3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes
· Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus
· Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja
RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi
ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hinnanguid. - Asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine ja tegelemine tagajärgedega. Välja on töötatud tööprogrammid, mis võimvaldavad metoodiliselt tegeleda kodanikke puudutavate ohtude ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed töökavad on koostatud terrorismivastase võitluse, uimastikaubanduse, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja kodanikukaitse alal. Lisaks 8 koordineerib ühenduse kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide reageerimist loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele. - Tulemuslikkus asjaomases valdkonnas: ametite, institutsioonide ja organite tegevus. On loodud mitu ELi ametit, mille hulka kuuluvad: Europol, mille peaeesmärk on koguda ja vahetada teavet ning hõlbustada õiguskaitseasutuste koostööd nende
seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust alandav kohtlemine või karistus. Politsei, kaitsepolitsei PPA- politsei- ja piirivalveamet (juht Raivo Küüt), KAPO- kaitsepolitseiamet (juht Raivo Aeg) EESTI VÄLISJULGEOLEK
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede
20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta – Naiskodukaitse pakub igaühele midagi! Õigused ja kohustused
-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138 - Õiguskantsler põhiseaduse XII ptk §-d 139-145 - Kohus põhiseaduse XIII ptk §-d 146-153 - Mõisted: apellatsioon, kassatsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviilasi, kriminaalasi, haldusasi, kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte
kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele. Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine. Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse faase:riskide tuvastamine,riskide vältimine,inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine,tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve?
Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks Eesti julgeolekuriskide vältimiseks tuleks kindlasti tugevndada sisejulgeolekut. Selle täideviimiseks tuleks täiuslikult toimima panna ja kontrolli all hoida põhilised tegurid nagu : avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine Minu arvates on ülaltoodud teguritest üks tähtsamaid piiride valve. piirikontroll on iseseisva riigi olulisemaid ülesandeid. Eesti piirivalve ülesandeks on tõkestada riigipiiri ebaseaduslik ületamine, tagada riigipiiri sujuv ületamine piiripunktides ja kindlustada piirikontrolli kõrge kvaliteet ning viia piirivalve tegevus täielikku vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.
) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia:
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed
Helenismip. kestis Aleksander Suure vallutuste algusest (323eKr) kuni viimase hellenistliku riigi langemiseni (Egiptus 30a eKr). Sellega kaasnes demokraatia allakäik, tänu idatsivil. levinud monarhiale. Sellel perioodil vähenes Kreeka tähtsus ning esile tõusid teised riigid ja linnad. Tähtsaimad keskused olid Pergamin, Antiookia ja Aleksandria. kreeklased muutusid kosmopoliitideks liikudes ära oma kodumaalt uutesse hellenistlikesse riikidesse. lisaks võeti kasutusele palgaarmee varasema kodanikukaitse asemel, mis tõenäoliselt sai hellenistliku kultuuri lõpetajaks, sest palgaarmee motivatsioon ja moraal pole võrreldav kohaliku kodaniku omaga. 3.Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri arengut? Too kaks näidet ja põhjenda oma valikut Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast
Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart. Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist
Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.
-ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud -asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused -loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09
julgeolek Välispoliitika Välisministeerium Suhted naaberriikidega, koostöö NATO ja Euroopa Liiduga Välisjulgeolek Kaitseministeerium, ? Kaitsevägi, Kaitseliit Kodanikukaitse Päästeteenistus ? Piirikaitse Piirivalve, toll ? Korravalve Politsei, turvafirmad, ? vabatahtlikud Sisejulgeolek Sise- ja ? justiitsministeerium,
peagi pidi kindlus alistuma. Oli alanud rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga tähistab see sündmus ka Prantsuse revolutsiooni algust. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa: kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvastatud kodanikukaitse, Rahvuskaardi, voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille' kindluse vallutamine Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel ning talupojad vabastati teotööst. 26. augustil võeti
kui liit juba sarnases valdkonnas õigusakte loonud ei ole, näiteks siseturg,mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad, põllumajandus- ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited- EL võtab vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi,kodanikukaitse ning halduskoostöö e. Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika f. Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta, kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis
ülesannete paremaks täitmiseks veel mitmesugust õpet. Näitena võiks välja tuua 7 topograafia ja orienteerumise, relvaõppe, riviõppe, organisatsiooniõppe, ellujäämise ja lisaks veel kõikvõimalikud sõdurioskused. Osaletakse riigikaitsealastel seminaridel ja konverentsidel. Lisaks Kaitseliidule teeb Naiskodukaitse koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, Päästeameti, Politsei, "Erna" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ja muude organisatsioonide ning ühendustega. Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda. Üle aasta toimub üleriigiline Naiskodukaitse spordilaager, lisaks väiksemad kohapealsed laagrid. Osaletakse Kaitseliidu suvepäevadel, Võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel
Ka riik võib sinna esitada kaebuse teise riigi vastu. 7. Mis on julgeolekupoliitika ja kuidas see jaguneb? Tagab riigi sise- ja välisjulgeoleku, et tagada kehtiv õiguskord ja kaitsta riiklik sõltumatus Jaguneb: - Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) - riigikaitse laiemas tähenduses: siseminejulgeolek-politseiasutused,luureteenistus); välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje); piirivalve(tolliasutused) 8. Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne? Kaitsta avalikku korda 9. Milliste organisatsioonid (asutuste) abil tagatakse Eesti välisjulgeolek? Kaitsevägi Kaitseliit 10. Mõisted TL lk 61 3.5 Omavalitsus 1. Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis? Kogukonna elu juhtimine 2. Selgita: ühetasandiline ja kahetasandiline omavalitsussüsteem? Too näiteid.
3. Õigusaktide tähtsuse järjekord Eesti Vabariigis 3 p KODANIKUÜHISKOND 10 P 1. Kodanikualgatus ja kodanikukaitse 5 p ÕIGUSAKT JRK NR 1. Selgita, mida tähendab kodanikualgatus? 1 p Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2
Missiooni ja visiooni realiseerimiseks on oluline, et juhtkonna eestvedamisel lepitakse kokku ja sõnastatakse organisatsioonis põhimõtted, millest lähtutakse tegevuses ja käitumises ehk organisatsioonikultuuri põhialused. Päästeteenistuse esimeseks missiooniks võib lugeda VV 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 256 kinnitatud Eesti Vabariigi ühtses päästeteenistuse kontseptsioonis toodud asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades. Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala
Inimesel võib olla mitme riigi kodakondsus. Eestis aga ei ole lubatud. Kodanikuõigused ja kohustused Kodaniku kohustused: *Olla riigile lojaalne. *Kohustus järgida seadusi. *Austada teiste inimeste õigusi Õigused: 1. õigus valida riigikogu( 18 ) 2. õigus kanditeerda riigikogusse (21) 3. õigus kandideerida presidendiks(40) 4. õigus kuuluda erakonda(18) 5. õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides 6. õigus töötada riigiametites Riigi- ja kodanikukaitse. Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil .Kodanikukaitseks nim. Abinõusid ,mida rakendatakse inimestele abi andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust.(vaesemad:Aasia ja Aafrika riigid)Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda armetum on selle riigi
Eestis aga ei ole lubatud. Kodanikuõigused ja –kohustused. Kodaniku kohustused: ● Olla riigile lojaalne. ● Kohustus järgida seadusi. ● Austada teiste inimeste õigusi Kodaniku õigused: ● õigus valida riigikogu ( 18 ) ● õigus kandideerida riigikogusse ( 21 ) ● õigus kandideerida presidendiks ( 40 ) ● õigus kuuluda erakonda ( 18 ) ● õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides ● õigus töötada riigiametites Riigi- ja kodanikukaitse. Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil. Kodanikukaitseks nimetatakse abinõusid, mida rakendatakse inimestele abi andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust. (vaesemad - Aasia ja Aafrika riigid) Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda
vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1)personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda 34 laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2)tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) Riigi- ja kodanikukaitse. Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehnogeensetest (ökoloogiliselt tehniliste vahenditega loodud ) protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks. Kodanikukaitse ülesanded: selgitada välja olukorrad, kohad, põhjustajad ja territoorium;
o Poliitilised õigused (õigus rahvusele, sõnavabadusele) o Sotsiaalsed õigused (õigus haridusele, teabele) o Kultuurilised õigused (õigus sotsiaalsele kaitsele, väärikale elatustasemele) Kodakondsus Kodakondsus inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse ära mõlema poole õigused ja kohustused teineteise suhtes. Kodanikuõigused ja kohustused Põhiseaduses Riigi- ja kodanikukaitse Kodanikukaitse - korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Euroopa Liidu kodakondsus Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et
heaolu. Mitmekesisus ühiskonnas =pluralism. 2. Ühiskonna majandamine majandusressursid e tootmistegurid, riigiroll majanduses, turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5
· detsentraliseeritus üldhariduses · riigi KOV suhted põhinevad seadusele · keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus KOV tegevusalad Euroopas: · üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja päästeteenistus,tuletõrje,keskkonnakaitse,jäätmemajandus,turism (10) Võimude lahusus, avaliku võimu harud ja institutsioonid 1 Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab et riik püüab järgida põhiseadust. Põhiseadus määrab ära: 1)valitsuse tegevuse 2)formaalsed võimusuhted 3)piirab valitsejate võimu
38-41). Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved. Sotsiaalne turvalisus (lk.163-167): sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid: tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe (lk.168-171). Indiviid ja riik. EV põhiseadus. Inimõigused (lk.199-204). Kodakondsus. Kodanikuõigused ja kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus. 1. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni.
suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala,
on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused. Eesti sisejulgeolek ja avaliku korra kaitsmine on Eestis peamiselt siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate politseijõudude ülesanne. Eesti välisjulgeolekus on keskne koht kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluval kaitseväel ja Kaitseliidul. Iga meessoost Eesti kodanik on kohustatud seadusega ettenähtud korras läbima
tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused. Eesti sisejulgeolek ja avaliku korra kaitsmine on Eestis peamiselt siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate politseijõudude ülesanne. Eesti välisjulgeolekus on keskne koht kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluval kaitseväel ja Kaitseliidul. Iga meessoost Eesti kodanik on kohustatud seadusega
ÜLDSÄTTED · § 1. Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus reguleerib tuletõrje- ja päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste isikute, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (edaspidi ettevõtted), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas. · § 2. Tuletõrje- ja päästeteenistus · (1) Tuletõrje- ja päästeteenistus on kodanikukaitse üldriikliku süsteemi osa, mis koosneb tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks käesoleva seaduse §-s 4 ettenähtud formeeringutest. · (2) Tuletõrje- ja päästeteenistuse korraldamine on riigi ülesanne. · § 3. Tuletõrje- ja päästetööd · (1) Tuletõrje- ja päästetööd käesoleva seaduse mõistes on: 1) tuletõrjejärelevalve tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamiseks tehtavad tööd;
juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada. Valdkonnad: siseturg; keskkond; tarbijakaitse; transport; energeetika. • Põhiseadusega kaotatakse riikide vetoõigus enamiku küsimuste puhul: – õiguskoostöö kriminaal- ja tsiviilküsimustes, –piirikontroll, varjupaik ja sisseränne, kodanikukaitse, – tõuke- ja ühtekuuluvusfondid. • Põhiseaduse leping sätestab mitmeaastase finantsraamistiku esmakordselt aluslepingu tasandil. • Lepinguga võrreldes on põhiseaduses identselt sõnastatud sätetel erinev õiguslik mõju. 14 • Põhiseaduses sätestatakse, et edaspidi luuakse Euroopa Liidu õigusaktid riikide ja elanikkonna topelthäälteenamusega: 55% liikmesriikidest, s.o
asukoht; sisesed tuletõrjekraanid; kustutussüsteemi juhtimispaneel; suitsueemaldamine; evakuatsiooniteed. Lisaks on toodud objekti iseloomustav pildimaterjal (üldine objekti vaade, objekti ees- ja fassaadi osa) ja objekti töötajate käitumisjuhend enne päästjate saabumist. 13 (Operatiivkaartide planeerimise, koostamise, kasutamise juhend, Moskva kodanikukaitse valitsuse 29.09.2010 käskkiri nr 2-4-60-8-18) Operatiivkaarte on kohustus koostada järgmistel objektidel: elektrijaamad; kütuse- ja gaasiterminalid; sotsiaalhoolekandeasutused (alates 1000 kohast); lasteaiad ja lastekodud (alates 200 kohast); elumajad kõrgusega 50 kuni 75 meetrit; ravi- ja kultuuriasutused; administratiivhooned; mitmekorruselised ja maa-alused parkimishooned; lennujaamad; sadamad; lennukid ja laevad
tegema asendusteenistuse. · säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju · kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi · igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse ning täitma samas korras kehtestatud koormisi o Riigi- ja kodanikukaitse, põhiseaduse § 10 Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada: · riigi iseseisvus · terviklikkus · põhiseaduslik kord ja · rahva enesekaitsevõime Selle tagamisega tegelevad: · Välispoliitika, mis peab tagama riigi julgeoleku seisukohast tähtsad liidu- ja heanaaberlikud suhted. · Riigikaitsestruktuurid ehk kaitsejõud. Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja kaitseliit
kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
III astme kohus on riigikohus, mis on kõrgeim kohtu instants. Asub Tartus. Ringkonnakohtu otsuse peale saab edasi kaevata kassatsiooni korras. Riigikaitse Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus, terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1. Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). 2. Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. 3. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused. 4. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. 5. Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust. Viimane on vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb paika põhiseadus.
Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast. Selle seaduse eesmärgiks on panna paika erinevate valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ametkondade ja ettevõtete ülesanded hädaolukordades valmisoleku korraldamisel. Selle seaduse põhieesmärgiks on tagada riigi kodanike turvalisus ning riigi püsimajäämine erakorralistes olukordades. Hädaolukordadeks valmisoleku
Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsilkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud).
Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud).
meedia roll nii kriisi osalisena kui selle kirjeldajana [4, lk 8]. Traditsiooniliselt on kriisi mõiste olnud seotud rahvusvahelise julgeolekuga ning sõjalise konflikti oht on olnud üheks peamiseks kriteeriumiks kriisi defineerimisel. Kuid tänaseks on leitud uuem käsitlus kriisi definitsioonile situatsioon, kui millegi stabiilsus on ohus või kõikuma löönud. Kuni 2001. aastani reguleeris elanikkonna kaitsmist Eestis rahuajal loodusõnnetuste ja katastroofide korral kodanikukaitse seadus. 2001. aastal otsustati minna üle hädaolukorraks valmisolekule ning kriisireguleerimise valdkonna üldseadusena jõustus HOVS, milles on sätestatud Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. HOVS seab ülesanded hädaolukordade ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ning nende lahendamiseks kõikidele
koosneb: a) õigusnormidest (siseriikliku õiguse normid), b) rahvusvahelise õiguse normidest, tavadest ja põhiprintsiipidest, c) kohtupraktikast (mitte kõikjal); 4) riigiametnikud (nn riigiteenistujate korpus) ja erilised institutsioonid - viimasteks on: a) armee ehk sõjavägi + maakaitse tüüpi organisatsioonid; b) avaliku korra ning sisekaitseformeeringud; c) kodanikukaitse- ja päästeteenistused või -talitused; d) riigi karistus- ehk pönitentsiaarasutused (kaasajal demokraatlikes riikides pigem kriminaalteraapia korrektsiooniasutused). 4) riigikassa ehk fiscus - sisu: a) maksud (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ehk kohalikud maksud); b) eelarve (tulud ja kulud); c) rahvusliku valuuta emiteerimine ja selle ringluse kontroll (kaasajal tagab enamasti
võitlemisel. 13. detsembril 2007 kirjutati liikmesriikide riigipeade poolt ametlikult alla Lissaboni leping, mille pidid kõik liikmesriigid ratifitseerima. Lissaboni lepinguga laiendati kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on: kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine. Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed, sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse, keelenõuded ja eeskirjad ning maksupoliitika säilib ühehäälsuse põhimõte.
............................ 3.6.n ... 3.7. Haldusalane kindlustamine 3.7.1- ................................. 3.7.n ... 3.8. Kaadrialane kindlustamine 3.8.1- ................................. 3.8.n ... 3.9. Finantsiline kindlustamine 3.9.1- ................................. 3.9.n ... 4. Arvestus, aruandlus ja kontroll 4.1-4.n ................................. ... 5. Tuleohutus ja kodanikukaitse 5.1-5.n ................................. ... Maatriksi veerus B on formuleeritut juhtimisalased ja muud tegevused, koostatava dokumendi nimetused jms. Eeltoodud maatriksi näidises on toodus vaid tegevusvaldkondade, milliseid maatriksiga reguleeritakse, nimetused (üks võimalikest variantidest). Veergudes alates C-st on toodud juhtorganid ja juhid. Tegevuste ridade ja tegijate veergude ühises lahtris aga on kokkuleppeline märge selle kohta, millist rolli üks või teine isik
annaabi.ee 
