Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. · Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rüh...
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega.
Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range.
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. * Aktiivsemad metsavennad old Pärnu-,Viru-ja Võrumaal rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude akktiviste maal, korraldati diversioone raudteele. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julg...
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935
4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum. 2) Johannes Käbin laveeria Moskva ja Eesti vahel. Kuldsed 60. Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes.
Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamine meie kõigi elu puudutavate otsuste tegemisse. Kindlasti on see hea ,kuna noortel on omavahel lihtsam koostööd teha, kui erinevate generatsioonide inimestel. Seda on tõestanud ka hea koostöö teiste noorteühendustega. Nii mõnedki poliitilised noorteorganisatsioonid on koostööaltimad ja rohelisema maailmavaatega oma ,,vanade" erakonnast. Noortekogusse võivad kuuluda noored alates 14.eluaastast, nii et Noored Rohelised on võimalus noortele, kes pole veel 18, aga tahaksid poliitikas kaasa rääkida. Läbi noorte Roheliste kostab noorte hääl nii teiste noorteorganisatsioonide, laiema avalikkuse kui ka erakonna kõrvu. Noored Rohelised on korraldanud poliitilisi ümarlaudasid ja sõlminud esmaseid koostöösuhteid
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu
kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks : välis- ja kodueesti kultuurieluks
Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut
Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud"). Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid). Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis). Välisreisid. Religiooni tähtsuse vähenemine. Rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus). Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned). Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas. Moodsad talud, maakodud. Kodusisustuse vahetamine, enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu . Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus. Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.). Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.). transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. 1943. aastal tungisid Inglise ja Ameerika väed Itaaliasse ning Mussolini kukutati. Tookord õnnestus tal põgeneda sakslaste kontrolli all olevale alale, kuid 1945. aasta aprillis langes Mussolini Itaalia partisanide kätte vangi, kes ta hukkasid. Endise diktaatori laip riputati jalgupidi laternaposti külge.
Rääkides kuukümnendatest, peab mainima kindlasti seda, et see oli ajajärk, kui inimesed hakkasid oma kultuurilisi väljavaateid avardama. Näiteks muusikamaailmas hakkasid tekkima uued suunad nagu popmuusika, mida iseloomustas eelkõige ansambel The Beatles, mis kujunes miljonite noorte iidoliks. Ka Eestis, mis oli muust maailmast eraldatud raudse eesriidega, leidsid noored võimalusi, kuidas ülejäänud maailmaga kontakti saada ning nii tekkisid ka siin ansamblid, noorteorganisatsioonid ja muu sarnane. Tänapäeval on ühendus maailmaga väga kiire ning võib-olla sellepärast, et enam pole midagi kättesaamatut, nagu oli siis muusika ja uudised maailmast, ei väärtustatagi seda enam nii palju. Kuuekümendatel eksisteeris rühm inimesi, kes ei hoolinud rahast või materialismist, vaid nende jaoks olid esikohal vaimsed väärtused - hipid. Protestiks elasid nad vaid hetkes ning väitsid, et nende eluviisid ja mõndade puhul ka narkootikumide tarbimine ei ole võrreldav
*Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari) *Arenes filmikunst ("mineviku varjud") *Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid) *hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest * Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis) *Välisreisid *Religiooni tähtsuse vähenemine *rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus) -Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned) -Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas -Moodsad talud, maakodud -Kodusisustuse vahetamine enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu -Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus -Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.) -Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.) -transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja –klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. IIIsektori hulka kuuluvad: SA-d, MTÜ-d, klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, MTÜ Setu Riders, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on ka oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikandja rolli.
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid, Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda: tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid ja muud sellised. Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
· natsionalism, rahvuse ühtsus · sõjakus · tugev riik, kontrollib elusfääre · sümbolism, marsid 1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus · terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv
Paljud noored on huvitatud poliitikast ja koolielu korraldamisest, kuid reaalselt võtavad otsustamisest osa vaid vähesed. Seega on määrava tähtsusega, millise kogemuse saavad täna noored erinevates organisatsioonides tegutsedes ning kuidas nendesse suhtutakse. Demokraatlike väärtuste ja osaluse õpetamist peavad propageerima kõik koolis, töökohas, kohalikus elus või ärimaailmas. Meie ühise demokraatliku riigi tuleviku kujundamise selgrooks on noorteorganisatsioonid. Seega, usaldagem noori ning kuulakem neid! Meie kõigi võimalused seeläbi suurenevad. Kodanik peab täitma oma kohustusi riigi ees - peab teadma rahvushümni, peab oskama oma asjade ajamiseks edukalt suhelda ametkondadega ning lisaks mitte vähem tähtsam - kontrollida oma lapsele antava hariduse kvaliteeti. Nii jõuame ka suurema õiglusega riigikorrale lähemale, mis loomulikult ka suuremale hulgale ühiskonnaliikmetele heaolu tagab.
samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17. Kirjelda kultuuri ja igapäeva elu EV ajal. Valitses rahvuslus ja isamaalisus, taheti olla euroopalikum. Arenes linnakultuur (teatrid kontserdid) Kuulsad tantsuorkestrid, vähenes religiooni tähtsus, üldlaulupeod, noorteorganisatsioonid. Uued linnajaod, rohkem kõrgklassi, kodusisutus uuenes, uued kodumasinad. Muutus rõivamood. Bussid ja jalgrattad 19. Miks ei õnnestunud Eestil esimese maailmasõjapuhkedes hoida neutraliteedi poliitikat ? Keegi polnud nous Eesti erapooletust garanteerima ning appi tõttama, mistõttu ei kindlustatud Eesti rahvuslikku julgeolekut. 20. Kas sinu arvates oli Eestil võimalik loobudabaaside lepingu sõlmimisest? Mida oleks see kaasa toonud Eesti jaoks?
Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in)
poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid, kirikukogudused, taidlus ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas ja noorteorganisatsioonid, pereühendused. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Kellest ühiskond koosneb?! Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida. Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks. Kui tagame saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värv oluline. Ühiskonateadustes on kindlad põhimõtted: Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase. Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia.
Sageli kasutatakse niisugusel puhul terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu kolmandat sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. Kolmanda sektori hulka kuuluvad: SA-d (sihtasutused), MTÜ-d (mittetulundusühingud), klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond
1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik. Aastatel 1945-54 suudeti julgeolekuorg. Poolt avastada 82 N võimu vastast noortegruppi. Noorteorganisatsioonidega oli seotud 835 kahtlusalust, 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 7 määrati surmanuhtlus, neist 3 puhul viidi see täide. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid kooliõpilased ja üliõpilased. Metsavendade mahasurumise järel 1950. aastate algul ei suutnud võimud likvideerida noorte salaorganisatsioone
· Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid · suvitamine · üldlaulupeod · noorteorganisatsioonid EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA · et oleks riik, peab olema tunnustus · lääs vaatab, kuni lõpeb RUS kodusõda · 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK - heanaaberlik suhe RUS - võimalik lähenemine Lätiga - lähem ühendus demokraatliku FINiga EESTI SUHTED NAABRITEGA · Ohuks GER ja RUS (kommunistlik) BALTI LIIT
toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse tundma kodumaad, meie riigi ajalugu ja skautlikke oskusi.
vägivalla heastamine. Peale sulaaega enam küüditamisi ei toimunud, kuid inimesi vahel ikka arreteeriti või tapeti, aga see aastatega järjest vähenes. 1944-1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus - metsavendlus. Inimesi oli metsades ligikaudu 30 000, kes võitlesid NSVL režiimi vastu. 50-ndate alguseks suutis Nõukogude võim metsavendluse lõpuks maha suruda, kuid mõlemal poolel oli palju ohvreid. Režiimile vastupanu osutasid ka põrandaalused noorteorganisatsioonid, kuhu kuulusid enamasti õpilased. Noorte tegevus võrreldes metsavendlusega oli väga tagasihoidlik, kasutati ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust. Noorsooliikumised suruti 60.ndate alguseks maha. 1960. aastate teisest poolest algasid demokraatlikud liikumised, kus ei osalenud aind eestlased vaid ka muulased. See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal
riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, ülesanne tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Koosneb maa-, mere- ja õhuväest. Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred Kapo hoolitseb selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte · Uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut · Tegeleb vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrkodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks
Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus pärast märtsiküüditamist aastatel 19491952. 7. Millised olid võimalikud vastupanuvormid Nõukogude okupatsioonile? Milliseid repressioone Nõukogude võim rakendas? · Metsavendlus, põrandaalused noorteorganisatsioonid ja teisiti mõtlejate avalikud kirjad. · Inimeste massilised arreteerimised, küüditamine,vangi saatmine 8. Mis oli metsavendluse eesmärk? Kuidas seda realiseeriti? 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt
Riigijuhti hakati nimetama Führeriks. Võimu tugisambaks said SS (Schutzstaffel), mida juhtis H. Himmler. Viimasele allus salapolitsei Gestapo. · Majanduspoliitika võeti riigikontrolli alla. · Hakati koostama majanduse nelja-aasta plaane · Põhitähelepanu oli sõjaks valmistumisel ja uue teedevõrgu rajamisel. (Auto Bahn) · Tööpuudus likvideeriti · Tööliste vaba aja korraldamine oli riigi ülesanne · Loodi ametlikud noorteorganisatsioonid: o Hitlerjunend o Bund Deutscher Mädel Versailles lepingute rikkumine · 1933 lahkus Saksamaa Rahvaste liidust · 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks. Juutide tagakuisamine · Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks sundida juute lahkuma saksamaalt. · Otsene tagakuisamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast
-ühendusi, mida on Eestis palju, näiteks maakondlikud noortekogud või väikevaldade volikogud. Minagi sain tänu noortevolikokku astumisele selgema pildi poliitikast. Seisan oma vallas noorte huvide ja eelistuste eest, noortevolikogu on avanud mulle uksed poliitikamaastikule. Olen tänu volikoguga liitumisele osalenud paljudel erinevatel koolitustel näiteks poliitika mõjutamisest, mida on korraldanud katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). Miks mitte tuua noorteorganisatsioonid nende põnevamaks ja araktiivsemaks muutmise nimel ühiskonnaõpetuse õpikutesse? Lisada sinna noorteorganisatsioonide definitsioon, rääkida nende eesmärkidest ja tegudest. Praegu määratletakse õpikutes mõisteid nagu "valitsus" ja "riigikogu", aga nende tegelikke funktsioone ei mõisteta enne vastavat praktikat. Noorteorganisatsioonidest pikema ülevaate andmine paneks aga noori neist huvituma, kuna tajutaks, et sellega
Kuigi juutidevastaseid seadusi oli tehtud piisavalt, jäid enamused neist täiel määral täide viimata ning antisemitism kadus koos Mussolini langemisega. 2.8 Haridus ja kultuur fasistlikus Itaalias Niipea kui hakkas muutuma riigi poliitiline olukord, oli vaja asuda muutma ka rahvuslikku identiteeti. Selleks kasutati reforme nii hariduses kui ka kultuuris. Kuna lastes nähti tuleviku-fasiste, oli riigi haridussüsteem ning noorteorganisatsioonid Mussolini erilise tähelepanu all. Esimene samm hariduse muutmiseks tehti 1923. aastal, kui haridusminister Gentile otsustas, et tehnika- ja humanitaarharidus tuleb lahutada. Tehnikaharidus jäi hooletusse ning põhirõhku pandi heale grammatikaoskusele ning intelligentse eliidi moodustamisele. See tekitas aga lapsevanemates suurt vastuseisu ning sai seetõttu kesta ainult aasta. Aasta- aastalt muutusid fasistlikud vaated koolis järjest tugevamaks. Suurem murre tehti 1936.
parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru. Uus parlament fasistide kontrolli all, 1925 saadetakse parteid laiali. Tegelik otsustamine oli Fashistliku Partei käes. II Duce- mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused, 4 atendaadi katset. Vastaste arreteerimine (salapolitsei, OVRA, surmanuhtlus 10 inimesele), pagendamised. Fasistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine. Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed, haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu r...
Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3 Noortekogu 2 Pillimäng/muusikakool 2 Ratsasport 2 Vabatahtlik töö 2 Lauatennis 1 Taipoks 1 Jooga 1 Jooksmine 1 Ujumine 1 Teised noorteorganisatsioonid 1 Võrkpall 1 Joonis 4 Seejärel küsiti, kas organisatsioon korraldab tegevusi piisavalt tihti. Kogu vastanute seast vastas 4 „ei“, kes tegelesid veel lisaks millegi muuga. Viimasena küsiti, kas tüdrukutel on plaanis jätkata Kaitseliidus (kaitseliitlase või naiskodukaitsjana) ning „ei“ vastanutel paluti põhjendada. 9 kodutütart vastasid „ei“. Põhjused välja toodud joonisel (vt Joonis 5) Joonis 5 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS
maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba.
Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus, mis kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodanikest noormehed. Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppest 8 või 11 kuud. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis jaguneb 15 malevaks, mis on enam- vähem maakondadega kattuvad. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Spetsiaalne julgeolekujõud Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kaitsepolitsei uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut ja hoolitseb, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe as...
vaid ka teistele uutele liikmesriikidele. Üha enam noori pühendub hariduse omandamisele, mis iseenesest on positiivne. Muret teevad siinkohal noored, kes ei õpi, ei tööta ja ei tahagi tööle minna. (4) Reformierakond on seisukohal, et suurim risk noorte tuleviku suhtes on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise tagamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks peavad jõu ühendama omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. Kui kõik läheks nii nagu me loodame on oodata asjade paranemist. 2.4 Töökogemuse puudumine Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele sõltub ka Eestis töötuse määr töökogemusest : mida pikem see on, seda väiksem on ka töötuse määr. Isegi kaks kuni viis aastat töökogemust vähendab töötuse riski oluliselt võrreldes nendega, kellel see puudub. (4)
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit ...
Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel. Noorte töökasvatus lähtub tööhõivepoliitikast ja noorsootöö võimalustest ning väärtustest. Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste suurendamise kaudu. Töökasvatuse valdkonnas on tähelepanu all ka vabatahtliku tegevuse arendamine. Toetust saavad noorteorganisatsioonid, noortekeskused, noortekogud, et noortel oleks võimalus ja koht, kus end vabatahtlikuna tegutsedes proovile panna ning töökogemusi juurde saada. Praegusel hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja. Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik prioriteet, nii on riiklik toetus keskuste tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. (entk.ee) - Rahvusvaheline noorsootöö
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936
Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ni...
aastal toime pandud küüditamine. Kuigi metsavennad ootasid uue suure sõja puhkemist ja Lääneriikide reaalset abi, saabus Eestisse maailmasõja-järgsel kümnendil vaid üksikuid Lääne luurajaid, kes langesid kiiresti Nõukogude julgeolekuorganite kätte. 1950. aastate alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise maha suruda. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Sõjajärgseil aastail oli nende tegevus küllaltki ulatuslik ning see jätkus ka pärast relvastatud vastupanu mahasurumist. 1950. aastate noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemiga mugandumise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikirjad, käsitsikirjutatud lendlehed, vandetõotused ja vähesel määral ka relvade hankimine.
massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Arreteerimise eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sel viisil metsavendade ridu. Füüsilisele represseerimisele lisandus ka vaimne vägivald. Kolmes Balti liiduvabariigis korraga toimunud märtsiküüditamine (ööl vastu 26.märtsi 1949) küüditati Eestist Siberisse 20722 inimest. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, relvade kogumine. Demokraatlikud liikumised 1960.aastate teisest poolest asendasid demokraatlikud liikumised senist põrandaalust noorsooliikumist
-Otto Tief rahvuskomitee uus esimees, advokaat, tänu temale kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Uue Vabariigi Valitsuse juhtimine usaldati talle. Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. PILET 13 NSVL ja ENSV märtsiküüditamine, metsavennad, Nõukogude võim, kolhoosid, repressioonid, EKP, Karotamm, Käbin, Vaino, muutused majanduses, ühiskonnas ja kultuuris, noorteorganisatsioonid, stalinism, sula, stagnatsioon, gerontokraatia, perestroika, glasnost (Stalin, Hrustsov, Breznev, Tsernenko, Andropov, Gorbatsov). Õpik: Eesti ajalugu II ptk 39-43, õp lk 98-131, Atlas lk 22-23; XX sajandi ajalugu II ptk 8 lk 107-115, lk 140-147 - märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 20. märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Taheti saavuta ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine. -Metsavennad moodustusid nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed, Saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
