Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandusoli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.
Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.
- Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb - Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS ● Oli levinud NSV Liidus (ja teistes sotsialismi maades), Praegu puhtakujulist ei eksisteeri mitte kusagil Tunnused: - Riik dikteerib tootmist - Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand - Tootja töötab etteantud plaani järgi - Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad - Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus
elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang. 1990. aastatel tegi riik talle kuuluvasse tööstusesse suuri investeeringuid. Tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, kuid riik omab näiteks mõnesid Norra
Riik avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide alasüsteemist; riigi tunnuseks on rahvastiku, kontrollitava territooriumi ja iseseisva avaliku võimu olemasolu Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida- Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks
ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: riik dikteerib tootmist, peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, tootja töötab etteantud plaani järgi, riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, töö tasustamine on normatiivne, tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: konkurentsi puudumine, planeerimisvead, tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.
on rahvastiku, kontrollitava territooriumi ja iseseisva avaliku võimu olemasolu Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seadusandlik võim vt parlament ja Riigikogu Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle
piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik N. Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Just poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi (valitsuse, partei, usujuhi) poolt. Mida, kuidas ja kui palju toota otsustab poliitiline võim. Riik määrab plaani, kehtestab hinna, konkurents puudub, kaupade ja teenuste valik on väike või puudulik, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt on ainult riigiomand ja suurettevõtted. Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse tihti väljendit vabaturumajandus, millega viidatakse antud majandussüsteemi olulisele joonele - vabadusele. See ei tähenda aga reeglite ja korra puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse korral määrab hinna ja kauba hulga turg konkurentsi läbi, kaupade ja teenuste valik on lai ning mitmekesine, tarbimine oleneb rahalistest ressurssidest, on mitmesuguseid omandi-ja ettevõtlusvorme
„Pehmed“ repressioonid (töölt vallandamine, koolist väljaviskamine, parteiline karistamine) Profülaktiline tegevus (hirmutamine, ähvardamine, värbamine koostööle) Majandus Majanduse 3 põhiküsimust Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Eesti NSV versus Eesti Vabariik Käsumajandus Turumajandus (plaanimajandus) (segamajandus) Omand Riigiomand Eraomand (segaomand) Tootmine Plaanijärgne, Ratsionaalne, efektiivne. ebaratsionaalne, Nõudlus ebaefektiivne, tarbijat mitte arvestav Hind Paindumatu, fikseeritud Paindlik. Pakkumine- nõudmine Tooted- Sortiment piiratud, defitsiit Konkurents teenused
avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut Riik avalikõiguslik süsteem , mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide alasüsteemist. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte , mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Segamajandus turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning kus valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse , ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle .
POLIITIKA - piiritsoonid, poliitika allus Moskvale, Eesti NSV Ülemkogu on sisuliselt parlament, võõrsõjaväe kohalolek, Viljandi Haigla - tuumakatastroofi ajaks sõduritele mõeldud. MAJANDUS - jätkus põlevkivi kaevandus, plaanimajandus - käsumajandus, Moskva kontrollile allutatud, kolhooside rajamine, Nõukogude Eestis algas industraliseerimine - rasketööstus(metallitööstus jne) Plaanimajandus - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Käsumajandus on majandus, milles:
Klient on kuningas Tootjale on oluline võita klientide usaldus Miinused: Paljud ei tule turumajanduse tingimustes toime * vähe oskusi, halb tervis * hästi läheb vaid rikastel Turg korraldab vaid majandust, aga ei korrasta muid eluvaldkondi Turumajandus vajab keskkonda Nähtamatu käsi - turu omadus kehtestada nõudmise ja pakkumise koosmõjul hinnad, mille eest tarbija on nõus ostma ja ettevõtja tootma. Segamajandus turumajanduse vorm, milles eraomandi kõrval on olemas riigiomand ja valitsus reguleerib majandust teatud ulatuses. Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik ekkub rohkem või vähem majandusellu Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli
iseseisva avaliku võimu olemasolu 59 Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seadusandlik võim vt parlament ja Riigikogu Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle
võimalik kaotada vaid tööjaotuse kaotamisega. Võõrandumine tipneb kapitalistlikus majandussüsteemis, kus inimene toodab midagi kellegi teise jaoks ning see tähendab, et ta on oma tööst võõrandatud. Et töö, loodus, inimene, ja töötamine kui eluviis on vahel seotud, on inimene võõrandatud nii oma töö produktist, iseendast kui oma liigiolendist, loodusest kui ka teistest inimestest. Omandi areng: Kõigepealt oli hõimuomand, millele järgnesid antiikne kogukonna- ja riigiomand ning feodaalne ehk seisuslik omand. Omandi arenedes tekivad klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil ennast eristada tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele
erinevatele inimestele saavad osaks vaimne ja materiaalne tegevus, nauding ja töö, tarbimine ja tootmine inimese järjest süvenev võõrandumine oma tööst. Et töö, loodus, inimene, ja töötamine kui eluviis on vahel seotud, on inimene võõrandatud nii oma töö produktist, iseendast, loodusest kui ka teistest inimestest. Neid vastuolusid on võimalik kaotada vaid tööjaotuse kaotamisega. Omand Hõimuomand. Antiikne kogukonna- ja riigiomand. Feodaalne ehk seisuslik omand. Kapitalism. Omandi arenedes tekkisid klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil eristada ennast tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu: et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest.
annaabi.ee 
