3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes
Prantsuse revolutsioon Louis XVI- Prantsusmaa kuningas, raiskas ainult raha . "pärast mind tulgu või veeuputus" Revolutsiooni põhjused : · Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti v...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti ...
RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi
ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hinnanguid. - Asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine ja tegelemine tagajärgedega. Välja on töötatud tööprogrammid, mis võimvaldavad metoodiliselt tegeleda kodanikke puudutavate ohtude ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed töökavad on koostatud terrorismivastase võitluse, uimastikaubanduse, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja kodanikukaitse alal. Lisaks 8 koordineerib ühenduse kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide reageerimist loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele. - Tulemuslikkus asjaomases valdkonnas: ametite, institutsioonide ja organite tegevus. On loodud mitu ELi ametit, mille hulka kuuluvad: Europol, mille peaeesmärk on koguda ja vahetada teavet ning hõlbustada õiguskaitseasutuste koostööd nende
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta – Naiskodukaitse pakub igaühele midagi! Õigused ja kohustused
-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138 - Õiguskantsler põhiseaduse XII ptk §-d 139-145 - Kohus põhiseaduse XIII ptk §-d 146-153 - Mõisted: apellatsioon, kassatsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviilasi, kriminaalasi, haldusasi, kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte
kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele. Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine. Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse faase:riskide tuvastamine,riskide vältimine,inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine,tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve?
Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole...
) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia:
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed
Helenismip. kestis Aleksander Suure vallutuste algusest (323eKr) kuni viimase hellenistliku riigi langemiseni (Egiptus 30a eKr). Sellega kaasnes demokraatia allakäik, tänu idatsivil. levinud monarhiale. Sellel perioodil vähenes Kreeka tähtsus ning esile tõusid teised riigid ja linnad. Tähtsaimad keskused olid Pergamin, Antiookia ja Aleksandria. kreeklased muutusid kosmopoliitideks liikudes ära oma kodumaalt uutesse hellenistlikesse riikidesse. lisaks võeti kasutusele palgaarmee varasema kodanikukaitse asemel, mis tõenäoliselt sai hellenistliku kultuuri lõpetajaks, sest palgaarmee motivatsioon ja moraal pole võrreldav kohaliku kodaniku omaga. 3.Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri arengut? Too kaks näidet ja põhjenda oma valikut Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast
Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart. Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
julgeolek Välispoliitika Välisministeerium Suhted naaberriikidega, koostöö NATO ja Euroopa Liiduga Välisjulgeolek Kaitseministeerium, ? Kaitsevägi, Kaitseliit Kodanikukaitse Päästeteenistus ? Piirikaitse Piirivalve, toll ? Korravalve Politsei, turvafirmad, ? vabatahtlikud Sisejulgeolek Sise- ja ? justiitsministeerium,
peagi pidi kindlus alistuma. Oli alanud rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga tähistab see sündmus ka Prantsuse revolutsiooni algust. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa: kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvastatud kodanikukaitse, Rahvuskaardi, voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille' kindluse vallutamine Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel ning talupojad vabastati teotööst. 26. augustil võeti
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
ülesannete paremaks täitmiseks veel mitmesugust õpet. Näitena võiks välja tuua 7 topograafia ja orienteerumise, relvaõppe, riviõppe, organisatsiooniõppe, ellujäämise ja lisaks veel kõikvõimalikud sõdurioskused. Osaletakse riigikaitsealastel seminaridel ja konverentsidel. Lisaks Kaitseliidule teeb Naiskodukaitse koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, Päästeameti, Politsei, "Erna" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ja muude organisatsioonide ning ühendustega. Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda. Üle aasta toimub üleriigiline Naiskodukaitse spordilaager, lisaks väiksemad kohapealsed laagrid. Osaletakse Kaitseliidu suvepäevadel, Võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
3. Õigusaktide tähtsuse järjekord Eesti Vabariigis 3 p KODANIKUÜHISKOND 10 P 1. Kodanikualgatus ja kodanikukaitse 5 p ÕIGUSAKT JRK NR 1. Selgita, mida tähendab kodanikualgatus? 1 p Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2
Missiooni ja visiooni realiseerimiseks on oluline, et juhtkonna eestvedamisel lepitakse kokku ja sõnastatakse organisatsioonis põhimõtted, millest lähtutakse tegevuses ja käitumises ehk organisatsioonikultuuri põhialused. Päästeteenistuse esimeseks missiooniks võib lugeda VV 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 256 kinnitatud Eesti Vabariigi ühtses päästeteenistuse kontseptsioonis toodud asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades. Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala
Inimesel võib olla mitme riigi kodakondsus. Eestis aga ei ole lubatud. Kodanikuõigused ja kohustused Kodaniku kohustused: *Olla riigile lojaalne. *Kohustus järgida seadusi. *Austada teiste inimeste õigusi Õigused: 1. õigus valida riigikogu( 18 ) 2. õigus kanditeerda riigikogusse (21) 3. õigus kandideerida presidendiks(40) 4. õigus kuuluda erakonda(18) 5. õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides 6. õigus töötada riigiametites Riigi- ja kodanikukaitse. Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil .Kodanikukaitseks nim. Abinõusid ,mida rakendatakse inimestele abi andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust.(vaesemad:Aasia ja Aafrika riigid)Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda armetum on selle riigi
Eestis aga ei ole lubatud. Kodanikuõigused ja –kohustused. Kodaniku kohustused: ● Olla riigile lojaalne. ● Kohustus järgida seadusi. ● Austada teiste inimeste õigusi Kodaniku õigused: ● õigus valida riigikogu ( 18 ) ● õigus kandideerida riigikogusse ( 21 ) ● õigus kandideerida presidendiks ( 40 ) ● õigus kuuluda erakonda ( 18 ) ● õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides ● õigus töötada riigiametites Riigi- ja kodanikukaitse. Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil. Kodanikukaitseks nimetatakse abinõusid, mida rakendatakse inimestele abi andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust. (vaesemad - Aasia ja Aafrika riigid) Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda
vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1)personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda 34 laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2)tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) Riigi- ja kodanikukaitse. Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehnogeensetest (ökoloogiliselt tehniliste vahenditega loodud ) protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks. Kodanikukaitse ülesanded: selgitada välja olukorrad, kohad, põhjustajad ja territoorium;
o Poliitilised õigused (õigus rahvusele, sõnavabadusele) o Sotsiaalsed õigused (õigus haridusele, teabele) o Kultuurilised õigused (õigus sotsiaalsele kaitsele, väärikale elatustasemele) Kodakondsus Kodakondsus inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse ära mõlema poole õigused ja kohustused teineteise suhtes. Kodanikuõigused ja kohustused Põhiseaduses Riigi- ja kodanikukaitse Kodanikukaitse - korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Euroopa Liidu kodakondsus Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa
heaolu. Mitmekesisus ühiskonnas =pluralism. 2. Ühiskonna majandamine majandusressursid e tootmistegurid, riigiroll majanduses, turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
38-41). Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved. Sotsiaalne turvalisus (lk.163-167): sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid: tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe (lk.168-171). Indiviid ja riik. EV põhiseadus. Inimõigused (lk.199-204). Kodakondsus. Kodanikuõigused ja kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus. 1. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni.
suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala,
on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused. Eesti sisejulgeolek ja avaliku korra kaitsmine on Eestis peamiselt siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate politseijõudude ülesanne. Eesti välisjulgeolekus on keskne koht kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluval kaitseväel ja Kaitseliidul. Iga meessoost Eesti kodanik on kohustatud seadusega ettenähtud korras läbima
tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused. Eesti sisejulgeolek ja avaliku korra kaitsmine on Eestis peamiselt siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate politseijõudude ülesanne. Eesti välisjulgeolekus on keskne koht kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluval kaitseväel ja Kaitseliidul. Iga meessoost Eesti kodanik on kohustatud seadusega
ÜLDSÄTTED · § 1. Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus reguleerib tuletõrje- ja päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste isikute, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (edaspidi ettevõtted), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas. · § 2. Tuletõrje- ja päästeteenistus · (1) Tuletõrje- ja päästeteenistus on kodanikukaitse üldriikliku süsteemi osa, mis koosneb tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks käesoleva seaduse §-s 4 ettenähtud formeeringutest. · (2) Tuletõrje- ja päästeteenistuse korraldamine on riigi ülesanne. · § 3. Tuletõrje- ja päästetööd · (1) Tuletõrje- ja päästetööd käesoleva seaduse mõistes on: 1) tuletõrjejärelevalve tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamiseks tehtavad tööd;
juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada. Valdkonnad: siseturg; keskkond; tarbijakaitse; transport; energeetika. • Põhiseadusega kaotatakse riikide vetoõigus enamiku küsimuste puhul: – õiguskoostöö kriminaal- ja tsiviilküsimustes, –piirikontroll, varjupaik ja sisseränne, kodanikukaitse, – tõuke- ja ühtekuuluvusfondid. • Põhiseaduse leping sätestab mitmeaastase finantsraamistiku esmakordselt aluslepingu tasandil. • Lepinguga võrreldes on põhiseaduses identselt sõnastatud sätetel erinev õiguslik mõju. 14 • Põhiseaduses sätestatakse, et edaspidi luuakse Euroopa Liidu õigusaktid riikide ja elanikkonna topelthäälteenamusega: 55% liikmesriikidest, s.o vähemalt 15 liikmesriiki, kui nende elanikkond moodustab 65% Euroopa
asukoht; sisesed tuletõrjekraanid; kustutussüsteemi juhtimispaneel; suitsueemaldamine; evakuatsiooniteed. Lisaks on toodud objekti iseloomustav pildimaterjal (üldine objekti vaade, objekti ees- ja fassaadi osa) ja objekti töötajate käitumisjuhend enne päästjate saabumist. 13 (Operatiivkaartide planeerimise, koostamise, kasutamise juhend, Moskva kodanikukaitse valitsuse 29.09.2010 käskkiri nr 2-4-60-8-18) Operatiivkaarte on kohustus koostada järgmistel objektidel: elektrijaamad; kütuse- ja gaasiterminalid; sotsiaalhoolekandeasutused (alates 1000 kohast); lasteaiad ja lastekodud (alates 200 kohast); elumajad kõrgusega 50 kuni 75 meetrit; ravi- ja kultuuriasutused; administratiivhooned; mitmekorruselised ja maa-alused parkimishooned; lennujaamad; sadamad; lennukid ja laevad
tegema asendusteenistuse. · säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju · kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi · igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse ning täitma samas korras kehtestatud koormisi o Riigi- ja kodanikukaitse, põhiseaduse § 10 Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada: · riigi iseseisvus · terviklikkus · põhiseaduslik kord ja · rahva enesekaitsevõime Selle tagamisega tegelevad: · Välispoliitika, mis peab tagama riigi julgeoleku seisukohast tähtsad liidu- ja heanaaberlikud suhted. · Riigikaitsestruktuurid ehk kaitsejõud. Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja kaitseliit
kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
III astme kohus on riigikohus, mis on kõrgeim kohtu instants. Asub Tartus. Ringkonnakohtu otsuse peale saab edasi kaevata kassatsiooni korras. Riigikaitse Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus, terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1. Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). 2. Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. 3. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused. 4. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. 5. Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust. Viimane on vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb paika põhiseadus.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsilkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud).
Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud).
meedia roll nii kriisi osalisena kui selle kirjeldajana [4, lk 8]. Traditsiooniliselt on kriisi mõiste olnud seotud rahvusvahelise julgeolekuga ning sõjalise konflikti oht on olnud üheks peamiseks kriteeriumiks kriisi defineerimisel. Kuid tänaseks on leitud uuem käsitlus kriisi definitsioonile situatsioon, kui millegi stabiilsus on ohus või kõikuma löönud. Kuni 2001. aastani reguleeris elanikkonna kaitsmist Eestis rahuajal loodusõnnetuste ja katastroofide korral kodanikukaitse seadus. 2001. aastal otsustati minna üle hädaolukorraks valmisolekule ning kriisireguleerimise valdkonna üldseadusena jõustus HOVS, milles on sätestatud Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. HOVS seab ülesanded hädaolukordade ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ning nende lahendamiseks kõikidele
- rahvaharidus (üldharidussüsteem ehk UNESCO standardite kohaselt alg- ja põhiharidus); - sotsiaalhoolekanne; - tuletõrje; - territooriumi planeerimine, ehitus ja hoonestus; - keskkonnakaitse ning jäätmemajandus (k.a. jäätmete likvideerimine); - kohalik liiklus ja teed; - kohalik transport; - raamatukogud; - kultuuritraditsioonide hoidmine; - kodanikukaitse ning päästeteenistuse korraldamine kohtadel; 74 - teatud ulatuses tervishoid (perearstivõrk jms, kuid mitte suured haiglad ja erikliinikud); - kommunaalvõrgud; - avalik kord ja heakord; - turism; - paikkonniti spetsiifilised funktsioonid (saarte või kaitsealade erihaldus jne);
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
............................. 3.6.n ... 3.7. Haldusalane kindlustamine 3.7.1- ................................. 3.7.n ... 3.8. Kaadrialane kindlustamine 3.8.1- ................................. 3.8.n ... 3.9. Finantsiline kindlustamine 3.9.1- ................................. 3.9.n ... 4. Arvestus, aruandlus ja kontroll 4.1-4.n ................................. ... 5. Tuleohutus ja kodanikukaitse 5.1-5.n ................................. ... Maatriksi veerus B on formuleeritut juhtimisalased ja muud tegevused, koostatava dokumendi nimetused jms. Eeltoodud maatriksi näidises on toodus vaid tegevusvaldkondade, milliseid maatriksiga reguleeritakse, nimetused (üks võimalikest variantidest). Veergudes alates C-st on toodud juhtorganid ja juhid. Tegevuste ridade ja tegijate veergude ühises lahtris aga on kokkuleppeline märge selle kohta, millist rolli üks või teine isik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
