Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks
andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna juba palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Valimiste mitteametlikud tulemused on teada juba 3-4 tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis. Kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Arvatakse, et valimiskäitumine sõltub laias laastus hääletajate sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass
Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%). isiku-, ringkonna-, kompensatsioonimandaat. Hübriidsed valimised segakompott, valijal 2 häält. 3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
2009 EP 43,9% 2004 EP - 64% RIIGIKOGU VALIMISED 1992-2011 2011 RK 63,53% 2007 RK - 61, 91% 2003 RK 58 1999 RK 57,3 1995 RK 69, 06 1992 RK 67, 84 vt ka 2011: http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011 KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISED 1993 - 2009 2009 60,57% 2005 47 2002 52,5 1999 49,8 1996 52,5 1993 52,6 REFERENDUM 2003 EL 64% 3.4. Valimiskäitumine ja valimistulemused 1. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 7 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid 1) õigusliku baasi loomine - valimisseadused, valimiste rahastamise reeglid; Vabariigi Presidendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12850373); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083); Euroopa Parlamendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053))
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Erakondadi parlamendis 2-3 5+ Väikepartei võimalus pääseda Väga väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatidest Valimiskünnis Puudub Tavaliselt 2-3% Näiteriigid USA, SBR, Kanada Soome, Rootsi, Eesti, Taani 5. Valimiskäitumine Mõjutajad- klassikuuluvus, massimeedia, otsuse tegemise hetk, sõprade arvamus Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine, valimisjaoskondades hääletamine 6. Erakonnad Jagunemine vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem(reform) Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta Eesti erakonnad, sümboolika Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101) Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. Valijatel 2 häält- üks majoritaarsele, teine proportsionaalsele põhimõttele. (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari). Eelisteks loetakse paremat tasakaalu regionaalsete ja erakondlike huvide vahel. Valimiskäitumine ja selle mõjutamine valijate käitumist mõjutavad tegurid on *massimeedia, *klassikuuluvus, *erakondade programmid ja suhtumine erinevatesse konkreetsetesse probleemidesse. Erakond - kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 1)oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning 2)riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on reistreeritud seaduses sätestatud korras. Peamine eesmärk on jõuda parlamenti.
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5
Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol
Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis, teise proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse, kas kandidaadil on kodakondus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas. Presidendikandidaat registreeritakse, kui ta on kogunud teatud hulga toetusallkirju, parlamendivalimistel nõutakse kandidaatidelt kindla rahasumma ehk kautsjoni maksmist
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu...
lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ülmber vastavalt saadud häälte arvule. III voor:kompensatsioonimandaadid Jaotatud erakondade üleriigiliste nimekirjade järgi.loetakse üle ringkondades häälte ülejääk ning jagatakse kompensatsioonimandaadid Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega. SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine Poliitika kujundamise astmed:algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine. Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt Ideaalne elluviimine:
on kehtestatud- häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks.Hääled, mida kogutakse üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Hübriidne valimissüsteem (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari) Ühendab majoritaarse ja proportsinaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid
3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8% 3
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
Lihthäälte enamuse põhimõtte. Võidab see kellel on kõige rohkem hääli. Puudus on et ta soosib suuri parteisid. 2. Absoluutne häälte enamuse põhimõte: sel juhul annab võidu saavutatud absoluutne häälte enamus 51%. Proportsionaalne valimis süsteem on levinuim mmis rõhutab vähemuste esindatust see peegeldab enamvähem valijate antud hääli . Valitavate kohtade jagamisel . Annab eelise väikeparteidele. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju . Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt. Valimiste korraldamise etapid: 1. Ettevalmistav periood. Kontrollitakse ära valimis nimekirjad. 2. Valimis kampaania periood. Algab hetkest kui valimised on väljakuulutatud. 3. Partei programmi tutvustamine, teevad propakandat. 4. Sotsioloogiliste küsitluste korraldamine ja tulemuste avaldamine ajakirjanduses. 5. Hääletamine. Kesdab ühe nädala. Hääletamas käinute protsent peaks olema kõrge et,
jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palad ja väiksemad maksud; üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia korral osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsene demokraatia otstarbekas ning sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib riigivõimuorganitesse oma esindajad. Valimiste korraldamist peetakse üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks.
Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni möödumisel, samas lõplikud tulemused avalikustatakse alles pärast laekunud apellatsioonide ülevaatamist (või kui nende esitamise tähtaeg on möödas). Valimiskäitumine. Kui varemalt mängis rolli klassikuuluvus, siis pärast 80ndaid see enam nii pole. Selle ajani hääletas töölisklass peamiselt vasakpoolsete poolt ning jõukam kesk- ja kõrgklass parempoolsete poolt. Praegu ei ole enam eelistused nii selgepiirilised, kuna elatustase ja sotsiaalne strktuur on ühtlustunud ja paindlikumad. Programmid on muutunud hägusamaks ning tihti lähtutakse otsuse tegemisel erakonna suhtumises konkreetsesse probleemi
vahendite ümberjaotamist selliselt ,et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi-Sotsiaaldemokraadid,Rohelised.Nende vaated:astmeline tulumaks-rikastelt võetakse raha,et vaestele rohkem,riigi sekkumine ühiskonna ellu),TSENTRUMIERAKONNAD(Pooldavad rohkem demokraatiat,vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale.) Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: 1. Üldised.(ei ole soolist ega usulist piirangut) 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) 4. Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: 1.valimiste ettevalmistamine 2.valimis kampaania 3.valimne 4.häälte lugemine Valimissüsteemid: 1.majoritaarsed
Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine,
kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine ● valimiskampaania ● valimine ● häälte lugemine Valimissüsteemid.
.......................................................... 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus...................................................................11 4.1Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel...........................................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................
· Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. 2) Eesti Vabariigi majandus 1918-1940. Vene tooraine kadus, turg tuli ümber orienteeruda - arendati põlevkivitööstust, põllumajandust. Eesti varustas Vene kloostreid kalaga. Liiguti teadusmahuka ühiskonna poole. 8. 1) Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlik valitsusvorm teostub eelkõige kodanikkonna - kõrgeima võimu kandja - kollektiivse otsustamise kaudu valimistel ja referendumil(rahvahääletusel). Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimiste funktsioonid 1) Määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma) 2) Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi
Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. b) Presidentaalne demokraatia, poolpresidentaalne demokraatia Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka
saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat Valimistega seotud probleemid Registreerimiskohustus: mõnes riigis peab end enne registreerima ajavahemikul enne valimis nt USAs Võimalikud ja tegelikud valijad: kõik ei saa valida Väärjaotus: valimisringkondade esindajakohtade suhe ei vasta nende elanike arvu suhtele Valimisringkonna piiridega manipuleerimine Valimispettused Valimiskäitumine - tähendab inimeste käitumismustrit valimisolukorras. Valimiskäitumist mõjutavad: Klass Usk Teemapõhine hääletamine Meedia Sotsiaalsed võrgustikud Institutsionaalsed mõjurid Poliitiline kommunikatsioon - hõlmab teadete edastamist, poliitikaga seotud tekstidele tähenduse loomist ja üldisemalt poliitilise reaalsuse kujundamist - > riigiteaduste seisukohalt on poliitilisel kommunikatsioonil terve hulk rolle: see on nii
Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Kogu omand riigile. Revolutsioon. Vasak- ja parempoolsus Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse, eesmärk suur tööhõive, kõrged palgad, väiksed maksud; üksikisik tähtsam kui kollektiiv Vasakpoolsed i-d pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse; astmel tulumaks; suured maksud ja riiklik toetus laialdastele elanikekihtidele. Valimised: fn-d, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Fn-d Parlamendi koosseisu määramine Kodanikud saavad võimudele oma nõudmisi esitada Näidata, kui suur on kehtiva korra toetuspind Kodanike poliitiline harimine Valimissüsteemid: Majoritaarse süsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: Süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimu üks partei Valitsemise puhul esmatähtis efektiivsus, seejärel proportsionaalne esindatus
2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim
ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea,
häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju tulemusteke Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Taani, Itaalia hübriidne Parlamendikohad jagatakse pooleks kahe süsteemi alusel Saksamaa Venemaa Ungari Leedu Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei Valimiskäitumine ja valimistulemus 1.Kas teie arvates on valimas käimine kodanikukohustus või pigem vabadus? EESTI RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM Moodustatakse valimisringkonnad Kohtade jaotus: 1. esitatakse ringkonnakvoot ja need kes on selle ületanud saavad mandaadi.(15- 17kohta) 2. Osalevad erakonnad, kelle valijaskond ületab 5%. Liidetakse kandidaadi hääled, summad jagatakse rk-kvoodiga. Jagatis näitab mandaatide arvu.(umbes30 kohta) 3
Roheline ideoloogia: · Keskkonnakaitse ja säästlik majandamine · Roheline elamisviis · Rajaneb ökoloogilistel teadmistel · Majanduse demonstreeritus ja lokaalne iseseisvus, toodete taaskasutavus ja jääkide taasringlus · Konsensus ja osalusdemokraatia · Roheline maksusüsteem (piirab tarbimist ja keskkonna reostust kütuseaktsiis nt.) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a
võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet:
Saksa parteisüsteem 1.Kaks põhierakonda CDU ja SDP.2.Vahe UK-ga:ükski ei saa neist üle 50%,tuleb teha koalitsioonivalitsus ja kaasata kolmas(kas Rohelised 7% või FDP-10%) Prantsuse parteisüseem 1.Kuni 1960.a alguseni väga killustunud parteisüsteem.2.Alates 1960.a. kujunenud välja selged blokid:vasakjõud(sots.demok.;kommunistid)ja paremtiib(UMP jaUDF) 3.Parteisüst. endiselt palju ebastabiilsem,kui Põhja- Euroopas. 8. loeng. Parteid ja valimised. Valimissüsteemid. Valimiskäitumine Majoritaarne valimissüsteem-maa jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks,kui palju kohti parlamendis.Võidab ringkonnas enim hääli saanud kandidaat(ei pea saama 50%). NT.Briti,USA,Kanada 1.Lihtne majoritaarne süsteem a)võidab enim hääli saanud kandidaat(üks ringkond=1 koht) NT:USA,UK,India 2.Absoluutse enamuse süst. a)valijad reastavad kandidaadid(1,2...); b) Kui ükski ei saa enamust:elmineeritakse nimekirja lõpust,nende teine eelistus jaotatakse ümber esimestele.;
Parempoolsed ideoloogiad ja parteid on need, mis ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, nendel on esikohal suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud ning üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Omakorda jaguneb demokraatia otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab käetõstmisega mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsest demokraatiat võimalik kasutada ja sellisel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks.
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt.
maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. o Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigid tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Kodanike enamusele on valimised kõige levinum ja ehk ainuke viis poliitilises elus osaleda. Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused: · Üldised osa võtab reeglina kogu täisealine elanikkond (v
Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit kindlat poliitikat, vaid liitun rohelistega. JEF-Eesti, Noored Eurooplased, Vabad Demokraadid, vabakonnad jne. Politoloogia nõrkuseks on, et peamiselt tegeletakse minevikuga ning märksa vähem prognoositakse tulevikku (valimiskäitumine, samuti poliitikute võimalik tegutsemine). Danzingeri järgi on 155 mln inimest surnud poliitiliste põhjuste tõttu XX sajandil. I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt.
annaabi.ee 
