Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine ühiskonna eksamiks

Kordamine ühiskonna eksamiks (37)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille alusel inimgruppe eristatakse?
Kuidas likvideerida?

ÜHISKONNA EKSAMIKS

Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas
..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus , tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus – linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb)

Postindustriaalne ühiskond – kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud – spetsialistid , kõrgharidus, massimeedia , -tootmine, -kultuur)

Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus.

Teadmusühiskond – nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal

Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid
..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 põhilist tunnust:

ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda, rikkamatelt vaesematele)

pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks

Konservatiivne mudel – kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll – kodune.

Sotsiaaldemokraatlik mudel – õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte – maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid saavad kõik võrdselt.

Liberaalne mudel – sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust

Kas Eesti on siirderiik?
Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele.
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega.

Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS , KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS

Kodanikuvabaduste tunnustamine
Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks
Vähemuste õigustega arvestamine
Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Ühiskonna jätkusuutlikkus – kas Eesti on?
..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
Jätkusuutlik valitsemine: võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav
Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel – eesti keel), kunsti säilitamine – KUMU , haridus – riiklikud tellimused.

Ühiskonnaelu sektorid:

Avalik sektor – võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid , Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.)

Erasektor – erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit !

Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond – inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud)

Ühiskonna kihistus:

Sotsiaalne staatus – indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid .
Sotsiaalne mobiilsus – inimeste/gruppide liikumine ühest ühiskonnakihist teise

Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus.
8. Võimu ressursid

Ainelised – kõige tähtsam läbi aegade on MAA; kapital

Vaimsed – teadmised, oskused, kogemused

Võimu teostamise meetodid:

Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees.

Autoriteet – inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. (traditsioonid)
10. Riigivõimule ainuomased tunnused

Kehtestada seadusi, kontrollida täitmist

Koguda makse

Kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks

Otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele

Korraldada igapäevaelu e. teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises

Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
11. Riigivõimu komponendid

spetsiaalsed võimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.)

inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)

kirjalikud õigusnormid
12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned

Konservatism – parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus ; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal ; hierarhia( eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. ( parempoolsed – IRL, Rahvaliit)
Liberalism – toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond)
Sotsiaaldemokraatia – eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed – Keskerakond , Sotsiaaldemokraadid)

13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus , rass, vanadus , alkoholism, narkomaania , vähemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused
Kuidas likvideerida?
Töötuse vähendamine – riik annab laene , ümberõppekeskused, karjäärinõustamine
Erivajadustega inimesed – Maarja Küla programm, spetsiaalsed koolid (Tartu Emajõe Kool), viipekeel TVs, töötamisvõimalused
Vaesus – toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha)
14. Otsene ehk vahetu demokraatia – demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum . Eestis – kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid : 1992 – põhiseaduse heakskiitmine, 2003 – EL liitumine
Esindusdemokraatia – nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis – Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant.
Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis – erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina).
15. Valimiste põhimõtted

Üldised – valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud
Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hääletajaid ei tohi sedelitäitmise ajal mõjutada; valimispäeval on keelatud valimispropaganda.
Ühetaolised – kõik hääled on võrdsed, igal valijal ainult üks hääl, kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks.
Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele inimesele; kui valija ei saa mingil mõjuval põhjusel hääletada valimiskabiinis, võib ta taotled kodus hääletamist.
Salajased – valija täidab valimissedeli hääletamiskabiinis; ei tohi seal kellegagi aru pidada.

Valimiste funktsioonid

Vahendada võimudele kodanike arvamust
Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
Rahva usalduse indikaator (kõrge või madal)
Hariv funktsioon (informatsioon erinevate ideoloogiate kohta)

16. Peamised valimissüsteemid

Majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem:

Valimisringkondade arv = parlamendikohtade arvuga
Ringkonnast pääseb edasi vaid ÜKS (see, kes enamuse saab)
Ülejäänud hääled lähevad kaotsi
Valimiskünnis puudub
Plussid: Lihtsus; Valimiste tulemusena moodustub tugev üheparteiline valitsus
Miinused: Kaotsiläinud hääled; Soosib suuri erakondi
Näidisriigid – Suurbritannia , Austraalia, Uus- Meremaa , USA

Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem

Valimisringkondi 1-20
Ringkondadest pääseb parlamenti mitu saadikut, nimekirja alusel (kinnine/avatud)
Tähtsaim põhimõte on, et iga erakonna nimekiri saab parlamendis võrdeliselt nii palju kohti, kui on üle riigi saadud häälte protsent
Valimiskünnis 4-5%, Eestis 5%
Plussid: Soosib ka väikseid parteisid; Hääled ei lähe kaotsi
Miinused: Keerukas süsteem; Valitsuskriiside tekkimise võimalus, killustunud
Näidisriigid – Eesti, Soome, Holland
Jagatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate.
17. Erakond – tegevuse eesmärk on saada võimule ja luua poliitikat, tegeletakse poliitika kõigi valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on tähelepanu püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis.
Survegrupp – tegevuse eesmärgiks on mõjutada poliitikat, avaldades survet võimulolijatele, käsitleb ühte probleemi, sihtgrupiks on võimulolijad ja teavitamise viisiks lobism. Puudub kindel põhikiri ja koosseis.
Otsene surve – püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumine iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti.
Kaudne surve – avaliku arvamuse kujundamise teel; kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Iseloomustab edendamisgruppe. ( radikaalsed , kes ei tee koostööd võimudega – nt. Greenpeace ; nõus koostööga – nt. Eesti Lastevanemate Liit)
18. Parlament (Eestis Riigikogu) – demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Koosneb saadikutest (101); ühekojaline
Praegune Riigikogu valiti 2007.aastal.
Riigikogu tööd juhatab Riigikogu juhatus, mille kooseisus on:

esimees – Ene Ergma

1.aseesimees – Kristiina Ojuland

2.aseesimees – Jüri Ratas
Riigikogu jagatakse struktuuri alusel:

Formaalõiguslik - juhatus (igapäevatöö) ja komisjonid
Poliitiline – koalitsioon(parteid, mis kuuluvad valitsusse), opositsioon (parteid, mille saadikud on ainult parlamendis)

Koalitsioonis: Reformi Erakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Ülesanded: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
Opositsioonis: Keskerakond, Rohelised, Rahvaliit
Ülesanded: kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive.
Fraktsioon on ühe erakonna saadikute rühm parlamendis. Seal arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, samuti astutakse üles omapoolsete seaduseelnõudega.
Komisjonid on parlamendi tööorganid; need jaotuvad:

Alatised – nt. Väliskomisjon, kultuurikomisjon

Ajutised – nt. Riigi eelarve kontrolli komisjon
19.
PRESIDENTALISM sarnane PARLAMENTARISM
President on keskne poliitiline figuur , täidab riigipea ja valitsusjuhi kohustusi
Seadusandlik võim on parlamendil
Presidendil vaid esindusroll
Valijamehed valivad presidendi
Parlamendi valimine rahva poolt
Rahvas valib otse vaid parlamendi
President on tugevalt seotud täidesaatvavõimuga
Riigipeal vetoõigus
Riigipea on iseseisev erapooletu võimuinstitutsioon
Võimude lahusus suurim
Presidendil esindusroll, tseremoniaalsed kohustused
Seadusandlik ja täidesaatevvõim on väga tugevas seoses
Valitsus vahetub eale presidendi vahetumist
Riigipeal on õigus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid
Näide: USA
Näide: Suurbritannia
20. Valitsus – riigi täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja teistest ministritest.
Minister – valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht; ei pea tegevusala täpselt teadma.
Eestis on 13 ministrit ( 2tk - portfellita , st. pole ministeeriumit).
Ministeerium – täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega.
Eestis on 11 ministeeriumit.
Kantsler – ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Peab tundma valdkond . Valitakse viieks aastaks.
Riigikantselei – täitevvõimuorgan, mille ülesanne on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat.
Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister . Hetkel ametis Heiki Loot .
21. Bürokraatia (ehk ametnike võimu) funktsioonid:

Poliitika elluviimine – alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette.
Süsteemi stabiliseerija – selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda.
Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine – ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine , ametnike taseme- ja täiendkoolitus.

22. Kohtusüsteem Eestis
Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum)
Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest .
Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem.
I astme kohtud:

Maakohus – arutab tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju.
Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus
2) Halduskohus – arutab haldusasju (üks osapool on nõrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik)
Tallinn, Tartu

Tsiviilprotsess : esitatakse mingisugune nõue ehk hagi . Toimub kahe eraisiku vahel.

Protsessis osalevad: Hageja – nõude esitaja
Kostja – kelle vastu hagi esitatakse
Kohtunik – mõistab õigust; (kohtunikul peab olema juriidiline haridus, ei tohi kuuluda erakond, eluaegne amet, ametisse määrab president)
Ei pea olema tunnistajaid, advokaate.

Kriminaalprotsess – seadusega kirja pandud kuriteod, mille eest on määratud karistused.

Protsessis osalevad: Kohtualune/süüalune
Kannatanu/kannatanu esindaja
Advokaat ehk kaitsja
Prokurör ehk süüdistaja (esitab süüdistus, pakub karistuse)
Tunnistajad
Kohtunik
2 abi – rahvakohtunikud (25-70a, valitakse kohaliku omavalitsuse poolt viieks aastaks)
Karistused: rahatrahv, arest (kuni 2 kuud), vanglakaristus (kuni 20 aastat või eluaegne)
Kui ei olda tulemusega rahul on võimalus edasi kaevata ehk apelleerida II astme kohtusse.
II astme kohus – Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu)
3 kohtunikku otsustavad, kas muuta eelnevat karistust või otsust.
Kui ikka ei olda rahul võib esitada kassatsiooni ehk edasikaebuse Riigikohtusse.
III astme kohus – Riigikohus (kõrgeim kohus)
ülesanded:

vaadata läbi kassatsioonid, teha lõplik otsus (va. inimõigustega seotud keissid)

põhiseadusliku järelvalvekohus (õigus pöörduda: 1) presidendil, kui parlamendis vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus; 2) õiguskantsleril)

Õiguskantsler – oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigust loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks.

Hetkel ametis - Indrek Teder
23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta.
Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194).
Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus .
Maavanem on riigi esindaja maakonnas ; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded:

juhib maavalitsuse tööd

esindab maakonnas riigi huve

annab oma tegevusest aru regionaalministrile

nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad
jms.
Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel 4 aastaks.
Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus koguda ja kehtestada kohalikke makse. Samuti saab toetust riigieelarvest.
Vallavanem – vallavalitsuse juht, kes valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.
ülesanded:

kirjutab alla määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele
korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit
esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse koosseisu muutmiseks
vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest

Linnapea – linnavalitsuse juht
ülesanded:

üldjuhtimine
linna esindamine
sisekontroll
suhtlemine avalikkusega

24. Õigusaktide järjestus:
1) Põhiseadus (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102)
2) Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2)
3) Seadused ( Põhiseadus §65; §105)
4) Seadlused (Põhiseadus §109)
5) Määrused (Põhiseadus §87)
6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139)
25. Euroopa Liidu institutsioonid – (esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank )

Euroopa Ülemnõukogu

Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide ja Euroopa Komisjoni presidendi kohtumine
Vähemalt 2 korda aastas – tippkohtumised
Arutatakse, kuidas peaks EL toimima
Käsitletakse küsimusi, milles ei suudeta madalamal astmel kokku leppida
Juhatab eesistujariik, milleks on hetkel Tšehhi; (Eesti peaks saama 2018 )

II. Euroopa Parlament

koosneb hetkel 27 liikmesriigi saadikutest (kokku 785), kes esindavad 492 miljonit kodanikku
saadikud valitakse otsevalimistel 5 aastaks (järgmised valimised 2009.a juunis)
Eestist hetkel – A. Tarand , M. Mikko, S. Oviir , T. Savi, T. Kelam , K. Saks
Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule
Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa fraktsioonidesse
Vetoõigus, võib laiali saata Euroopa Komisjoni avaldades umbusaldust
Kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte , rahandusalased volitused , järelevalve täidesaatva võimu üle
asub Strasbourgis, teised töökohad – Brüssel ja Luxembourg

III. Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu täidesaatev organ
Koosneb 27 volinikust (5 aastat ametis), kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament
Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise
Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve
Asub Brüsselis, komisjoni presidendiks hetkel J.M.Barroso (2004-2009)
Eestist Siim Kallas, asepresident, töövaldkond – haldusküsimused

IV. Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu

Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon
Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga
Igast liikmesriigist üks minister (27)
Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga
Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hääli 345,sh. Eestil 4 häält)

V. Euroopa Kohus
- Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim; asub Luxembourgis
- Igast liikmesriigist üks kohtunik
- ELi õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes
- Igal ELi kodanikul on õigus paluda kohtult abi
26. Majandusressursid
Tootmistegurid jagunevad kolmeks:
LOODUSVARAD KAPITAL TÖÖJÕUD
Maa
Reaalkapital (hooned jms)
(ettevõtlikkus)
Kliima
Finantskapital
27. SKP – sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust. SKP arvutamisel lähtutakse vaid lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist.
THI – tarbijahinnaindeks ; indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
28. Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme pidev kasv
Põhjused:

Nõudlusinflatsioon – nõudlus on suurem kui pakkumine, hinnad tõusevad; Eestis – ehitusbuumi ajal saadi lihtsalt laene, elati üle oma võimete.
Tootmiskulude kasv ehk pakkumise vähenemine
Import ja inflatsioon – ollakse olulistes kaubandussuhetes riigiga, kus on inflatsioon, importkaupade hinnatõusu tagajärjel tõuseb ka kohalike kaupade hind
Struktuurne inflatsioon – lühikese ajaga siirdub nõudlus ühest valdkonnast teise
Oluliste ressursside hinnatõus – nt. elekter

Mõju: hindade tõus, tarbijate ostuvõime langeb, majanduse ümberstruktureerimine;
laenuvõtja on paremas seisus kui laenuandja , kuna rahaväärtus langeb inflatsiooni tõttu
29. Riigieelarve – finantsaruanne, kuhu on kantud riigi eeldatavate tulude ja kulude plaan.
Koostatakse rahandusaastaks – 1.jaanuar-31.detsember
Uue eelarve koostamist alustatakse juba märtsis.
Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus.
Riigieelarveseaduse menetlemine, 3 lugemist Riigikogus, min.51 häält (enamus peab poolt olema)
Vastu võtab ( hiljemalt viimaseks veebruari kuupäevaks) – Riigikogu
Tulud: üle 80% - maksudest ( üle 30% - sotsiaalmaks , ~20% - käibemaks, 12-13%- tulumaks )
Ülejäänud – riigilõivudest ( nt. nimevahetus , pass, autojuhiload)
Kulud: 3 kõige kulukamat valdkond – sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus
30. Depressioon ehk majanduslangus – kogutoodang langeb, töötus kasvab märkimisväärselt
Majanduse ülekuumenemine – põhjustatud liigsest nõudlusest, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu
31. Aktiivne tööpoliitika – riik püüab tööpuudust ennetada; uute töökohtade loomine, ümberõppevõimaluse pakkumine
Passiivne tööturupoliitika – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega; abirahad jms.
32. Tööpuuduse põhjused:

Struktuurne tööpuudus – töötajate haridus ja kvalifikatsiooni tase ei vasta majanduse nõudmistele. Regionaalne – teatud regioonis näiteks suletakse mingi suurtööandja; Hooajaline – teatud ajal on rohkem tööd, nt. põllumajanduses soojal ajal
Tsükliline – põhjustatud majanduse muutusest (majandustõus – tööpuudus väike, langus – tööpuudus suur)
Siirdeline – vabatahtlik enamasti, seotud ümberõppega, asud kohe tagasi tööle; töökohe vahetamine

33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks:
Sotsiaalkindlustus – igaüks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia läheb raha sotsiaalmaksust – 33,3% (pensioni I sammas 20%, tervisekindlustus 13%, töötuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%)
Sotsiaaltoetused – konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, sünnitoetus, matusetoetus
Sotsiaalhoolekanne – toimib solidaarsuse põhimõttel, st. kõik abivajajad saavad abi, olenemata oma rahalisest panusest; nt. munitsipaalelamu, põetaja
Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse:
1) kohalike omavalitsuste eelarvetest;
2) riigieelarvest;
3) vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest;
4) muudest vahenditest.
34. Välismajanduspoliitika , vajalik kuna ressursid on riikide vahel ebavõrdselt jaotunud
Eestil on tähtsaimad kaubandussuhted Euroopa Liiduga
Tolliliit – ELi liikmete vahel tolle kehtestatud pole

Kvoot – kauba sisse- ja väljaveo koguseline või väärtuseline piirang
Börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab õiguse ettevõtte tulevasest tulust osa saada

Mittetollilised piirangud – kehtestatakse tootmisstandardid, tehnilised nõuded ja/või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis; riigiti väga erinevad
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon; sai alguse GATTist (1948)
- Alates 1995 uue nimetusega
- 153 liiget; Eesti ühines 1999
- Ülesanne: lihtsustada kaubandust kõigi riikide vahel
- Aktsepteerib barjääridena ainult tollimakse
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond; loomises lepiti kokku 1944.
-185 liiget; Eesti liitus 1992
- rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
- peamised tegevusvaldkonnad : majanduspoliitika seire , finantsabi ja tehniline abi
- peakorter Washingtonis
35. Euroopa Liidu 4 vabadust: KAUPADE, KAPITALI, TEENUSTE JA ISIKUTE vaba liikumise tagamine ELi liikmesriikide piires.
EMU – Euroopa Majandus- ja Rahaliit (1988)
Võeti kasutusele ühine raha ja rahapoliitika; riigid hakkasid majanduspoliitikat omavahel rohkem koordineerima.
Euro: 1999, 1.jaan. – esmakordselt arveldusrahana käibel
2002, 1.jaan. – sularahana käibel
Hetkel on euro kasutusel 16 ELi liikmesriigis: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia , Slovakkia ja Soome

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 1312 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1312 laadimist Kokku alla laetud

37 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katjuusha Õppematerjali autor

Kokkuvõtlik ülevaade 12. klassi ühiskonnaõpetusest. Heaks kordamiseks enne eksamit. Sisaldab põhimõisteid, arengutee tööstusühiskonnast nüüdisühiskonnani, valimiste põhimõtted, võimude lahusus, Euroopa Liidu institutsioonid jne.

ühiskond ühiskonnaõpetus kordamine kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

sajandil, õigus on situatiivne, inimese loodud ja sõltuvad kohast ja ruumist 31.jaanuar puudu, kuidas töötab euroopa liit 1.november 2011 Riigi majandusressursid pt 5.1 Inimeste vajadused ja ressursid · Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele · Probleem: piiratud ressursid · Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase? o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne

Ühiskonnaõpetus

odt

Ühiskonna eksam

Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema. 2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine Tootmisressursid ehk tootmistegurid Loodusressursid : maa, maavarad, mets, veevarud Inimressursid: tööjõud Kapitalressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida

Ühiskond

docx

Valitsemine, õigus

Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad koj

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna eksami konspekt

Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (37)

sigrid1234: Oli väga hea materjal, kuna sain eksamil kohe 80 punkti, kui olin selle eelneval õhtul läbi lugenud :P

20:46 28-09-2011

memopadpaper: ommenteerides ja hinnates õppematerjali, saad sa 40% kulutatud punktidest tagasi

20:02 02-05-2013

Gertmaster: Kommenteerides ja hinnates õppematerjali, saad sa 40% kulutatud punktidest tagasi

16:18 13-02-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk