Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim
5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. 3
Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht. Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Ministeerium valitsemisasutused, mis korraldavad valitsemist eri valdkondades. Portfellita minister minister, kel pole ministeerium, vaid ainult väike büroo. Portfellita ministrikoht
valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat koosseisu, riigikogu hääletab poolt või vastu ja poolthäälte korral esitab koosseisu presindendile, kes nimetab valituse ametisse 13. Millistel juhtudel astub valitsus tagasi? – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 14. Kes on minister, portfellita minister, kantsler, riigisekretär? Millega nad tegelevad? Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister – minister, kellel ei ole ministeeriumi (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, tervise- ja tööminister) Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö juht: koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust Riigisekretär – kõrgem riigiametnik, kes juhib Riigikantseleid: nimetab ja vabastab ametist
Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3. Millised piirangud kehtivad presidendikandidaadile? III Valitsus 1. Millistel juhtumitel valitsus vahetub 2 2. Kellest koosneb valitsus ( + vähemalt 6 ministri nime) 3. Kes on portfellita minister? 4. Valitsuse ülesanded 7 5. Ministri kõrval on oluliseks isikuks kantsler, millega ta tegeleb? 6. Missugust võimu esindab valitsus?
Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Nimeta omal valikul 4 ministrit ministeeriumiga, mida ta juhib. 8. Haridus & Teadus Jaak Aaviksoo Kaitse Urmas Reinsalu Kultuuri Rein Lang
EESTI VABARIIGI VALITSUS Riigisekretär: H.Loot Portfellita minister: pole eraldi ministeeriumit (rahvastikuminister & regionaalminister), luuakse siis, kui ühiskonnas on suured probleemid, tihe koostöö teiste ministritega. Valitsuskriis: valitsus või keegi ministridest ei tule toime/ koalitsioonipartenerid ei saa omavahel läbi. PEAMINISTER Andrus Ansip Ref. VÄLISMINISTER Urmas Paet Ref.
Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks ta jäi 1919-ni. Järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 1918. aasta sai Jaan Tõnissonist Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Portfellita minister- valitsuse liige, kellel ei ole oma ministeeriumi, korraldab poliitikat hetkel olulises valdkonnas, omab bürood. Abiellus 06.04.1910 Hildegard Lõhmusega. Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas.
põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik Riigisekretär juhib riigikantslereid (heiki loot)
Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele Peaminister - valitsuse juht Minister - valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister - minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Ministeerium - Kantsler - ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantselei - valitsuse täidesaatva võimu asjaamise korrashoidmiseks tegutsev kantselei Riigisekretär - isik, kes juhib riigikantseleid Koalitsioonileping -
Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, kultuuri, haridus ja teadus, sotsiaal. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat Juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel Koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelõnu Suunta ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsusse võib kuuluda ka portfellita minister. Tal ei ole ministeeriumi, vaid väike büroo. Kantsler on ministri järelt tähtsuselt teine. Ta korraldab ministeeriumi igapäevast tööd. Valitsuse töö sujumiseks on loodud riigikantselei, mida juhib riigisekretär.
Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse. Eesti- Valitsust juhib peaminister Taavi Rõivas vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest. Ministrid kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel 13 1) portfelliga ministrid oma ministeerium. Neid on 11 2) portfellita ministrid büroo, kuid minsteeriumi pole. Kahel ministril pole oma ministeeriumi, jagavad teistega. - kantseler korraldab ministeeriumi igapäevatööd, apoliitilised. Ministeeriumis on erinevad ametid, bürood jne.. nt. Siseministeeriumisse kuuluvad politsei ja piirivalve. - riigikantselei juhib riigisekretär, ülesanne aidata korraldada valitsuse tööd. Kohtusüsteem/Õigussüsteem- 1
president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane
7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust. Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Kampaania kulud Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas
.......................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus...........................9 16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister.................................................................9 kantsler........................................................................................................................ 9 Riigisekretär............................................................................................................... 10 Portfellita minister...................................................................................................... 10 17
põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja koordineerida valitsusasustuse tegevust, koguda makse, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek, korraldada meditsiini ja haridust, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja
Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi
President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3
poliitikasoovitusi. Eesti Mälu Nõukogu- eesmärgiks on anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Nõukogu- Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. 8. Kes on portfellita minister? Portfellita minister on Eesti Vabariigi valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi. Nende juhtida on kas mingi ministeeriumi osakond (nt regionaalminister) või on neil oma büroo (nt endine rahvastikuminister). 9. Millised riigiametid kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse? Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2014 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (hetkel Urve Palo) ning väliskaubandus-
planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: korraldada haridust ja meditsiini, tagada inimväärne elatustase, maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigisekretär ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister. Riigikantselei juht. Riigikantselei täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei.
Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb: Peaminister ehk valitsusjuht on tipp poliitik, ei juhi ministeeriumi. Minister Eestis võib olla kuni 15 ministrit. On poliiik, kes peab kaitsma valitsuses oma erakonna huve ja oma valdkonna huve. Nimetab ametisse oma valdkonna tippametnikke ja juhib ministeeriumi. Alates 2005. aastast on igal ministril õigus võtta tööle abiminister. Portfellita minister tal ei ole oma ministeeriumi. Ministrikoht on ajutine ja luuakse mingi kriitilise valdkonna probleemide lahendamiseks. Regionaalminister (SiimValmar Kiisler) Eesti üks portfellita minister. Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, on ministri asetäitja. Peaks tagama valdkonna juhtimise stabiilsuse. Ei tohiks vahetuda koos ministritega. Riigisekretär (Heiki Loot) juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid
lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit. Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel.
esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda. Valitsuse asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga erinevalt ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel
omakorda teenivad Ühiskonna kontrolltöö Villu maavanemad, kes on maavalitsuste juhid, nad on oma piirkonna Eesti riigi esindajad ja võimukandjad. Maavanemat teenindab maavalitsus. Portfellita minister- minister, kellel ei ole ministeeriumit vaid büroo ja kellele annab ülesandeid peaminister.
Demokraatia valitsemisvorm, kus on rahva käes võim. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu valitud esindajate vahendusel. Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus.
Lk 108-9 Parlamendi erakondade jagunemine Koalitsioon – erakondade liit, kes koostöös saavutavad enamuse. – RE, IRL, SDE Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid. Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja. Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse.
järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama
umbusaldusavaldusega *parteide arv valitsuses: - üheparteiline: kõik ministrid on ühest parteist, parlamendikohtadest peab olema vähemalt poolt (nt UK) -mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas - kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus
Peaminister – Juhib valitsust; tavaliselt nimetatakse see, kelle juhitud partei sai kõige rohkem hääli Eestis on 11 ministeeriumi: Välisministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministeerium Kultuuriministeerium Portfellita minister – Korraldab poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline Kantsler – Korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil Riigisekretär – Hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamisi; juhib riigikanseleid Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid
· President võib vastu võetud seaduse Riigikokku tagasi saata või välja kuulutada avaldatakse Riigi Teatajas 5 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis (4.4) · Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim · Peaminister kõige tähtsam valitsuse liige. Esindab valitsust ja juhib selle tegevust · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus o Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister · Kantsler ministeeriumi tegevjuht o Kindlustab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul, esindab ametnikkonna huvi o Teoreetiliselt peaks ministri vahetudes ametisse jääma Valitsuse moodustamine: · Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
linna/valla valitsused 2 Üheparteiline valitsus selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus seal on need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige Ministeerium valitsemisasutus teatud valdkonnas Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantseleitäidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutsev valitsuse kõrvalosa(?) RiigisekretärRiigikantselei juht Küsimused ja vastused: Lk 45 2) Mida tähendab võimude lahusus? See tähendab seda, et võim on mitmseuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud.
osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada. 9.2. Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta VV liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VV seadus. Ministrid jagunevad tüüpideks: ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus. Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus- ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin;
omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22) Kuidas määratakse ametisse maavanem? V: Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. 23) Kes on portfellita minister? V: Minister ,kellel puudub ministeerium 24) Kui tihti toimuvad EV valitsuse istungid? V: Iga ühe nädala tagant 25) Kellel on õigus teha ettepanekuid erinevate küsimuste võtmiseks, valitsuse istungi päevakorda? V: Peaministril on õigus lisada kinnitatud päevakorda täiendavaid küsimusi.
komisjonid. Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus? *viib ellu sise-ja välispoliitikat *korraldab suhtlemist teiste riikidega *suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Milliseid ülesandeid täidab ministeeriumis kantsler, milliseid ülesandeid riigisekretär? Juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd. Riigisekretär juhib riigikantseleid; esindab riigikantseleid. Kes on portfellita minister? Millal luuakse portfellita ministri ametikoht? Minister, kellel pole ministeeriumi. Uue valitsuse võimule tulekuga, kui uus valitsus otsustab nii. Mis on üheparteilise ning mis koalitsioonivalitsuse eelised ja puudused? Üheparteiline valitsus: Eelised: ühemeelsus, stabiilne, oma erakonna programmide elluviimine Puudused: vähemus jääb tähelepanuta, jäävad esindamata mitmed arvamused ja põhimõtted. Koalitsioonivalitsus:
Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja
koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid). MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab
rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast td. Portfellita minister luuakse, kui mnes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - krgeim ametiisik, kes peab tagama ministeeriumi igapeva t ja kindlustama jrjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus. Hetkel portfellita rahvastikuminister. ?? MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED eestis on 15 maakonda jaguneb 277 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks . Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud . II keskmine ringkonnakohtud . III kõige kõrgem riigikohus , asub Tartus . ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD.
Vastavalt põhiseadusele määrb vabariigi president 14 päeva jooksul vabariigi valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse perspektiividest, siis Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi poolt või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile. Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita(ministeeriumita) ministritest. Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia:
Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ning püüdis esialgu veel väljakuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid de facto tunnustama nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia, mais 1918 ka Itaalia. * 1918. aasta novembris naasis Tõnisson Eestisse, temast sai Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal.1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ning osales Eesti Asutava Kogu valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt
Totalitaarne diktatuur – isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes. Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust valisemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas. Institutsioon – Valitsuskoalitsioon – erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Valitsuskriis – Portfellita minister – valitsuse liige, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse poliitikat oma alluvusalas Kantsler - juhib ministeeriumi igapäevatööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Riigisekretär – Riigikantselei juht Kohtunik – valitud, või ametisse nimetatud isik, kelle ülesanne on õigusemõistmine Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja -
ja 19992000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 19921995, 19951999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990 1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VIIXI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks Hanno Pevkuri asendusliikme Einar Vallbaumi tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu
- otsuseid võetakse vastu aeglaselt 2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega. seaduseelnõude menetlemine (riigikogu) seaduste väljakuulutamine (president) seaduste elluviimine (valitsus) riigieelarve koostamine (valitsus) algatab põhiseaduse muutmise (president) rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (valitsus) määrab peaministrikandteeb muudatusi valitsuse koosseisus (president) riigiaparaadi töö korraldamine (valitsus) 2.6 Defineeri mõisted: Portfellita minister ilma ministeeriumita, juhib selle osakonda või on oma büroo Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist Riigisekretär juhib Riigikantseleid 2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid. Peaminister Jüri Ratas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Justiitsminister Urmas Reinsalu Kaitseminister Jüri Luik Keskkonnaminister Siim Kiisler Kultuurminister Indrek Saar
Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv see et K. Pätsi asemel valiti etteotsa J. Poska. Mõni päev hiljem lisandus Jaan Tõnisson kellest sai portfellita minister. Ajutise valitsuse olulisim otsus oli Pätsi otsus, et enamlastega enam koostööd ei tehta. Eesti keel kuulutati riigikeeleks ja võeti kasutusele Eesti sini-must-valge riigilipp. Samas oli ka tähtis kaasata rahvas koostööle. Korrastati Eesti rahandussüsteemi, esialgu paluti laenu eraisikutelt ning ka Soomelt saadi 20 miljonit. Kriitilise tähtsusega oli toitlustusprobleem. Eesti oma toiduvarudest oleks piisanud 1919. aasta veebruari kuuni.
• Parlamentaarse riigi tava näeb ette valitsuse moodustamise võimaluse andmise valimistel enim hääli saanud erakonna liidrile (või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet üles näidanud erakondadest enim hääli saanud erakonna liidri) Vabariigi Valitsus • Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis; –Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele; –Peaministri surma puhul; –Valitsus astub ise tagasi. Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Riigikantselei • Toetab Vabariigi Valitsust ning peaministri tööd • Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd)
juhtkonna. *olla riigikaitse kõrgeim juht, the riigikogule ettepanekuid, kuulutada välja sõja seisukord. *kuulutada välja korralised ja erakorralised valimised. *riikliku autasude välja andmine. VABARIIGI VALITSUS. Täide saatev võim riigis kuulub valitsusele. Eestis võib valitsuses olla kuni 15 liiget. Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid. St ta on mingi valdkonna ministerja tegeleb selle valdkonna probleemidega, aga ministeeriumit tal ei ole. Portfellita ministri koht luuakse ajutiselt ja kui see probleem on ühiskonnas lahendatud siis portfellita ministri koht kaotatakse ära. Ministeeriumi töö järjepidevuse tagab kantsler. Ta on ministri järel tähtsusel teine isik ministri järel. Tema ül on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetamise perioodil.
Eestis olevad ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus ja teadus ja kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo. See ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär juhib riigikantselei tööd. Valitsuse ülesanded erinevates valdkondades: ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS: 1)Esitada parlamendile seaduseelnõusid
5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis - Presidendivalimiste süsteem Eestis 6) Vabariigi Valitsus (õpik lk 65-69; TV ül 51.-55.) - Põhiseaduse VI ptk §-d 86-101 - Mõisted: üheparteiline valitsus, koalitsioonivalitsus, valitsuskriis, ministeerium, portfellita minister, kantsler, riigikantselei, riigisekretär - Kuidas toimub valitsuse moodustamine? - Valitsuse koosseis: peaminister ja ministrid - Valitsuse ülesanded 7) Kohalik omavalitsus (õpik lk 70-74; TV ül 56.-62.) - Põhiseaduse XIV ptk §-d 154-160 - Maakond kui riikliku halduse üksus: maakonna juhtimine, Eesti maakonnad (NB! Eesti maakondade kaart!) - Kohaliku omavalitsuse üksused
annaabi.ee 
