JÕHVI LINNAPARGI Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala. Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele
Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada. Pargid sarnanevad oma olemuselt...
(pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad ...
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik ma...
Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
- Et vältida kauba halba kvaliteeti. Selle olukorra vältimiseks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitarhügieen-, tervisehoiu -ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete toitmist. 16) Välismõju- Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE ) 17) Ühishüvis- Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta, ning seda tarbib enamik inimesi tasuta. Näiteks: mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, linnapark, julgeolek, korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks-
Turutasakaal - olukord, kus nõudlemine ja pakkumine on võrdsustunud. Monopol - ainuõigus, konkurentsi puudumine turul . Raha - üldtunnustatud maksevahend . Turutõrked - turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 5. ÜHISHÜVIS Kuidas ühishüvist tarbitakse ? Tasuta , tarbida võivad kõik . Ühishüvis on kaup või teenud , mida vahendatakse ilma turu vahenduseta , suur tarbijaskond . Milliseid ühishüviseid tean ? TV, raadio, linnapark , haridus, spordihoone jne . Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks . 6. EELARVE Eelarve koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president . Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus. 2.) tervishoid 3.) haridus . 1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2
PK.1505 Maastikuarhitektuuri ajalugu I KORDAMISKÜSIMUSED Üldised juhised Kõigepealt vaata üle ja õpi tundma olulisemaid mõisteid, mida kasutatakse kursuse jooksul edaspidi väga tihti. Proovi neid visandada ja otsi enda jaoks vasted piltide/fotode näol reaalsetest aedadest. Mõisted (terminid), mida pead teadma, on üleval ÕISis eraldi failina. Ära pinguta liialt, et jätta meelde täpseid kuupäevi või aastaarve. Süvene pigem ajastule, sündmuse või aia rajamise paiknemisele üldises ajastus ja kronoloogias (nt. Place Vendome rajati ajaliselt enne Parc Guell´i) ning püüa mõista vormi ja konteksti. Eraldi failina on ÕISis üleval ka fail oluliste nimedega, keda Sa peaksid tundma õppima. Jällegi aastaarvud ei ole siin nii olulised kui üldisem arusaam sellest, millal nad tegutsesid üldises maastikuarhitektuuri ajaloos (20. sajand? 18. sajand?), millisel ajastul (barokk? renessanss? jne) ning mis oli nende panus maastikuarhitektuur...
463.Tree-puu 464.Trellis lattvõrestik 465.Trimming- pügamine, piiramine 466.Turf dominated landscapes muru küllased maastikud U 467.Unalterable muutumatu 468.Unceasing- lakkamatu, järjepidev 469.Undisturbed puutumata 470.Uneven topography ebaühtlane pinnamood 471.Upkeep- hooldus, ülalpidamine 472.Urban landscape linnahaljastus 473.Urban sustainability linna jätkusuutlikkus 474.Urban wilderness parks- immiteeritud metsik linnapark, looduslik linnapark 475.Urbanisation- linnastumine 476.Ushered- kohanäitaja, juhatama 477.Utility kasulikkus W 478.Vague terms ebamääraselt 479.Validated performance valideeritud tulemuslikkus 480.Valley- org 481.Walnuts- kreeka pähkel, pähklipuu 482.Variation- muutus, erinevus 483.Vary erinema, muutma 484.Waterfall- kosk, juga, kaskaad 485.Waterhole- veesilm 486.Waterproof - veekindlad 487.Wealthy jõukas, rikkas 488.Weatherproof - ilmastikukindel 489
ÜHISHÜVIS Ühishüvis ehk avalik hüvis kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta. 1)Kollektiivselt ilma turu vahenduseta. 2) Hüvis, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta. 3)Et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu. 4)Mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark. Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit: 1)Ühiskond 2)Inimene ise Ühiskond mõjutab üksikisiku rikkust: 1) SKP ( SKT )ehk sisemajanduse koguprodukt *näitab ühiskonna rikkuse taset *ühe aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on jagatud riigi elanike arvuga. 2) Inflatsioon *raha väärtuse vähenemine. *hinnad tõusevad, ilma et kauba/teenuse tegelik väärtus suurene. Aja möödudes saab sama rahasumma eest vähem kaupa
· Tarbimine välistatav · Tarbijate hulk oluline · Hamburger, tossud, kinopiletid b. Ühishüvis ehk ühishüved · Tarbija jaoks tasuta · Hüvis ammendumatu · Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda · Tarbimist ei saa välistada · Tarbijate hulk pole tähtis · Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 61) Ühishüvis ehk ühishüved a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 62) Täida lüngad. a. Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan. b
Tänaseks on sellest välja kasvanud Vilsandi rahvuspark, kuhu alates 1993 aastast kuulub ka Tagamõisa poolsaar lääneküljel olev Harilaid. Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus. 15 Kokkuvõte Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades
k Kõrgessaare- ai ts Luhastu hoiuala e Paope loo hoiuala al Pihla-Kurisu hoiuala a Prassi hoiuala Pühalepa hoiuala L Suureranna hoiuala ui Undama soo hoiuala dj Vanajõe hoiuala a Vanamõisa lahe m hoiuala a a Viilupi hoiuala st Vilivalla hoiuala ik Väinamere hoiuala u k d ai ts Kärdla linnapark e Kärdla rannapark Hiiumaa Keskkonnateenistus. al a Suuremõisa mõisa -Lääne regiooni Hiiumaa talitus park P Vaemla mõisa park a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1)
aastatel Eesti linnade seas kivihoonete suhtarvult esikohal-peaaegu pooled hooned olid kivist.Kuressaare vanalinna on ka nimetatud väikelinnade klassitsismi pärliks. Kuressaare vanalinn on muinsuskaitse ala,mis hõlmab linnust koos looduskaitse aluse lossipargiga,ajaloolist linnasüdamikku ja seda ümbritsevaid ajalooliselt,arhitektuuriliselt ja arheloogiliselt väärtuslikke piirkondi.1861 a.rajati linnuse ümbrusse mahajäänud surnuaia kohale linnapark,mis nüüd on kujunenud üheks kenamaks Eestis. Kõljala Kaali järv 4 Kõljala kandi tuntuim koht on Kaali järv.Kaali järv ja teised väiksemad meteoriidikaatrid selle lähedal on ühed tõestatud meteoriidikraatrid Eestis.Praegu seletatakse nende teket 7500.aasta eest maapinnale langenud rauameteoriitidega,varem on neile omistatud ka muid tekkepõhjusi.Kaali peakaatri läbimõõt on 110 meetrit ja suurim sügavus 16 meetrit
15. aprillil 1926. aastal saatis A. Adamson samba pronksosad Itaaliast teele, Hamburgist saabusid need laevaga Tallinna ja sealt raudteed pidi Võrru. 10. juunil 1926 algasid võrulaste osalusel aluse valmistamise ja paigaldustööd. Nurgakivi pandi pidulikult 27. juunil 1926. Selle puhul olid kavas vaimulikud kõned, laulud, orkestripalad. Päevakohase kõne pidas J. Käis. Ausammas avati pidulikult 29. augustil 1926. aastal. Riigivanem Jaan Teemanti kohalolekut, kes pidas ka kõne. Linnapark oli tulvil võrulasi. Kuidas suudeti kokku saada vajalik rahasumma? 1924. aastal aprillis anti seltsile luba korraldada 1000-leheline korjandus. Korjanduslehed saadeti teele, kusjuures lehtedel oli põhjalikult seletatud korjanduse eesmärkidest. 1000 korjanduslehest tuli koos rahaga tagasi 585 lehte, 313 lehte jäi tühjaks ja 102 läks kaotsi. Seadue järgi ei tohtinud ükski leht jääda ringlema. Hakati siis kirjavahetust pidama nendega, kelle poole need korjanduslehed liikusid
valitsuse sajandi lõpus ja 20 sajandi alguses arenesid jõudsalt tööstus ja põllumajandus, maa industrialiseerus Ungari urbaniseerus kiiresti, Budapest muutus modernseks, dünaamiliselt arenevaks euroopalikuks miljonilinnaks, mille infrastruktuur oli Euroopa kaasaegseim ungarlaste maaletuleku 1000. aastapäeva tähistav Millennium aastal 1896: ehitati suurejoonelisi rajatisi (Hsök tere - Kangelaste väljak seda ääristavate muuseumidega, Városliget Linnapark ja mandri-Euroopa esimene allmaaraudtee (Földalatti) János Vajda kirjandusliku suuna osas alustas romantismi stiilis, aga lähenes realismile silmapaistev on tema ühiskondlik, poliitiline ja armastusluule ning loodus- ja tundeluule tema olulisus ungari kirjanduses sai selgeks alles pärast tema surma teda peetakse (Gyula Reviczky kõrval) modernse ungari lüürika ja Endre Ady eelkäijaks
Ühishüvis ehk ühishüved a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 4. Sotsiaalne turvalisus: Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi lk.164 Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Esimesena hakkas riik sotsiaalturva pakkuma Bismarcki ajal Saksamaal (pension ja abiraha) vt. heaoluriik. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol
tarbijate hulk oluline näit. hamburger, tossud, kinopiletid) a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalne turvalisus - inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
milline laguneb kuumutamisel ja küpsetamisel. Puit väga väärtuslik, kasutatakse spooni, vineeri, mööbli, parketi jne. tootmiseks. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri-Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga: Keila-Joa park, Harjumaal (h = 29 m ja d = 1,5 m), Karula park, L.-Virumaal (h = 22 m ja d = 75 cm), Kuressaare linnapark (h = 24 m ja d = 80 cm) jne. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), millised kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas: Harku park, Harjumaal (h = 22 m ja djuurekaelalt = 1 m), Saku park, Harjumaal (h = 24 m ja d = 50 cm, Kuressare linnapark (h = 22m ja d = 46 cm) jne. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
originaalsus tippu Barcelonas peale 1900. a. Tema plaani järgi kujundatud Parc Güell pidi Koostanud: 156 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a saama aedlinna keskuseks, koos vabaõhuteatriga sammaste vahel asuva turu kohal, aga sellest ei tulnud midagi välja. Maa-alast sai hoopis linnapark. Stiili pole siin võimalik määratleda kui, siis juugend-uusromantika-naturalism, võib-olla isegi sürrealism. Park on inspireeritud neotraditsionistlikust mõtlemisest, Ruskini, Morrise ja nende mõttekaaslaste ideedest ning mõjutatud ka aedlinlikust liikumisest, mis sajandivahetusel populaarne oli. Gaudi sai inspiratsiooni looduslikest vormidest - puud, merelained, teokarbi spiraal... Kogu park oleks nagu ülemlaul loodusele. Kogu ehitusmaterjal on kohapealt saadud
kommunikatsioon, uueks peamiseks linnaplaneerimist suunavaks elemendiks sai elamuehitus • Sõna "elurajoon" (monofunktsionaalse sisuga) pidid asendama varasemat sõna "linnaosa" (polüfunktsionaalse sisuga) • Puhkamisest ja tööjõu ning tervise taastootmisest (rekreatsioon) sai omaette territooriumit vajav tegevus • Füüsiliselt ehitati välja hierarhilist struktuuri omav (sarnaselt liiklussüsteemile) puhkealade süsteem Æ linnapark, linnaosapark, naabruskonnapark, kvartalipark, majagrupi mänguplats. • Modernne linn pidi koosnema pidevast rohealast, kus linna erinevad elemendid paiknesid nn parklinnas. • Transpordisüsteemi eri osad pidid lõikuma eri tasandiliste ristmikena, vältimaks konflikte • Need põhimõtted on olnud aluseks meie suuremate linnade korruselamupiirkondade planeerimisel • Transpordisoonte planeerimisel reguleeriti liikumisfunktsiooni, varem tänavatel olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
