Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim
5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. 3 2.Vabariigi Valitsus
Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht. Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Ministeerium valitsemisasutused, mis korraldavad valitsemist eri valdkondades. Portfellita minister minister, kel pole ministeerium, vaid ainult väike büroo. Portfellita ministrikoht
valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat koosseisu, riigikogu hääletab poolt või vastu ja poolthäälte korral esitab koosseisu presindendile, kes nimetab valituse ametisse 13. Millistel juhtudel astub valitsus tagasi? – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 14. Kes on minister, portfellita minister, kantsler, riigisekretär? Millega nad tegelevad? Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister – minister, kellel ei ole ministeeriumi (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, tervise- ja tööminister) Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö juht: koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust Riigisekretär – kõrgem riigiametnik, kes juhib Riigikantseleid: nimetab ja vabastab ametist
Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3. Millised piirangud kehtivad presidendikandidaadile? III Valitsus 1. Millistel juhtumitel valitsus vahetub 2 2. Kellest koosneb valitsus ( + vähemalt 6 ministri nime) 3. Kes on portfellita minister? 4. Valitsuse ülesanded 7 5. Ministri kõrval on oluliseks isikuks kantsler, millega ta tegeleb? 6. Missugust võimu esindab valitsus?
Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Nimeta omal valikul 4 ministrit ministeeriumiga, mida ta juhib. 8. Haridus & Teadus Jaak Aaviksoo Kaitse Urmas Reinsalu Kultuuri Rein Lang Rahandus Jürgen Ligi
EESTI VABARIIGI VALITSUS Riigisekretär: H.Loot Portfellita minister: pole eraldi ministeeriumit (rahvastikuminister & regionaalminister), luuakse siis, kui ühiskonnas on suured probleemid, tihe koostöö teiste ministritega. Valitsuskriis: valitsus või keegi ministridest ei tule toime/ koalitsioonipartenerid ei saa omavahel läbi. PEAMINISTER Andrus Ansip Ref. VÄLISMINISTER Urmas Paet Ref. SISEMINISTER Jüri Pihl Sots. JUSTIITSMINISTER Rein Lang Ref. RAHANDUSMINISTE Ivari Padar Sots. KAITSEMINISTER Jaak Aaviksoo IRL HARIDUS-JA Tõnis Lukas...
Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks ta jäi 1919-ni. Järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 1918. aasta sai Jaan Tõnissonist Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Portfellita minister- valitsuse liige, kellel ei ole oma ministeeriumi, korraldab poliitikat hetkel olulises valdkonnas, omab bürood. Abiellus 06.04.1910 Hildegard Lõhmusega. Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas.
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valits...
Eesti ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, kultuuri, haridus ja teadus, sotsiaal. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat Juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel Koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelõnu Suunta ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsusse võib kuuluda ka portfellita minister. Tal ei ole ministeeriumi, vaid väike büroo. Kantsler on ministri järelt tähtsuselt teine. Ta korraldab ministeeriumi igapäevast tööd. Valitsuse töö sujumiseks on loodud riigikantselei, mida juhib riigisekretär.
Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse. Eesti- Valitsust juhib peaminister Taavi Rõivas vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest. Ministrid kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel 13 1) portfelliga ministrid oma ministeerium. Neid on 11 2) portfellita ministrid büroo, kuid minsteeriumi pole. Kahel ministril pole oma ministeeriumi, jagavad teistega. - kantseler korraldab ministeeriumi igapäevatööd, apoliitilised. Ministeeriumis on erinevad ametid, bürood jne.. nt. Siseministeeriumisse kuuluvad politsei ja piirivalve. - riigikantselei juhib riigisekretär, ülesanne aidata korraldada valitsuse tööd. Kohtusüsteem/Õigussüsteem- 1
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane
7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust. Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Kampaania kulud Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas
........................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus...........................9 16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister.................................................................9 kantsler........................................................................................................................ 9 Riigisekretär............................................................................................................... 10 Portfellita minister...................................................................................................... 10 17
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3
poliitikasoovitusi. Eesti Mälu Nõukogu- eesmärgiks on anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalarengu Nõukogu- Ümarlaua ülesandeks on kujundada riigipeale soovitusi regionaalarengut puudutavates küsimustes. 8. Kes on portfellita minister? Portfellita minister on Eesti Vabariigi valitsuse liige, kes ei juhi ühtegi ministeeriumi. Nende juhtida on kas mingi ministeeriumi osakond (nt regionaalminister) või on neil oma büroo (nt endine rahvastikuminister). 9. Millised riigiametid kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse? Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2014 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (hetkel Urve Palo) ning väliskaubandus-
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu l...
Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb: Peaminister ehk valitsusjuht on tipp poliitik, ei juhi ministeeriumi. Minister Eestis võib olla kuni 15 ministrit. On poliiik, kes peab kaitsma valitsuses oma erakonna huve ja oma valdkonna huve. Nimetab ametisse oma valdkonna tippametnikke ja juhib ministeeriumi. Alates 2005. aastast on igal ministril õigus võtta tööle abiminister. Portfellita minister tal ei ole oma ministeeriumi. Ministrikoht on ajutine ja luuakse mingi kriitilise valdkonna probleemide lahendamiseks. Regionaalminister (SiimValmar Kiisler) Eesti üks portfellita minister. Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, on ministri asetäitja. Peaks tagama valdkonna juhtimise stabiilsuse. Ei tohiks vahetuda koos ministritega. Riigisekretär (Heiki Loot) juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid
lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit. Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel.
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arva...
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama
umbusaldusavaldusega *parteide arv valitsuses: - üheparteiline: kõik ministrid on ühest parteist, parlamendikohtadest peab olema vähemalt poolt (nt UK) -mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas - kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
· President võib vastu võetud seaduse Riigikokku tagasi saata või välja kuulutada avaldatakse Riigi Teatajas 5 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis (4.4) · Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim · Peaminister kõige tähtsam valitsuse liige. Esindab valitsust ja juhib selle tegevust · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus o Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister · Kantsler ministeeriumi tegevjuht o Kindlustab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul, esindab ametnikkonna huvi o Teoreetiliselt peaks ministri vahetudes ametisse jääma Valitsuse moodustamine: · Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada. 9.2. Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta VV liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VV seadus. Ministrid jagunevad tüüpideks: ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus. Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus- ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin;
omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22) Kuidas määratakse ametisse maavanem? V: Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. 23) Kes on portfellita minister? V: Minister ,kellel puudub ministeerium 24) Kui tihti toimuvad EV valitsuse istungid? V: Iga ühe nädala tagant 25) Kellel on õigus teha ettepanekuid erinevate küsimuste võtmiseks, valitsuse istungi päevakorda? V: Peaministril on õigus lisada kinnitatud päevakorda täiendavaid küsimusi.
komisjonid. Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus? *viib ellu sise-ja välispoliitikat *korraldab suhtlemist teiste riikidega *suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Milliseid ülesandeid täidab ministeeriumis kantsler, milliseid ülesandeid riigisekretär? Juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd. Riigisekretär juhib riigikantseleid; esindab riigikantseleid. Kes on portfellita minister? Millal luuakse portfellita ministri ametikoht? Minister, kellel pole ministeeriumi. Uue valitsuse võimule tulekuga, kui uus valitsus otsustab nii. Mis on üheparteilise ning mis koalitsioonivalitsuse eelised ja puudused? Üheparteiline valitsus: Eelised: ühemeelsus, stabiilne, oma erakonna programmide elluviimine Puudused: vähemus jääb tähelepanuta, jäävad esindamata mitmed arvamused ja põhimõtted. Koalitsioonivalitsus:
Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast td. Portfellita minister luuakse, kui mnes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - krgeim ametiisik, kes peab tagama ministeeriumi igapeva t ja kindlustama jrjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus. Hetkel portfellita rahvastikuminister. ?? MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED eestis on 15 maakonda jaguneb 277 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks . Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud . II keskmine ringkonnakohtud . III kõige kõrgem riigikohus , asub Tartus . ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD.
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
ja 19992000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 19921995, 19951999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990 1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VIIXI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1]. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks Hanno Pevkuri asendusliikme Einar Vallbaumi tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv see et K. Pätsi asemel valiti etteotsa J. Poska. Mõni päev hiljem lisandus Jaan Tõnisson kellest sai portfellita minister. Ajutise valitsuse olulisim otsus oli Pätsi otsus, et enamlastega enam koostööd ei tehta. Eesti keel kuulutati riigikeeleks ja võeti kasutusele Eesti sini-must-valge riigilipp. Samas oli ka tähtis kaasata rahvas koostööle. Korrastati Eesti rahandussüsteemi, esialgu paluti laenu eraisikutelt ning ka Soomelt saadi 20 miljonit. Kriitilise tähtsusega oli toitlustusprobleem. Eesti oma toiduvarudest oleks piisanud 1919. aasta veebruari kuuni.
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partner...
juhtkonna. *olla riigikaitse kõrgeim juht, the riigikogule ettepanekuid, kuulutada välja sõja seisukord. *kuulutada välja korralised ja erakorralised valimised. *riikliku autasude välja andmine. VABARIIGI VALITSUS. Täide saatev võim riigis kuulub valitsusele. Eestis võib valitsuses olla kuni 15 liiget. Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid. St ta on mingi valdkonna ministerja tegeleb selle valdkonna probleemidega, aga ministeeriumit tal ei ole. Portfellita ministri koht luuakse ajutiselt ja kui see probleem on ühiskonnas lahendatud siis portfellita ministri koht kaotatakse ära. Ministeeriumi töö järjepidevuse tagab kantsler. Ta on ministri järel tähtsusel teine isik ministri järel. Tema ül on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetamise perioodil.
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis - Presidendivalimiste süsteem Eestis 6) Vabariigi Valitsus (õpik lk 65-69; TV ül 51.-55.) - Põhiseaduse VI ptk §-d 86-101 - Mõisted: üheparteiline valitsus, koalitsioonivalitsus, valitsuskriis, ministeerium, portfellita minister, kantsler, riigikantselei, riigisekretär - Kuidas toimub valitsuse moodustamine? - Valitsuse koosseis: peaminister ja ministrid - Valitsuse ülesanded 7) Kohalik omavalitsus (õpik lk 70-74; TV ül 56.-62.) - Põhiseaduse XIV ptk §-d 154-160 - Maakond kui riikliku halduse üksus: maakonna juhtimine, Eesti maakonnad (NB! Eesti maakondade kaart!) - Kohaliku omavalitsuse üksused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
