1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
Ühiskonna kontrolltööks kordamine Erakonnad Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valilmistel. Programm paneb paika erakonna põhisuuna, tegevusplaani oma eesmärkide täitmiseks. On lühi-ja pikaajalised programmid. Põhikiri paneb paika partei struktuuri ehk ehituse. Erakondi saab jaotada tüüpide alusel: Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb
Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa. Viimasel ajal kasutatakse kodanikuühenduse asemel ka nimetusi "mittetulundussektor" või "kolmas sektor". Lisaks avalikule sektorile ja erasektorile võib kolmas sektor pakkuda teenuseid ja anda inimestele tööd. 3.2. Survegrupid ja huvigrupid Kodanikuühendused liidavad samuti endas teatud huvigruppe nagu erakonnadki, kuid kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (lobitöö, lobby) püüavad nad
3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve läbi avaliku arvamuse Otsene surve mõjutatakse tähtsaid ametiisikuid Sots. Liikumine kollektiivse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. Umbmäärane ülesehitus, muutuv toetajaskond,
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi Jagunemine kategooriakaitse grupid (kaitsevad kindlat sotsiaalset gruppi, hästi välja kujunenud organisatsioon, huvitatud oma elu või äritehingute parandamisest), edendamisgrupp (liikmeskond võib kiiresti muuta, tekib kodanikualgatuse põhjal, nõrk sisemine hierarhia, tuhineb vabatahtlike tööle) 10
Kategooriakaitse gurpid uvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Edendamisgrupid organisatsiooni ja liikmete poolest hägusamad. Liikmeskond võib kiiretsi muutuda. Survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Kõikide survegruppide seos poliitikaga pole ühesugune. Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Korraldatakse reklaamikampaaniaid, massiaktsioone. Eeskätt iseloomustab see edendamisgruppe. Samuti üheks kaudseks teeks huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Sisendite mõju EL on selgelt suhteliselt avatud konkurentsivõimeline keskkond, mille indikaatoriteks on: a) uute probleemide tihe sissevool ja uute ülesannete tekkimine; b) Uute reziimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine; c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine Suur konkurentsivõime probleemide, väärtuste jaekspertide vahel näitab pluralismi otsustavate riikide seas. Survegrupid mängivad suurt rolli süsteemi avatud ja konkurentsivõimelisena hoidmisel, mille positiivne tõestus on nende tihe kaasamine otsuste tegemisel, negatiivne tõestus on olukord, kus on loodud ebatõeline kontrollsituatsioon. näiteks Europarlamendi otsevalimised jms (survegrupid ei saa otsust mõjutada). Demokraatia sisendite koha pealt on survegruppidel erinevaid mõjusid. On vähe tõendeid, et
poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d)edendavad ideid või väärtusi e) pakuvad alternatiive f)kasvatada liidreid 3)Sarnasused: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d) pakuvad alternatiive e)kasvatada liidreid 4)Erinevused: a) Sotsiaalse liikumisel tegevus ei puuduta otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendavad ideid ja väärtusi. Survegrupid huvituvad sellest, et töö- ja palgatingimusi parandada b)Sotsiaalses liikumises on nad probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Survegrupid on püsivamad. c)Sotsiaalne liikumine on killustunud võrgustik. Survegrupid aga selge ülesehitusega organisatsioonid Poliitiline kultuur 1)Iseloomulikud jooned: a) konservatiivne- kujuneb välja pika aja jooksul b)
Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest 6. Survegrupid Survegrupp e. Huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakonnaväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühisele huvile tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Positiivne külg: grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt. Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse. Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e. Tarvitavad
Nõudmised on suhteliselt püsivad läbi aegade. Huvituvad eeskätte enese elu- või äritingimuste parandamisest. · Edendamisgrupid organisatsiooni ja liikmete poolest hägusem. Liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi, või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (muinsuskaitsesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid). 9.Kuidas survegrupid mõjutavad poliitikat Survegruppides tegelevate probleemide lahendamine ei nõua võimuletulekut, kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus. 10.Sotsiaalsed liikumised Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11
kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism parlamentarism reformism antiklerikalism 7. mis asjaoludel on võimalik vähemusvalitsusel oma poliitikat teostada (3) parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa
sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad enese elu või äritingimuste parandamisest. • Edendamisgrupp – edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. • Kaudne surve – saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisrga. Nt räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias või reklaamikampaaniad. (eeskätt edendamisgrupid) Samuti koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. • Otsene surve – survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikku. (ärilised grupid) Sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: *killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega *toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti *eelistavad otseseid aktsioone
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
massimeedias, korraldatakse kampaaniaid ja massiaktsioone. Eeskätt edendamisgruppide tegutsemisviis. Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende
Esindavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte ainult grupi liikmetele. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. Survegrupid poliitika mõjutajatena. Kaudne surve. Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid. Iseloomustab edendamisgruppe. Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve. Survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega.
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlu...
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse pri...
IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti
Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning 2)riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on reistreeritud seaduses sätestatud korras. Peamine eesmärk on jõuda parlamenti. Asetus skaalal (vasakult paremale): keskerakond, sotsiaaldemokraadid, rahvaliit, rohelised, IRL, reformierakond. Erakondade ja survegruppide erinevused Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu-
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, ...
Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu...
pakuvad alterbatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 24. Survegrupi liigid · Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, naftaärimeeste) huve. Need ühendused huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. · Edendamisgrupid- organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Sellised survegrupid tekivad tavaliselt kodanikualgatuse põhjal. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. 25. Otsene ja kaudne surve · Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Massimeedia, reklaamikampaaniad, massiaktsioonid. Kaudseks teeks on veel koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. · Otsene surve- survegrupid mõjutavad parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke
sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people)
Kuidas mõjutavad poliitikat 1. Kaudselt: survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt. kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias. Iseloomustab eeskätt edendamisgruppe. Teine võimalus oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt. Eestis Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. 2. Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus.
- Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära") - Isiklik vastutustunne! Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine. - Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. - Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses
allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet. Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda
15.03.2010 Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitsus: moodustatakse väga väikese enamusega, et paremini sisule keskenduda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse mitme partei poolt, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) valimisteni on vähe aega c) on väga tugevad survegrupid 15.03.2010 halduskorraldus 13 Valitsuse istungid · korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas · Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust · Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais
On vähe tõendeid, et need mängivad suurt rolli EP otsevalimsitel, kuid mõned üritavad mõjutada erakondade liikmeid, kandidaate avalikke debatte riigisisesel tasemel. Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama. Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest. Massimeedia peaaegu et puudub EL-i sisendite seast. Survegrupid võivad küll olla väga kasulikud, kuid need pole piisavad EL-i sisenddemokraatiale. Mõnedel survegruppidel on tugevam positsioon kui teistel, näiteks riikide ministeeriumid ja multirahvuslikud rühmad. Proffesionaalsete survegruppide jaoks on süsteem eriti avatud ja läbilaskev, sest enne lobitööd on neil tehtud korrlaik ettevalmistus. Survegruppidel säilib ka vähemalt kaks negatiivset mõju EL-i sisend-demokraatiale. Esimene tuleb
Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega konsentratsioon veekogudes (degradeeruvad kooslused, 3. Veenmismeetod muutub elustik, hukkub esmalt vääriskala (lõhe)) · Survegrupid *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases · Huvirühmad (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine · Vabatahtlikud kokkulepped lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine · Teadlikkuse tõstmine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) *Alaaneb
Sõltumatu lepitaja (ombudsman). Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. Kohtuvõim ja korrakaitse Inimõigused Kohalik omavalitsus Riigi kodanikud ja kodakondsus
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt. Massiparteid, populistlikud parteid. Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse.
O: sotsiaaldemokraadid ja keskerakond ; K: reformierakond ja IRL 18. Mis on populism? Tooge näiteid selle kohta! - erakonna tegutsemisstiil!! nt : erinevate lubaduste andmine valimiste ajal. 19. Mis on survegrupp? Tooge näiteid! Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon. Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine. 21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja
Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse
ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles
on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
