Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil. Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse. Kassatsioonikaebus-2 astme kohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse, et asi seal läbi vaadatakse.
1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on
omavahel alluvussuhtes olevaks kohtuks. Esimese astme kohtuks haldusasjades on Rootsis madalaimad halduskohtud (länsratter), teise astme halduskohtuteks on apellatsiooniastme halduskohtud (kammarrätter) ning lõppastme kohtuteks haldusasjades on Kõrgem Halduskohus (Regeringsratten). Esimesena võetakse asi arutamisele madalaimas halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme halduskohtusse, kust on võimalik edasikaebamine Kõrgeimasse Halduskohtusse juhul kui otsuse lahendist võib tuleneda pretsedent. Eestis sellist jaotust ei eksisteeri. Halduskohus on esimese astme kohtuks Eestis justnagu maakohus ning halduskohtust toimub asja edasikaebamine ringkonnakohtusse, mis tegeleb ka teiste asjadega peale haldusasjade. Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega. Enamasti on töökohtud
kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus )
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne
Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus- asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju
Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja- isik, kelle vastu on hagi suunatud, õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse
riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992).
Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus Süütuse presumptsioon- keegi pole süüdi enne, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. Apellatsioon- edasikaebamine II astme kohtusse. Kassatsioon- edasikaebus III astme kohtusse. Tava- traditsioon, komme, mida jälgitakse harjumusest Etikett- käitumisreeglid teatud olukordades, ka hea toon käitumises. Diplomaatiline protokoll- käitumisreeglid välispoliitikas Moraal- käitumisnormide ja põhimõtete süsteem. Valitsemine- võimu teostamine. Majoritaarne valmissüsteem- igast piirkonnast 1 parlament Proportsionaalne valmissüsteem- saadikute kohad parteide vahel proportsionaalselt, võrdselt häältega.
--- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased).
5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. 8) Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. 9) Ombudsman – õiguskantsler. 10) Kannatanu – isik, kellele on tekitatud kahju. 11) Süüalune – Oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. 12) Apellatsioon – Kohtuotsuse edasikaebamine kürgema ameti kohtusse ehk ringkonna kohtusse. 13) Kassatsioon – Kohtuotsuse läbi vaatamine riigikohtus.
advokaatide juhedaja - instructing solicitors for prosecution and defence alaealiste kohus - Juvenile court armuandmine - Mercy edasikaebamine - Appeal haldusõigus - Administrative law/ public law juriidilisele kaitsele - Judicial protection kaitse - Defence kaitsja - Councel for the defence kannatav pool - Injured party karistama - Punish karistust andma/täide viima - Meting out punishment karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila
Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond) Välisminister: Urmas Paet(Eesti Reformierakond) Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks. Eu kuulu edasi kaebamisele! Eesti kohtu ülesanne: Kohtute ülesandeks on: 1)õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. 2) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. (riigikohus võib
See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus. Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused. Kuritegu ja väärtegu- on süütegu, mis on seaduse alusel karistatavad. Advokaat ehk kaitsja- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. 6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või
Jah _________ Ei ____X____ §8 V Üksikisik, riik ja õigus 9 p 1. Õiguskaitse ja kohus 6 p 1. Kohtusüsteem 3 p 1) Selgita, miks on demokraatlikes riikides (sh Eestis) kehtestatud mitmeastmeline kohtusüsteem. Kohtus osalevatel pooltel on õigus taotleda kohtuasja uuesti ülevaatamist kõrgema astme kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Nii väheneb kohtu eksimise võimalus. 2) Apellatsioonikaebus on I astme kohtu (maakohtu, halduskohtu) otsuse edasikaebamine II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse. 5 3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest).
· Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus · Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamine teise astme kohtusse · Riigikohus arutab kõiki kohtuasju KASSATSIOONI korras. Kassatsioon on teise astme kohtu otsuse edasikaebamine kolmanda astme kohtusse. Riigikohus on lisaks ka PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE KOHUS · Lisaks kohtutele teostab kontrolli seaduste üle Eesti Vabariigi Õiguskantsler, kelleks hetkel on Indrek Teder Õiguskantsleri ülesanded: 1) Kontrollida kõikide seaduste vastavust põhiseadusele
29.Kas Eestile tuleks kasuks omavalitsuste arvu vähendamine? Põhjendage oma arvamust. 30.Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi? Kui vajab – siis milliseid; kui ei vaja, siis – miks? 31.Seletage järgmised mõisted: - ADMINISTREERIMINE- valitsemine,haldamine,juhtimine - APELLATSIOON-edasikaebus - DENONSSEERIMA-rahvusvahelist lepingut ülesse ütlema - EELNÕU-seadusteksti esialgne, kinnitamata vorm - KASSATSIOON-jõustumata kohtuotsuse edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus - KONSENSUS- üksmeel - KONVENTSIOON- riikidevaheline kokkulepe - PRETSEDENT- järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum - RATIFITSEERIMA- rahvusvaheliselt lepingut kinnitamata - VETO- keeld
Seejärel asutakse tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega. Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis. Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja. Otsuse täitmine: vangistus, arest varandusele-müüakse osade kaupa niipalju kui vaja. Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale. Edasikaebamine- appellatsioon
kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. 7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva
perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires. Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust.
30.Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi? *VIIKS SISSE RAHVA POOLT OTSEVALIMISEGA PRESIDENDI *KEHTESTAKS NÕUDE, ET MINISTER OLEKS OMA ALA SPETSIALIST. 31.Seletage järgmised mõisted: - ADMINISTREERIMINE – haldama/valitsema/formaalselt juhtima - APELLATSIOON - edasikaebus - DENONSSEERIMA - rahvusvahelist lepingut üles ütlema - EELNÕU – riigiorganile/rahvale esitatud seaduse/määruse projekt - KASSATSIOON - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus - KONSENSUS - üksmeel, enamuse arvamus/üldine kokkulepe otsuste vastuvõtmisel, mis eeldab vastuhäälte puudumist - KONVENTSIOON - rahvusvaheline kokkulepe (riikide suhteid mingis valdkonnas/küsimuses reguleeriv leping) - PRETSEDENT - esmakordne juhtum, mis on järgnevatele samalaadsetele eeskujuks - RATIFITSEERIMA - rahvusvahelist lepingut kinnitama
ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik. Apellatsioon - edasikaebamine jõustumata kohtuotsuse peale Kassatsioon - edasikaebamine jõustunud kohtuotsuse peale 2) Kaasaja maailma mitmepalgelisus ning nende mõju riikidevahelistele suhetele. Kristlus - 2,1 miljardit Islam - 1,4 miljardit Hinduism - 900 miljonit Budism - u 400 miljonit Taoism - u 400 miljonit Pilet 10 1) Kohalik omavalitsus, selle töökorraldus ja ülesanded. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus, millel on
Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus · Arutati rängemaid üleastumisi - · -,,- tapmine · Talpoegadevahelised tülid Kubermang: ülemmaakohus Liivimaa õuekohtu · Edasikaebamine maameeskohtust. · Aadlike omavahelised probleemid · (Edasi- Eestimaa Maanõunike Edasi: Stockholmi õuekohus Kolleegium) Linnaelanikud jäid kohtusüsteemist kõrvale; linnades oli kohtuvõimuorganiks raad, seal arutati põhiasju. Põllumajandus: Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpus 1000 (kuni maareformini) Mõisamajandus lõppes Eesi aladel 1919, kui võeti vastu maaseadus. Peamine oli
Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem? Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad? Maa- ja linnakohtud + halduskohtud tegelevad haldus-, kriminaal-ja tsiviilasjadega Ringkonnakohtud esitatakse apellatsioon Riigikohtus - esitatakse kassatsioon Mis on apellatsioon, mis kassatsioon? Milles seisneb nende sisuline erinevus? apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus kassatsioon - apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires Millised on Anglo-Ameerika kohtusüsteemi eripärad? Mille poolest erineb Anglo-Ameerika süsteem Mandri-Euroopa kohtusüsteemist? Eripärad kohtunikud valitakse rahva poolt; tihtipeale peetakse neid suuremateks ,,valitsejateks" kui teisi rahva poolt valitud saadikuid. A-A mudel: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, rahva
omavalitsusorganite kohtu otsuse SISULINE Kriminaal -vargus, röövimine jne ja ametiisikute läbivaatamine kõrgema Väärteoasjad- trahvid tasumata, vastu. astme kohtus. mingi muu jama. 20. RIIGIKOHTU ÜLESANDED Kõrgema astme kohus, kes vaatab kohtulahendid kassatsiooni korras. Kassatsioon- kõrgemale kohtule edasikaebamine, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuse piires. Samuti tegeleb põhiseaduse järelvalvega. 21. TSIVIIL ASI, KRIMINAAL ASI JA VÄÄRTEOASI KOHTUS – OSALISED JA ERINEVUSED TSIVIILASI Lepingutega seotud vaidlused Nt perekonnaasjad, tööõiguse küsimused, intellektuaalse omandi vaidlused. Osapool, kes esitas avalduse on Hageja, vastaspool Kostja KRIMINAALASI Kuriteod on sätestatud karistusseadustikus.
..........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12. Vastuhagi esitamine...............................................................................................14 13. Kohtuistung hagimenetluses.................................................................................. 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine..............................15 15. Lihtsustatud menetlused.........................................................................................15 16. Hagita menetlus......................................................................................................16 17. Maksekäsu kiirmenetlus.........................................................................................16 18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine................................
Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (jõustumata kohtuotsuste peale edasikaebamine) korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel. Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
взыскание процессуальных расходовmenetluskulude sissenõudmine договорный представительlepinguline esindaja представитель по назначению судаesindaja kohtumääramisel право представительства esindusõigus полномочия представителяesindaja volitused консультант nõustaja обжалование edasikaebamineправо обжалованияedasikaebamise õigus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator Пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine УПРОЩЁННЫЕ ПРОИЗВОДСТВАlihtsustatud menetlused
Kaitsevägi – kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit – vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks.
Kaitsevägi kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest Kaitseliit vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne. KOHUS Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest) 1)Linna, maa ja halduskohtud 2)Ringkonnakohtud 3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem) Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks.
Olukorras kus kohus on lahendanud asja poolikult, saab kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha asjas täiendava otsuse. Regulatsioon on TsMS § 448. VIGADE PARANDAMINE OTSUSES Vastavalt TsMS § 447 ei saa avalikult teatavaks tehtud otsust kohus enam muuta. Sellest hoolimata on kohtul võimalus igal ajal oma otsuses ilmseid arvutus- ja õigekirjavigu, samuti ebatäpsusi, mis ei muuda otsuse sisu parandada. Vigade paranduse kohta tehakse määrus. APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE Appelatsioonimenetlus on TsMS 64. peatükis. Apellatsioonikaebuses saab vaidlustada nii fakti – kui õigusküsimusi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS Määruskaebus ringkonnakohtus on TsMS 65. peatükis. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse. KASSATSIOONIMENETLUS Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule. Vastavalt TsMS 66.peatükk. MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS
Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Kohus.
I astme kohus: Maa- ja halduskohus. Kõik kohtuasjad algavad sellest astmest! Maakohus- Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Jõhvi), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). Halduskohtud Tallinn, Tartu. Arutab haldusasju. II astme kohus: Ringkonnakohus. Asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Arutatakse neid küsimusi, mida kaevatakse edasi I astme kohtust apellatsioon. Mõlemal osapoolel on selleks õigus. III astme kohus: Riigikohus. Tartus. Edasikaebamine kassatsioon. Erinevalt ringkonnakohtust ei võta riigikohus kõiki asju arutamisele. On õigus otsustada selle üle. Otsustab, kas ringkonnakohtu otsus jääb kehtima või tühistatakse. Kui riigikohtu otsus ei rahulda ühte osapoolt, siis on õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riigikohtu kohtunikke 19. Ringkonnakohtunikke 46. Maakohtunikke 153 . Halduskohtunikke 27. 8. KOHALIK OMAVALITSUS nimetatakse valdasid ja linnasid. (Maavalitsus on riiklik haldusüksus).
registreeritud tööstusomandi omanik on kaitstud ka heausksete hilisemate iseseisvate leiutiste kaubandusliku kasutamise eest teiste isikute poolt. Arvesse võttes seda, et tööstusomandi puhul on tegemist spetsiifilise õigusharuga, milles olulist rolli mängib tehniline teadmine jms, on üldiselt levinud spetsiaalsed kohtud või kohtueelsed asutused, kus tööstusomandi vaidlusi lahendatakse. Erikohtud on näiteks Saksamaal (edasikaebamine ainult Saksa Liidukohtusse), Ühendkuningriigis; Šveitsis, Türgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele. Eestis täidab kohtueelse vaidlustusasutuse funktsiooni Majandusministeeriumi juures asuv Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, milles arutatakse kahte liiki vaidlusi. Esiteks lahendatakse seal taotleja kaebusi (apellatsioon) Patendiameti otsuste peale, teiseks kolmanda isiku vaidlustusi (opositsioon) taotleja vastu (vormilselt vaidlustatakse Patendiameti otsus).
Seejärel asutakse tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega. Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis. Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja. Otsuse täitmine: vangistus, arest varandusele-müüakse osade kaupa niipalju kui vaja. Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale. Edasikaebamine- appellatsioon III LOENG Isikud 4.peatükk Kirjlaik töö-mõiste-kirjuta lahti, mida see rooma õiguses tähendab. Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see on tänapäeva õiguses. MÕSITED: 1. Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5
on tema juhatus või juhatust asendav organ. Kostja - isik, kelle vastu nõue on suunatud. Hageja - isik, kes on esitanud kohtule avalduse (hagi) mingi nõude arutamiseks. Riigilõiv - rahasumma, mis makstakse riigituludesse avalik-õiguslikes asutustes sooritatavate toimingute või sealt väljastatavate dokumentide eest. Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine. Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva ametina justiitsministri alluvusse, kes määrab prokurörid viieks aastaks. Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis, kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi andmisega väljaspool kohtuasju. Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus.
3) kohus peab tundma õigust professionalselt, ka vastuolulistel juhtumitel, ja tal on otsustamiskohustus. Kuid võib siiski vastu võtta ka asjaosalise pakutud selgitust õigusküsimuses. See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse. Kui juridiilise asjatundlikkuse kasutamist takistatakse, siis kasvab põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste muutmiseks, kui samal ajal ei nõuta protsessi enda lõpptulemuse muutmist. S.t et kõrgeimalt kohtult võib edasikaebamist taotleda vaid apellatsioonikohtu lahenditele ja otsustele. 2) kohtuotsuse põhjenduste õigusjõud NB! Kohtuotsuse seadusjõud ja õigusjõud tuleb hoida teineteisest lahus. Esimene tähendab seda, et teatud aja järel ei saa enam otsust muuta, kasutades tegelikke edasikaebamisvahendeid
samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirja rikkumised) II aste. Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni (edasikaebus) korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus - Teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni(kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus) korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Riigikohus arutab järgmisi juhtusid:
põhiseadusega vastuolus; Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud; President on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega. Apellatsioon - edasikaebus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Süütuse presumptsioon - kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Prokurör - Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi riigiametnik, kes osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle
adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630. Tartu Õuekohus, lossikohus (igas läänis), korrakohus e. Sillakohus. Konsistooriumile allusid vaimulike ja abieluga seonduvad küsimused. Saaremaal kohtukorraldus endine (adra- ja meeskohtunikud ning maanõukogu), revisjoni korras võis edasi kaevata Stockholmi, hiljem Tartu õuekohtusse.
vastuväiteid; 3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi legislatsioonilise protsessiga- seal oli kostja kohtusse toimetamine hageja mure; 4.Hagi lükati kogu ulatuses tagasi ning hageja ei võinud samas asjas enam hagi esitada juhul, kui kohtuniktegi kindlaks, et hageja nõue on tegelikkuses väiksem, kui ta on seda hagis väitnud.Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud organid. Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat.Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ühes staadiumis, kõik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lähtuti kirjalikest tõenditest jatunnistajate ütlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse täitmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja võimu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse täitmiseks, paigutati ta vanglasse.
Avaliku sektori töötajatele on antud õigus ülemuste otsuseid edasi kaevata. Kaebuse arutamine võib võtta aastaid, mistõttu on rohkem kui üks agentuur asunud ebakompetentsust sallima. See tähendab omakorda seda, et ebakompetentsele töötajatele antakse tühiseid või olematu sisuga ülesandeid, mis on lihtsam, kui investeerida tema vallandamisesse. Naiste, vähemuste ja vanemate töötajate puhul on vallandamine veel ebatõenäolisem, sest edasikaebamine võib sel juhul põhineda diskrimineerimisel. ( G. C. Edwards et. al., 2014, p. 479) Erinevalt avaliku sektori töötajast ei ole valitsusametnikul vabadust ise otsustada oma tegevuste üle. Töö on määratud kindlaks seaduste, reeglite, rutiini ja mittekirjalike reeglitega teiste kaastöötajate poolt. Selleks, et teha kindlaks, milline kultuur valitseb antud ministeeriumis, on kõige lihtsam viis küsida, mis töö tuleb valida, et jõuda selles asutuses kõrgele kohale
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. 26 Meeli Miidla-Vanatalu konspekt 2004 27 kassatsi.oon <20:-ooni, -.ooni> jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus.Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi? Q=kassatsioon&F=M (04.01.2012). Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu arvamuse kandideerija kohta. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, omab samasuguseid õigusi kui kohtunik.
vaidlustada teistmise korras. Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtul üldjuhul õigust oma otsust ise hiljem muuta, va nt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab esmalt läbi maakohus, kes tegi kaevatava lahendi, ning kaebusega nõustumise korral võib oma esialgse määruse ka ära muuta (TsMS § 663 lg 4). Lihtmenetluses võib edasikaebeõigus olla piiratud . APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE, APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik (TsMS § 17 ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel). Menetlustoiminguid, mis on oma loomult korraldavad, võib ringkonnakohtu kohtunik teha ka ainuisikuliselt. Näiteks on korraldav tegevus trahvi
Formulaarprotsessis pidi hageja peale 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest esitama uue hagi, kui kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud (action iudicati). Siis maksti eelneva kohtuotsusega mõistetud summa kahekordselt trahvina. Alates 2.saj e.Kr hakati pöörama tähelepanu varanduslikule vastutusele. Algul anti kogu võlgniku varandus võlausaldaja kätte. Võlgnik võis vabaneda vastutusest oma isikuga, andes kogu oma vara kreeditorile. Kohtuotsuse edasikaebamine Preetori kui kohtuniku otsused loeti Roomas lõplikeks, puudus edasikaebamisõigus. Otsus võidi vaid tühistada, kui: a) magistraat kasutas intercessio õigust preetori tegevuse vastu in iure staadiumis. b) actio iudicati vastu esitati tõsiseid vaideid. c) restitutio integrum teel. 3. Tõendamine - litis contestatio ajal pöördutakse tunnistajate poole olemaks kõige tunnistajad
annaabi.ee 
