Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa
Näiteks sotsiaalmaks, mis on 33% läheb töölise palgast maha, millest 20% läheb pensionide maksmiseks ja 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Kui seda maksu meil poleks, siis vanaduses peaks elama ilma rahata ja iga ravimi ning tervisehäire eest peaks maksma meeletut raha. Nii, et raha me ei teeni ainult poodides laristamiseks vaid ka oma tuleviku kindlustamiseks. Samas maksude juures saab ka väga hästi kokku hoida. Nimelt aktsiisimaks, mis on tarbimismaks teatud kaupadelt, näiteks tubakatooted, alkohol, mootorikõtus, elekter, pakendid. Mina ei suitseta, siis ma ka aksiisi ei maksa ja hoian ka tervist, mis on veel olulisem. Ja kui ostagi see suitsupakk, siis vähemalt selle aktsiis läheb kultuuri arendamiseks. Paljud inimesed kurdavad, et näiteks juuksuris käia on väga kallis. Aga samas, kui mõelda juuksuri poole pealt, kui lõikus maksab sada krooni, siis sealt peab juuksur ära maksma käibemaksu, mis on 20%.
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · ...
1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene maksab ligi 30% oma palgast sotsiaalmaksuks. 11
· Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru. 2) Maksuvad peavad teatud toiminguid suunama ( nt aktsiisimaks) 3) Kasumi(kasutamis) printsiip ( nt parkimistasu) 4) Efektiivsus · Maksude kogumiskulud ei tohi olla suuremad, kui maksutulud. ( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS
palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks
1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv Emissioonitegur, g/km Ühend Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Linnas Maanteel Linnas Maanteel NOx 1,3 2,2 0,5 0,7
Vetakse otse inimese tuludelt (nimetatakse kas fsilise isiku vi ksikisiku tulumaks). Sotsiaalmaks 33%, vetakse asutuse palgafondist, maksab tandja. (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Ttuskindlustusmaks 2,8% iga ttaja palgast Maamaks maa kasutamise eest (oleneb kasutatava maa suurusest ja asukohast) Tulumaksuvaba miinimum - 2011.a. 144.- . see osa ttasust, millelt tulumaksu ei veta. Kaudsed maksud: Kibemaks 20% kaupade vi teenuste hinnalisana Aktsiisimaks eluks mittehdavajalikelt kaupadelt nt .tubakas, alkohol, mootoriktus, % on erinev Hasartmngumaks kasiinos videtud summalt. Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik.
laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks käibemaksu maksame ükskõik mis kaupa ostes ja ei pane tähelegi, aktsiisimaks aga lisandub alkoholile ja tubakale jne ning see summa on suurem mis lisandub, lisandub toodetele mille kasutamist valitsus soovib piirata 18. Mida tähendab tasakaalus riigi eelarve Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed
rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu-kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiine, peab sekkuma riik ja vastupidi. Vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtlus süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on segamajndus arengumudel. 7.Riigi ülesanded majanduses-kontrollib kaupade hindu-elekter,kehtestab makse- aktsiisimaks,tegeleb ettevütlusega-põllumajandus,pakkudes ühishüvesid- liiklusmärk,haridus,televisioon. Ühishüved-tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta,ühistrantsport,haridus,tervisehoid 8.Riigieelarve-plaan , mille alusel valitsus kasutab riigi raha : tuludsotsiaalmaks,käibemaks,aktsiisimaks,tulumaks,majandustegevuseeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist
100% - 2% = 98% (teisel juhul puudus 2% ja tööl oli 98% töölistest ) 92% - 180 000 ( tehakse ristkorrutis leidmaks summat , mida teeniti siis kui tööl 98% - X oli 98 % töölistest) X = ( 98 *180 000 ) : 92 = 191 739 , kr Vastus: kui töölt puudus 2 % , siis oli toodangu maht 191 739 , kr 2. Eestisse imporditakse sõiduautosid impordihinnaga 230 000 kr auto kohta. Kui palju maksab auto eest ostja , kui tollimaks on 15 % , aktsiisimaks on 8% , kaubanduslik juurdehindlus on 22% ja käibemaks on 18% eelnevast hinnast? · 230 000 + 15% + 8% = 230 000 + 0,15*230 000 + 0,08*230 000 = 282 900 kr ( leitakse hinnad millele on lisatud tollimaks ja aktsiisimaks alati tuleb meeles pidada et tollimaks lisandub alghinnale ja ka aktsiismaks lisandub alghinnale ) · 282 900 + 22% = 282 900 + 0,22*282 900 = 345 138 kr ( kaubanduslik juurdehindlus lisatakse hinnale , mis sisaldavad tollimaksu ja
. Proportsionaalne maks – kõigil sama Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast Eesti kehtivad maksud Riiklikud ja kohalikud maksud – osa riiklikest maksudest kohalikku eelarvesse Maamaks 100% Üksikisikutulumaks 56% Riiklikud maksud Tulumaks 21% - üksikisik; ettevõte Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt – 20% pension, 13% haigekassa Käibemaks 20% - käibe pealt Aktsiisimaks Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks
toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Laenud Maksed Milliseid makse keegi maksab? Tulumaks Palgalt ja muult tulult Sotsiaalmaks Palgalt Käibemaks Kulutustelt - ostudelt Aktsiisimaks Kaupadelt, mille tarbimist riik reguleerib Mis on avalikud kaubad ja teenused?
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem
Riik sekkub majandusse: otsene majandustegevus, seadusandlus ja maksude kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks. Õhuke riik Õiglane maksusüsteem: 1)neutraalsus/võrdsus maksud võrdselt kõigile 2.)suunatus- maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist 3.) Lihtsus- maksud peavad olema
hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub maksudest, inimene saab ja kasutab riigi poolt pakutavat. Otsene maks- tulumaks(maksab tööandja), sotsiaalmaks. Kaudne maks- tarbimiselt(kauba hind), käibemaks, aktsiisimaks. Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju(1isik-palk saamata, riik- maksud saamata), sotsiaalne kahju(1isik- psühholoogiline mõju, riik-peab maksma toetusi). Inflatsioon: raha väärtuse e ostujõu langus. Deflatsioon-keskmise hinnataseme alandamine. Tarbija hinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust THI
Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta
- Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud - Muud maksud ja trahvid - Finantstulud - Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne
Ühiskond Tarbimismaksud- Käibemaks, 20% , kaupadelt ja teenustelt, 9% õpikud jne, maksavad kauba ja teenuse tarbijad. Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e
Maksusüsteem Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse. 2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksudeliigid Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt(käibemaks ja aktsiisimaks), maksud omandilt(maamaks) Otsesedmaksud On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt. 1. Üksik isiku tulumaks 2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks) 3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt) 4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad) 5.Maamaks(maaomanikud maksavad) Kautsed maksud(toote hinnasisse lülitatud ja tarbija maksab) 1
FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. KÄIBEMAKS. Kaudsed maksud moodustavad Eesti riigieelarve tulust 40%. See moodustab 18% kauba või teenuse hinnast. OTSENE MAKS. Siia kuuluvad maamaks, füüsilise isiku tulumaks, eraettevõtte tulumaks. KAUDNE MAKS. Siia kuuluvad käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. SOTSIAALMAKS. Siia kuuluvad kindlustusmaks, pension ja tervisehoid. Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas, et kontrollida, kas inimest on maksustatud õigesti. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes(õppemaks), pensioni kindlustuse sissemaksust ja eluasemelaenu intressist. Sotsiaalse turvalisuse alla kuuluvad toetused, haiglarahad, töötuskindlustused, pensionid. PENSION. Selle suurus sõltub palga suurusest ja töötamise ajast
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada
arvutamine august-september valitsuse istungitel. Eelarve kinnitatakse aasta algul, vajaduse korrak võetakse vastu lisa eelarve, kui raha jääb näiteks üle. 2) Defitsiidiga lisa eelarve? Eelarvedefitsiit on see kui kulud ületavad tulusid, lisa eelarve koostatakse siis kui maksud on hästi laekunud. 3) Kust laekub eelarve raha? Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega
*tulumaks *sotsiaalse arengu kaitsmiseks *toetused Euroopa Liidult *kaupade ja teenuste müük Parlament kinnitab eelarve, mille koostab valitsus. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eestis kehtib 21% tulumaks. Käibemaks on 18% ja sotsiaalmaks 33%. Tööandja maksab 0,5% töötukindlustust ja sotsiaalmaksu. Töötaja maksab 1% töötukindlustust ja 2% kohustuslikku kogumispensionit. Aktsiisimaks on kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. Tulumaksuvaba miinimum on 2250 kr. Rahareform Eestis toimus 1992.aastal, eesti kroon on seotud Euroga. Eesti Pank on valitsusest sõltumatu. Töötingimused on riigi kontrolli all. Riigi kodanikel on õigus streikida (v.a. politsei jm)
haigestumine). (8)Eestis tegeleb sotsiaalhoolekandega Sotsiaalministeerium nt:(lastekodud, varjupaigad, hooldekodud). (9)Tulumaks kindel protsent sissetulekust, mis tuleb maksta riigile. Käibemaks kui inimene ostab toote, siis selle toote pealt läheb kindel protsent riigile. Maamaks maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab , et sellest laekunud raha tohib kasutada ainult kindlaks otstarbeks. Aktsiisimaks tubakale, bensiinile, alkoholile kehtestatud maks, mis on mõeldud nende kahju taastamisele. Riigilõiv on teenustasu, mida inimene peab tasuma, kui ta mingi tõendi või tunnistuse saamiseks dokumendid ametiasutusse esitab nt:(passi eest peab maksma kindla summa raha). Proportsionaalne maksusüsteem kui kõik kodanikud maksavad võrdset tulumaksu. Progressiivne maksusüsteem kui see kes teenib rohkem raha peab suuremaid makse tasuma.
Ettevõtted eio maksa tulumaksu, kui nad kasumi investeerivad firmasse. Meil kehtib proportsionaalna maksustamise põhimõte tulu kasvades jääb maksumäär samaks. Euroopas on levinud astmeline tulumaks, mis tähendab, et tulu kasvades kasvab ka maksumäär ehk %. 7. Käibemaks 20% (mõnedel kaupadel ja teenustel ka väiksem) tarbimismaks, mida rohkem ostad kaupu ja teenuseid, seda rohkem maksad! 8. Aktsiisid maks kaupadele, mis kahjustavad looduskeskkonda või inimese tervist. Aktsiisimaks on kaudne tarbimismaks mida vähem tarbid, seda vähem maksad! Alkohol, tubakatooted, elekter, kütused 9. Maamaks ainus riiklik omandimaks Eestis. Maa hind on erinev. Kodualune maa 2013.aastast maksuvaba. Maksu kogub maksu- ja tolliamet, laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 10. Riiklikud maksud lähevad maksu- ja tolliameti arvetele. Kohalikud maksud (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) tuleb tasuda kohaliku omavalitsuse kontole.
Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
kujunemine nõudmise pakkumise suhte leevendama tööpuudust, hoolitsema tulemusena. puhtuse ja targa tarbimise eest, peab aitama nõrku. Eelarve Maksud Rahaline plaan teatud perioodil laekuvate Käibemaks 20%. Tulumaks 21%. tulude ja tehtavate kulutuste kohta. (näiteks Sotsiaalmaks 33%. Aktsiisimaks. Maamaks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul.)
sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks. aktsiisimaks- kaudne maks, millega vidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata lemrast tarbimist. thtsaimaid makse on sotsiaalmaks, suuruseks 33%. teenitud rahast peab igaks maksma 26% tulumaksu. proportsionaalne tulumaks- sama maks nii rikastele kui vaestele. astmeline ehk progresseeruv tulumaks.
Matemaatika. 1. On elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. Mis on stereomeetria 2. On kolme tipuga hulknurk. Mis on kolmnurk. 3. On korrapärane kuustahukas. Mis on kuup. 4. On kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte. Mis on trapets. 5. on hulktahukas, mille üks tahk (püramiidi põhi) on hulknurk ning ülejäänud tahud on kolmnurgad. Mis on püramiid. Inglise keel. 1. William Shakespeare on pärit sellest riigist. Mis on Inglismaa. 2. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema naisega. Kes on Anna Hathaway. 3. Shakespeare vanema tütre eesnimi. Kes on Susanna. 4. Shakespeare noorim tütar. Kes on Judith. 5. Ta on kirjutanud raamatud "Hamlet", "Kuningas Lear". Kes on William Shakespeare. Kunst 1. oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Mis on juugend. 2.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mi...
Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene) Aktsiisimaks - kaudne maks, mis kehtestatakse mingile kindlale tootele, mille tarbimine ei ole elutähtis Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks (otsene) (21%) Tööturg - turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal
· Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile. · Riigivõimul on kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Maksud:riigilõiv(dokumendid,juhiluba) Otsesed maksud:füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks(21%) Töötuskindlustusmaks:riik 1,4% ; töövõtja 2,8% Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid
Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt Otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult Maamaks seda tasub iga kinnistu omanik olenevalt oma krundi suurusest ja asukohast Aktsiisimaks erimaks, mida kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud Tollimaks seda kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mida tohib kasutada ainult määratud otstarbeks
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid ...
hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid , kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg 1)tööjõud-kes soovivad ja on võimelised tööl käima (töötajad + töötud) 2) mitteaktiivne rahvastik-ei soovi ja/või pole võimelised töötama (koduperenaised, puudega inimesed, üliõpilased) 3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise...
b) rendiks c) intressiks d) dividendiks 53. Kohalik omavalitsus a) saab ülalpidamiskuludeks riigilt raha vastavalt vajadusele b) saab riigilt igal aastal kindla summa ülalpidamiskuludeks c) saab ülalpidamiskuludeks subsiidiume d) omab oma eelarvet 54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige? a) käibemaks ja aktsiisimaks on kaudsed maksud b) käibemaks ja aktsiisimaks on otsesed maksud c) käibemaks on otsene maks ja aktsiisimaks kaudne maks d) käibemaks on kaudne maks ja aktsiisimaks on otsene maks 56. Monetaarpoliiitika otsene eesmärk väljendub a) inflatsioonitempo mõjutamises b) majanduskasvu mõjutamises c) raharingluse mõjutamises d) siselaenu mõjutamises 57. Protsendita laen aastaks, tingimustes, kus inflatsioonitempo on aastas 50% tähendab,
Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa. · Majanduslangus e depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab, inimeste sissetulek väheneb.
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed
Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. N: Üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (Käibemaks/ aktsiisimaks). b. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. N: aktsiis / käibemaks. 3) Kehtestamise pädevuse alusel: a. Riiklikud maksud, mis kehtestatakse maksuseadusega riigikogu poolt – laekuvad üldjuhul riigieelarvesse, harva osaliselt kohalikku eelarvesse. Kehtestab riigi seadusandlik organ maksuseadustega. Tulumaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks,
*Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt. *20% läheb pensioniteks *13% tervishoiule N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi.
Voimuorganid mojutavad transporditurgu jargmiste abinoudega: Võimuorganid: transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel, autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitse nõuete tõhustamine) transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Mereveod koos raudteevedudega moodustavad valistransiitvedudest viimaste aastate jooksul ule 90%. Hoogsalt kasvanud reisijateliiklus on kaasa toonud ka kaubavedude jaoks kiireid ning regulaarseid uhendusvoimalusi. Merevedudes
*sotsiaalsel eesmärgil- õigluse suurendamise eesmärgil jagatakse tulud 3) Selgita Eestis kehtivat maksustamise põhimõtet. Astmeline tulumaks- mida suurem tulu, seda rohkem makse Regressiivne tulumaks- mida suurem tulu seda väiksemad maksud Proportsionaalne tulumaks- kõigil on võrdne tulumaksumäär, Eestis kasutusel olev 20% 4) Nimeta kolm Eestis kehtivat kaudset maksu. * tubaka- ja alkoholimaks *aktsiisimaks *tollimaks 5) Nimeta kolm Eestis kehtivat riiklikku maksu. * sotsiaalmaks * tulumaks * töötuskindlustus 6) Nimeta ja iseloomusta raha erinevaid funktsioone (3). * maksevahend- kasutame maksmisel toodete ja teenuste eest *väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuste ja todete väärtust *säästu vahend- ostes kinnisvara, väärtpabereid, saame tulevikuks säästa ja investeerida 7) Kirjuta lahti lühend (eesti keeles) ja selgita, millega organisatsioon tegeleb:
sest on väiksem optimaalsest kogusest. Pigou maks - Traditsiooniline lahendus on väliskulude viimine sisekuluks tarbimismaksu läbi, nim ka Pigou maksuks (Pigouvian tax, Arthur Pigou 1877-1959, briti majandusteadlane). Maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus). Kütuseaktsiis. Kütuseaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud mootorikütus ning mootori- ja kütteõli. Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Igasugune aktsiisimaks on olemuselt regressiivne. Aktsiisimaksu omadused. Aktsiisimaks on kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käivet. Aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu. Aktsiisimaksuga ei maksustata imporditud kaupu, kui need on eksportija asukohariigis
meie keskkonda.'antud juhul on täiendava kulu kandjateks Eesti Vabariik ning siin elavad isikud, kelle rahakotist tuleb võrdselt kõigil maksta kütuse liigsest tarbimisest tulenevate probleemide eest parklate/teede ehitus. Praeguse seisuga liigub kütuseaktsiisimäär Eestis tõusu suunas, kuna autod on järjest enam tarbekaup ja neid ostetakse üha rohkem. Hindade tõstmisega püüab riik piirata autode liigset kasutust. Leian, et aktsiisimaks ning võib-olla kunagi tulevikus ka automaks on mõistlik lahendus piiramaks meeletut liiklust Eesti teedel. Alternatiiviks sellele on riik hakanud propageerima erinevaid transpordi võimalusi nagu näiteks ühistranspordi kasutamine, elektriautod, mis on odavam rahakotile ja sõbralikum loodusele.
Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune protsent. Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.-
Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30% Otsesed maksud-füüsilise isiku tulumaks 21%, maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse, sotsiaalmaks 33%, kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8.Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s
avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes kütuse hind Oluliselt suurenes suhkru ja sigarettide hind Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega mitmekordistas sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse suuremaks kui sisemajanduse kogutoodang. Poolt ja vastuargumendid + Turgude rahunemine odava laenuraha pakkumise tõttu Euroala riikide laenukulude alanemine Laenati üha rohkem, kuid ei teenitud laenuraha kasutamisest piisavat tulu ehk elati tuleviku arvel
Proportsionaalne maks- kõikidelt kodanikelt võetakse võrdne arv protsent raha palgast maha. Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem- kus rikkamatelt inimestelt võetakse rohkem maksu ja vaesematelt vähem. Maksud. Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt. Maamaks- seda tasub iga kinnistu omanik. Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi taotlemine. Aktsiisimaks- erimaks, mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, mis ohustavad väliskeskonda. nagu alko, tubakas, bensiin. Olulisemad EV kehtivad maksud, tuleb osata arvutada! No arvutad mingeid värke, mida õpsiga tegime tahlvil, et vabaraha on 144euri, ja 21prossa on tulumaks, sealt korrutad midagi oma palgaga, ja saad järelejäänud palga, et netopalga, ja ennem seda oli brutopalk või bruutopalk. LIHTNE. Tuludeklaratsioon. On inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne.
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist
annaabi.ee 
