Kordamine ühiskonna eksamiks (37)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille alusel inimgruppe eristatakse?
Kuidas likvideerida?

Lõik failist

ÜHISKONNA EKSAMIKS

Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas
..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus , tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus – linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb)

Postindustriaalne ühiskond – kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud – spetsialistid , kõrgharidus, massimeedia , -tootmine, -kultuur)

Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus.

Teadmusühiskond – nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal

Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid
..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 põhilist tunnust:

ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda, rikkamatelt vaesematele)

pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks

Konservatiivne mudel – kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll – kodune.

Sotsiaaldemokraatlik mudel – õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte – maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid saavad kõik võrdselt.

Liberaalne mudel – sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust

Kas Eesti on siirderiik?
Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele.
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega.

Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS , KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS

Kodanikuvabaduste tunnustamine
Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks
Vähemuste õigustega arvestamine
Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Ühiskonna jätkusuutlikkus – kas Eesti on?
..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
Jätkusuutlik valitsemine: võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav
Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel – eesti keel), kunsti säilitamine – KUMU , haridus – riiklikud tellimused.

Ühiskonnaelu sektorid:

Avalik sektor – võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid , Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.)

Erasektor – erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit !

Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond – inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud)

Ühiskonna kihistus:

Sotsiaalne staatus – indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid .
Sotsiaalne mobiilsus – inimeste/gruppide liikumine ühest ühiskonnakihist teise

Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus.
8. Võimu ressursid

Ainelised – kõige tähtsam läbi aegade on MAA; kapital

Vaimsed – teadmised, oskused, kogemused

Võimu teostamise meetodid:

Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees.

Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. (traditsioonid)
10. Riigivõimule ainuomased tunnused

Kehtestada seadusi, kontrollida täitmist

Koguda makse

Kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks

Otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele

Korraldada igapäevaelu e. teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises

Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
11. Riigivõimu komponendid

spetsiaalsed võimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.)

inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)

kirjalikud õigusnormid
12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned

Konservatism – parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus ; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal ; hierarhia( eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. ( parempoolsed – IRL, Rahvaliit)
Liberalism – toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond)
Sotsiaaldemokraatia – eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed – Keskerakond , Sotsiaaldemokraadid)

13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus , rass, vanadus , alkoholism, narkomaania , vähemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1304 laadimist Kokku alla laetud

37 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katjuusha Õppematerjali autor

Kokkuvõtlik ülevaade 12. klassi ühiskonnaõpetusest. Heaks kordamiseks enne eksamit. Sisaldab põhimõisteid, arengutee tööstusühiskonnast nüüdisühiskonnani, valimiste põhimõtted, võimude lahusus, Euroopa Liidu institutsioonid jne.

ühiskond ühiskonnaõpetus kordamine kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

sajandil, õigus on situatiivne, inimese loodud ja sõltuvad kohast ja ruumist 31.jaanuar puudu, kuidas töötab euroopa liit 1.november 2011 Riigi majandusressursid pt 5.1 Inimeste vajadused ja ressursid · Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele · Probleem: piiratud ressursid · Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase? o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne

Ühiskonnaõpetus

odt

Ühiskonna eksam

Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema. 2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine Tootmisressursid ehk tootmistegurid Loodusressursid : maa, maavarad, mets, veevarud Inimressursid: tööjõud Kapitalressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida

Ühiskond

docx

Valitsemine, õigus

Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad koj

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna eksami konspekt

Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid