavad hüved enam
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
omaks võtavad. Hind peaks maksimeerima tootmisharu kui terviku kasumi. Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust. Majandusressursside turg Ressursiturgudel ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö ja kapital). Kui ressursiturud on täielikult konkureeriavad, makstakse ressrusside eest vastavalt sellele, milline on nende piirpanus tootmistegevusse. Tegelikkuses on ressursiturud tavaliselt mittetäieliku konkurentsi turud. Ressursiturg on turf kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursid e tootmistegurid on maa, töö ja kapital
tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid - tehased, kaevandused, kaubandusettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäätud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. 12 o Max Webberi teooria - lahtutud on põhimõttest, et ühiskonnas on jaotus märksa kirjum, kui nagi Marx. Webber tõi välja kolm ühiskonna kihistumise mõõdet: majandusressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; poliitiline kihistumine - milline on kellegi juurdepaas võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. o Talcot Parsons - Inglise päritolu USA teadlane, keda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna kihistamisel kolmest kriteeriumist: kvaliteet - inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon;
1980. aastatel tuli USA president Ronald Reagan välja nn tähesõdade programmiga, nõudes miljardeid dollareid maksva kosmoserelvastussüsteemi väljaarendamist kaitseks Nõukogude Liidu raketisüsteemide eest. Ka George Bush (noorem) on oma programmilistes kõnedes rõhutanud vajadust suurendada sõjalisi kosmoseprogramme. Tehnoloogilised avastused iseenesest ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid avastusi kasutatakse. Majandusressursside ning teadussaavutuste rahumeelset kasutamist jälgivad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Söe-ja Terasekoondis (Euroopa Liidu eelkäija) loodi ju omal ajal samasugustel kaalutlustel; tänases maailmas mängib olulist rolli Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. 3.2 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul.
a. Kerge juurdepääs laenudele b. Madalad intressimäärad c. Pankade jõuline laienemine 4) Pro-tsükliline eelarevepoliitika a. Avaliku sektori kulude kasv b. Eurotoetuste kasutamine c. Tulumaksu ja kasumimaksu alanemine-nominaalse ostujõu suurenemine Miks liigkiire majanduskasv on halb ? Põhineb välistel finantseerimisallikatel Väikese avatudmajanduse tingimustes ei saa sisetarbimine olla kasvumootor Majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele Mõnede sektorite ülearenemine (turism, kaubandus, kinnisvara) Innovatiivsuse vähenemine Kiire majanduslangus 2008-2009 SKP ja majandustegevuse rekordiline langus Tööpuuduse kasv ------ Toob kaasa avaliku sektori võlakoormuse kasvu Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust. Raha ja pangandus Raha funktsioon:
Kaupadel pole tolli vahel. Töölistel - EL-is töötamine on lihtne - ei ole vaja lisa bürokraatiat, kõigil võrdne võimalus kohale kandideerida. Majanduslikku aktiivsust mõõdetakse Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Kui SKP suureneb, siis majanduslik aktiivsus suureneb. Kui SKP väheneb, siis majanduslik aktiivsus väheneb. Majanduslik heaolu osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest. Sotsiaalne kihistus inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülepoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine aga nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selga seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondade vaheline mobiilsus lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussusteemi kui nende vanemad.
regulatsiooni, rahvusliku julgeoleku ning avalike kaupade pakkumise. • Omakasust juhitud majanduslik (ratsionaalne) käitumine. Inimloomusele on omane egoism, tootjad ja kaupmehed pakuvad kaupu ainult kasumi pärast, palgatöölised teevad tööd ainult selleks, et saada palka ja tarbijad ostavad kaupu ainult oma heaolu suurendamiseks. • Huvide harmoonia tekib seetõttu, et omakasust lähtuvad majanduses osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus, tootmine on olulised rahvaste rikkuse allikad. • Klassikud uskusid, et majandusseadused on universaalsed ja muutumatud. Majandusseadused mida klassikaline koolkond avastas on näiteks suhtelise eelise seadus (teooria), piirkasulikkuse seadus, (Malthuse) rahvastikuteooria, Say seadused, (Ricardo) renditeooria ja kvantiteediteooria. Klassikute teened
üksteisega ja väliskeskkonnaga. (Türk 2001, 36 37) Organisatsioonikultuuri olulisteks osadeks on organisatsiooni väärtused, strateegia, kommunikatsioon ja juhtimine. Ettevõtte ressursside hulka kuulub ka inimressurss, mida võib tänapäeva automatiseerimise ja mobiilsuse juures endiselt tähtsaimaks ja olulisimaks ressursiks lugeda. Tänapäeva olelusvõitluses on tähtsaim püsida konkurentsis. Majanduskasvu ja konkurentsivõime põhiteguriks on tootlikkus, mis sisaldab peale majandusressursside juhtimise ka inimressursi ehk tööjõu efektiivset juhtimist. Tööjõu juhtimine on personalijuhtimise käsitlus ning seisneb nelja osafunktsiooni täitmises: personali valik, hindamine, kompenseerimine ja arendamine (Mõttus 2004, 4). Inimresurss ehk inimkapital on organisatsiooni hing, sellest tuleneb, mida organisatsioon oskab ja suudab, see on niiöelda organisatsiooni sisemine 12
Ökoloogilised lokaal ja globaal probleemid. Tabel 11. Lokaalse tasandi (tasand Tartu) globaalprobleemi Probleem Kahju Võimalused lahenduseks Prügi 1.) Prügireostus, eriti ohtlik, kui 1.) võimalus jäätmeid tasuta sellega kaasneb jääkreostus. ära anda 2.) majandusressursside raiskamine 2.) sorteerimine Müra ja valgusreostus 1.) müra põhjustab 1.) müratõkked väljapuhkamatust, mis omakorda põhjustab stressi 2.) valgusreostus muudab näiliselt 2.) valgus hajutatud (samas päevapikkust ja sellest tulenevad Tartus põöeb naguinii üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
