miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga. 1) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Q = 675 / 4,5 = 150 2) Uus Hinnaindeks =Algse Baasaasta hinnaindeks / Uue Baasaasta hinnaindeks iga P = 4,5 / 3 = 1,5 3) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P) Baasaasta 2000 Q = 675 / 1,5 = 450 6.Kalur müüb prügikala kokkuostjale hinnaga 200 krooni ja kokkuostja müüb hinnaga 220 krooni kalakombinaadile, mis omakorda valmistab kalajahu ja müüb selle loomatoitu valmistavale firmale hinnaga 250 krooni. Viimane lisab vitamiine ja müüb
h) Arvutage inflatsioon , nii deflaatori kui tarbijahinna indeksi järgi aastatel 2000 kuni 2010 Inflatsioon THI alusel = 140-100=40% inflatsioon deflaatori alusel = 83,3-100= -16.7% i) Miks need näitajad on nii erinevad? Nii deflaatori kui THI arvutamisel kasutati sama baasaastat, kuid ometi on tulemused erinevad (deflator<100% näitab hinnataseme alanemist kuid THI>100% näitab hindade tõusu). Miks nii? Selgitus: deflaatori arvutamisel hoidsime baasaasta suhtes konstantsena hinnataseme, THI arvutamisel aga ostukorvi (müüdud kaubakogused)! Kuna autosid oli 2000.a. ostukorvis 2x rohkem kui arvuteid, siis autode hinnatõus mõjutab THI väärtust ka rohkem kui arvutite hinnalangus. Deflaatori väärtust mõjutab selle kauba hinnamuutus, mida on 2010.a. ostukorvis koguseliselt rohkem, ehk siis arvutite hinnalangus on “süüdi” deflaatori madalas väärtuses.
koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind) Reaalne SKP – jooksva aasta hinnad on ära korrigeeritud baasaasta hinnaga SKP deflaator = Nominaalne SKP / Reaalne SKP x 100% - näitab kuidas muutuvad hinnad (hinnaindeks) Varimajandus – keelatud kaubad (salakaup) SKP puudused
Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist. Vali üks: Tõene Väär RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Vali üks: Tõene
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte........................................................................................................
arvutamise aluseks on 5-päevane töönädal. Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat. Inimesed, kes ei kuulu tööjõu koosseisu, on need, kes ei otsi aktiivselt tööd ja/või ei ole võimelised töötama. Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Tööandja kohustused ja õigused- maksta palka, peab võimaldama töötajale puhkust, tagama, et töökoht oleks
kui 7000 võrra. Edaspidised muutused võrreldes eelmise aastaga on aga jäänud tagasihoidlikumaks ning kui eelmisel aastatuhandel oli juurdekasv vaid negatiivne, siis alates 2000. aastast on rõõm näha, et Tartu elanike arv on hakanud vaikselt tõusma. Jooniselt 11 on näha, et Tallinna rahvaarvu muutus antud perioodil on analoogne. Joonis 10. 12 Joonis 11. Absoluutne alusjuurdekasv näitab elanike arvu muutust baasaasta põhjal ehk antud juhul näitab, kui palju on see suurenenud või vähenenud võrreldes aastaga 1992. Vaadates jooniseid 12 ja 13 näeme, et kui 90ndatel läks alusjuurdekasv iga aastaga järjest negatiivsemaks, siis alates aastat 2000 näeme esimest korda, et alusjuurdekasvu negatiivne kasv hakkab aeglustuma ning kuigi elanike arv endiselt väheneb, siis on selgelt näha, et nii Tallinnas kui ka Tartus jääb vähenemine järjest väiksemaks. Samas
õigeaegseks tasumiseks. Ka vertikaalanalüüsi käibevara pool näitas, et ettevõtte seis on positiivne. Omakapitali positiivseks näitajaks on kasumi osakaal, ms on suurenenud 7% võrra. See näitab, et ettevõtte käsutuses on piisavalt omakapitali ning ettevõtte on olnud stabiilne. Trendianalüüs on ajalooline analüüs, mis võrdleb ettevõtte erinevate aastate näitajaid ja toob välja ajas arenenud trendid. Analüüsiks valitakse baasaasta, mille iga aruande rea summa võrdub 100 protsendiga. Iga järgneva aasta ridade summa jagatakse baasaasta summaga. AS Dale LD üleüldine trend paistab olevat suhteliselt stabiilne ja tõusuteel. Valdavalt on suurenenud ettevõtte tulud ja kulud on vähenenud. Vaadeldava kahe aasta jooksul on ettevõtte teeninud mõlemal aastal kasumit. Samuti on suurenenud müügitulu osakaal, mis suurenes 2011 aastal 15%.
näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel (võrreldavuse tagamiseks aruandeaasta ja möödunud aasta finantsnäitajad). VERTIKAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid). TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks.
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta puurimine ja müümine kasvatab küll selle riigi SKP-d, kuid ei tähenda tingimata seda, et kõik riigi elanikud sellest osa saavad
Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude
KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP)
pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata. Baasaastaga horisontaalanaluusi puhul võetakse kõige varasema aasta vaartused võrdseks kõik 100 protsendiga ja ulejaanud aastate protsentuaalsed vaartused leitakse suhtena baasaastasse. Horisontaalanaluusil võib leida ka trendiprotsendid võttes mingi aasta baasaastaks ja arvutades teiste aastate andmed baasaasta suhtes
Küsimus 9 4 Kui riigi SKP väljendatuna 2000. aasta jooksevhindades on 36 mlrd dollarit ja aastail 1995-2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on: Vali üks või enam: 32 mlrd dollarit 36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit 30 mlrd dollarit 40 mlrd dollarit Tagasiside Reaalse SKP leidmiseks korrigeeritakse jooksva aasta nominaalse SKP väärtust baasaasta hinnaiindeksiga. Küsimus 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Vali üks või enam: ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP Tagasiside Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda. Küsimus 11
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab t...
Samal meridiaanil asuvates punktides valitseb üks tõeline päikeseaeg. See sõltub koha geograafilisest pikkusest . Kuidas aga lugeda kuupäevi? 46.aastal e.m.a. võttis Julius Caesar Aleksandria matemaatiku Sosigenese ettepanekul kasutusele uue Rooma kalendri. Uus juuliuse kalender põhines aastal, mitte kuudel, nagu enne seda. Selle aluseks on fakt, et Maa teeb täistiiru ümber Päikese umbes 365 ja ¼ päevaga ehk ühe aastaga. Sellepärast tegi Sosigenes ettepaneku lugeda baasaasta pikkuseks 365 päeva ning igale neljandale aastale lisada üks päev. Kuid ¼ ei ole täpne määratlus. Tegelikult on 365,242199 päeva aasta pikkuseks. Aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri. Ta parandas kirjeldatud viga sellega, et täissajalistele aastatele lisapäeva ei eraldatud, täistuhandelistele aga eraldati. Seda kalendrit kasutame praegugi. Aastal 1884 Washingtonis toimunud rahvusvahelisel konverentsil
4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht.
Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Eesti 2009. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 120 miljardit krooni. – Vale Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. - Vale Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Tõene Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Tõene Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. - Vale Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Tõene
RKP ja SKP mõõdavad ainult seaduslikke turutehinguid RKP ja SKP arvestus ei käsitle turuvälist mitterahalist majandust; koguprodukti näitaja on voomuutuja (flow variable), mis määratakse mõõtühikutes teatud ajaperioodi (aasta, kvartal) kohta; varumuutuja e momentsuurus (stock variable) on selline, mida saab mõõta teatud ajahetke seisuga eristada tuleb nominaalset ehk ,,jooksev- e praegu kehtivates hindades" ning reaalset, tegelikku ehk ,,konstantsetes, püsivhindades", mingi baasaasta võrreldavates hindades koguprodukti näitajat; RKP ja SKP on majandustegevuse, mitte aga heaolu mõõdud; RKP/SKP arvestus ei kajasta toodete ja teenuste sotsiaalset hinda, ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel koguprodukt on nii kogutoodangu kui ka tulude (sissetulekute) mõõt, kuid ei arvesta tulude jaotust erinevatesse majanduskihtidesse kuuluvate elanike gruppide osas (vt ka Lorenzi kõver ja Gini koefitsient);
Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul
lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. 22. Kes oli J.M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus?
aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22. Millised on horisontaalanalüüsi puudused, nimetage 4? 1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 4)Jääb selgusetuks, mida on üks või teine muutus põhjustanud. St jääb selgusetuks, kas toimunud muutus on hea või halb ja seega ei ole võimalik ettevõtte üldist seisundit üksnes horisontaalse analüüsiga kirjeldada, sest puudub teave, mis on halb, mis on hea ning mida peaks seetõttu parandama esmajärgus jne. 23
aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22. Millised on horisontaalanalüüsi puudused, nimetage 4? 1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 4)Jääb selgusetuks, mida on üks või teine muutus põhjustanud. St jääb selgusetuks, kas toimunud muutus on hea või halb ja seega ei ole võimalik ettevõtte üldist seisundit üksnes horisontaalse analüüsiga kirjeldada, sest puudub teave, mis on halb, mis on hea ning mida peaks seetõttu parandama esmajärgus jne. 23
hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna
Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100. Lisaks üldise hinnataseme muutusele võib inflatsiooni mõõta ka tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine hinna muutust
erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga. 2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat...
väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel. Majanduse tsüklilisus Majandus toimub alati tsüklitega: Tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi …
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna v...
..98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu
saab kujundada kombineeritud indeksi, mis arvestab ehituse kogumaksumuse muutust samal perioodil. Iga ressurss (tööjõud, tehnika, materjal) vajab selles kompleksnäitajas oma osakaalu, indeksi kujundamist ning sellega seonduvaid probleeme kirjeldatakse täpsemalt hiljem. 55. Kuidas arvestatakse pakkumishinnaindeks Sisuliselt võrreldakse pakkumust maksumusega, mis on saadud samade pakkumisdokumentide hindamisel baasaasta tüüphindade alusel. Kahe maksumuse alusel saab arvutada indeksi, mis näitab tellijale hinna tõusu või kahanemist turul Arvutamine toimub järgnevalt: 1. Koostatakse hinnatud tüüp-töömahtude loend kulude baasaasta hinnatasemel (tavaliselt arvestades üldkulusid) 2. Valitakse madalaim esitatud pakkumus ja valitakse põhimõtted andmete võrdlemiseks (töö, konstruktiivelement) 3. Igast grupist (mullatööd, betoonitööd) leitakse suurima maksumusega kulu ja järgmised
Esimene heitgaaside toksilisust piirav standard kehtestati aastal 1959 USAs Kalifornia osariigis. 26. mail 1969 sai standardiseerimine tõuke rahvusvahelisel areenil tolleaegse ÜRO peasekretäri U Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. N Liidus kehtestati esimene CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal. Standardite kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 19 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine on seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 20 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 21 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsete maksudega maksustatakse tulu teenimist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Küsimus 35 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus võrdne. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
6. Horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dünaamikat. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida tulude ja kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Horisontaalanalüüsi puudustena võiks tuua järgneva loetelu: 1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 7. Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsil võrreldaks ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Bilansi vertikaalanalüüsil võib aluseks võtta bilansi kogumahu, kasumiaruande puhul müügikäibe. Tihtipeale täiendatakse vertikaalset analüüsi
a) Õige b) Vale V test Nominaalse ja reaalse SKP arvutamise ülesanne 1. Leia nominaalne SKP aastal 2000 1125400 2. Leia nominaalne SKP aastal 2001 1275600 3. Missugune on muutus nominaalses koguproduktis (vasta esita protsentides ilma protsendimärgita)? 13 4. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 1125400 5. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 - 1325300 6. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2000 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? 17 7. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 1088300 8. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 1275600 9. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2001 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? 17 10. Leia SKP deflaator aastal 2000 kasutades baasaastana aastat 2000 (deflaator esita vahemikus 1-100) 100 11
p1 e üksikindeksiteks (näiteks hüvise hinnaindeks i p ). Nad näitavad uuritava nähtuse suhtelist p0 kasvu/kahanemist. Lihtindeks = praegune periood/algperiood 1-0,024=0,976 Lihtindeks=0,976/1=0,976 14. Mida näitab kvantitatiivse teguri indeks? Kvantitatiivse teguri indeksis võetakse ühismõõduks baasaasta näitajad ja väljendatakse ühe teguri mõju kogumuutusele, isoleerides teise teguri mõju. 15. Mida näitab intensiivsusteguri (kvalitatiivse teguri) indeks? Intensiivsusteguri indeksis võetakse ühismõõduks jooksva aasta näitajad ja väljendatakse ühe teguri mõju kogumuutusele, isoleerides teise teguri mõju. 16. Mida iseloomustab tasemeindeks? Tasemeindeksi väärtus näitab mingi näitaja keskmise väärtuse muutumist. 17
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine ...
stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel. Majanduse tsüklilisus: tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi... Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad
aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
teiste firmadega ühinemise või ostmise kulud, arendus ja uurimisprogrammide kulud. Kuna rahavoogude koostamine algab alati raamatupidamise kasumist siis tuleks eraldi tähelepanu pöörata Ühekordsetele/erakorralistele kuludeletuludele Kahjumile ja selle põhjustele Tegevuskulud ei tohi sisaldada finants ja kapitalikulusid 4 Et saada õiget tulemust on baasaasta ebatavaliselt madal või negatiivne kasum oluline normaliseerida ehk elimineerida erakorraliste tegurite osa. See on eriti oluline kui kasutame hindamisel stabiilse kasvu mudelit. Kui ettevõtte on kahjumis tuleks leida viis kuidas seda `töödeldes' kasum saada. Ajutised probleemid ja tsüklilisus on kasumi normaliseerimisega lahendatavad samas kui struktuursed, finantsvõimenduse ja toote/kulu probleemid ei ole.
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
