Ühiskonna eksam (0)

Ühiskonna eksam
Pilet 1
1) Nüüdisühiskonna kujunemine :
Nüüdisühiskonna tunnusjooned:

• Inimõiguste tunnustamine
  
• Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus)
  
• Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
  
• Tööstuslik kaubatootmine
  
• Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus
  

Anastav majandus - korilus , küttimine, kalastamine
Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast.
Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv( suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad . Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama vaid kaks põlvkonda.
Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale.
Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne . Infot liiga palju.
Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel.
Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp , kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema.
2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine
Tootmisressursid ehk tootmistegurid
Loodusressursid : maa, maavarad , mets, veevarud
Inimressursid: tööjõud
Kapitalressursid : tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud)
Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida
Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele.
Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota?
Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt , et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim)
Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem
Pilet 2
1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste
Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR)
Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest . Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
Kolmas sektor e mittetulundussektor - eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit, vaid vabatahtlikud ühendused (MTÜ, sihtasutused)
Kodanikuühiskond - ühiskond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
Toimivale kodanikuühiskonnale on omane :

• ühiskasu ning inimväärika elu taolemine
  
• julgus kaitsta isiklikku arvamust
  
• võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine
  
• pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele
  

2) Peamised majandussüsteemid, majanduse põhinäitajad
Tavamajandus e naturaalmajandus ( vist )- vanim majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressurside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu.
Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele.
Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses . Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk.
Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha.
Majandusnäitajad
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades .
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades.
Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades
Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud.
Pilet 3
1) Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus.
Varandusliku kihistumise alusel.
Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale.
Sotsiaalne kihustumine – mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse
Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid – eliit ja mass.
Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna.
Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset.
Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas.
Omistatud staatus - sugu, rass , päritolu.
Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis)
Oodatakse teatud käitumismudelit.
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid
Majanduspoliitika – riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine.
Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist.
Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks (20%), töötuskindlustus( töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks .
Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks , aktsiisid , tollimaks , hasartmängumaks.
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas.
Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.
Toob kaasa palkade tõusu. Laenu saab kergelt.
Lahenduseks on maksude tõstmine ja intressimäära suurenemine.
Säästja kaotab, laenaja võidab.
Inflatsiooni põhjustab:

• sularaha liigne käibele laskmine. (nt riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid, maksude suurendamise asemel trükitakse juurde rahatähti ja lastakse need käibele).
  
• Psühholoogiline tegur. Kindlustades ennast väidetava inflatsiooni vastu, soetatakse aegsasti kaubavarusid ja tõstetakse hindu, sp inflatsioon paratamatult suureneb.
  

Deflatsioon - üldise hinnataseme jätkuv langus. Nõudlus langeb ja ettevõtete sissetuleks väheneb, inimesed lastakse lahti, ei suudeta enam kaupu ning teenuseid osta.
Lahendus : maksud väiksemaks, intressimäära langetamine.
Revalveerimine - rahvusvaluuta hinna tõstmine välisvaluutade suhtes.
Devalveerimine - raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes.
Pilet 4
1) Heaoluriik ja selle erinevad mudelid. Heaoluriigi tunnused Eestis.
Heaoluriik - rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid vajadusi.
Ressursside ülekandmine
Üle 50% maksutuludest sotsiaalsfääri
Sekkub aktiivselt majandusse.
Liberaalne - madalad maksud, rasuta teenuseid ja tooteid vähe, riik aitab ainult kõige vaesemaid. Jätab rahvale raha kätte, et see saaks ise otsustada kuhu raha paneb.
Reformierakond → madalad maksud, USA
Konservatiivne - enamik teenused tasulised, oluline inimese enda panus, madalad maksud. Inimene teeb elu jooksul sissemakse erinevatesse fondidesse ja hiljem saab selle tagasi( pension ). Riik hoolekandega eriti ei tegele. Kes sotsiaalmaksu ei maksa see tasuta ravi ei saa. Töötuskindlustust saab see kes on seda maksnud.
Saksamaa, Belgia
Sotsiaaldemokraatlik - kõigile võrdsed toetused, kõrged maksud, palju toetusi, teenused tasuta, varandusliku kihistumise vastu. On võimalik nii kaua kuni töölkäijaid on kõige rohkem.
Soome Rootsi
Eesti on kõiki vorme - liberaalsest madalad maksud, konservatiivsest pensionifondi kogumine ja töötsukindlustuse maksmine , sotsiaaldemokraatlikust lapsetoetus, mida saab gümnaasiumi lõpuni.
Kõige kallim on neist sotsiaaldemokraatlik.
Heaoluriigi tunnused Eestis:

• Vaesuse leevendamine
  
• Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  
• Aktiivne kodanikuühiskond
  
• Tasuta haridus
  
• § 10
  

2) Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis.
Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.
Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga.
Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele.
Pilet 5
1) Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude lahusus .
Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse otseseks demokraatiaks.
Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse esindusdemokraatiaks.
Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt.
Demokraatia peamised tunnused:

• vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud)
  
• alternatiivsed teabeallikad
  
• konkurents võimu nimel
  
• poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
  
• seaduste ülimuslikkus(õigusriik)
  
• seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  
• kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
  
• tsiviilkontroll relvajõudude üle
  
• vähemuse õigustega arvestav enamuse võim
  

Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist.
Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse ), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine.
Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded.
Personaalne lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
2) Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika.
Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest.
Eelarvel on kaks poolt:
Kuludepool – kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest
Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida , võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust.
Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse.
Peamised maksusüsteemid:
Progressiivne – keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega
Proportsionaalne – kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis!
Maksud laekuvad:

• riigile
  
• kohalikule omavalitsusele
  
• otse vastavatele sihtkapitalidele
  

Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks ; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks.
Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu
Rahapoliitika e monetaarpoliitika - korraldab keskpank. Rahapoliitika peamised eesmärgid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu:
Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise laenuraha sissevool.
Intress on raha hind, mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intessimäära suuruse reguleerimisega piirata või soodustada tootmist ja tarbimist.
Pilet 6
1) Riik ja selle tunnused. Riigi sisemine ülesehitus.
Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
Riigi tunnused:

• Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.
  
• Territoorium - peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk anklaavad.
  
• Rahvas - riigivõim laieneb nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodandsuseta isikutele.
  

Riigikorralduse vormid
Unitaarriik - Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi kooseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti
Föderatsioon - Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA
Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit
2) Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised organisatsioonid ja nende tegevusvaldkonnad .
ÜRO e Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - Peakorter New Yorkis , 193 liiget, asutati 1945.aastal. Eesti liitus 1991.a
Peaeesmärgid:

• Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas.
  
• Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.
  
• Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine.
  

Sinikiivrid - kriisipiirkondadesse saadetud ÜRO rahuvalveväed. Liikmesriikide üksustest moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, kui neid rünnatakse.
NATO e Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - loodi 1949.aastal, 28 liikmesriiki. Loodi Nõukogude Liidu ohu tõrjumiseks. Asutajaliikmeid oli 12. Juhtiv ametiisik on peasekretär - Jens Stoltenberg. Nr 1 ülesanne on oma liikmesriikide kaitse tagamine. Kui ühte liiget rünnatakse, siis peab org. appi minema või NATO saadetakse laiali. Liikmesriikidel peavad olema Nato kulutused vähemalt 2% SKT-st. Eesti liitus 2004.a
OSCE e Euroopa Julgeoleku ja koostööorganisatsioon - loodi 1975.aastal, 56 liikmesriiki. Ei tohi konfliktidesse sekkuda. Ülesandeks on demokraatia aluspõhimõtete juurutamine. (Eesti on liige)
OECD e Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - vaatlevad riikide majandusnäitajaid. Eesmärgiks on maailma majanduse edendamine ja annab majanduslikke nõuandeid ning soovitusi liikmesriikidele. Eesti liitus 2010.aastal. Kokku on 34 liiget.
WTO e Maailma Kaubandusorganisatsioon - loodi 1995.aastal, 157 liiget, Eesti liitus 1999.a . Ülesanneteks on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaitava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus.
Pilet 7
1) Riigivalitsemise põhivormid. Nende plussid ja miinused.
Monarhia - Riigipea on päriliku võimuga monarh ; kuningas, keiser , sultan, emiir .
Konstitutsiooniline monarhia - Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . Nt Sb, Tai
Absoluutne monarhia - Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Katar, Saudi Araabia, Vatikan
Vabariik - Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Parlamentaarne - Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna- Aaafrika , Mongoolia, Eesti
Presidentaalne - Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia
Presidentalism - presidendil on vetoõigus. Parlamendi töö on saadikute määramine.
Miinused: Presidendi ja parlamendivalimised ei toimu ühel ajal. Kui parlament ja president on erinevas parteis võib parlament presidenti blokeerima hakata.
Plussid: Valitsused pikaajalised, rahavs tunneb, et on rohkem kaasatud,
Poolpresidentaalne - president nimetab peaministri ja valitsuse, peaminister nim. ministrid , kelle president peab heaks kiitma. President tegeleb välispoliitika ja meediaga. Parlament võib tagandada mõne ministri või valitsuse, kuid president võib seda takistada. Nt Prantsusmaa, Leedu, Portugal
Parlamentarism - Valitsusjuht on peaminister. President on riigi esindaja ja tasakaal valitsuse ning parlamendi vahel. President määrab saadikud. Parlament kinnitab peaministri kandidaadi ja valitsuse.
Plussid: seadused viikase paremini ellu tänu üksmeelele.
Miinused: valitsused lühiajalised,
2) Euroopa Liit.
Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel on mõned föderatsiooni tunnused. Euroopa Liit loodi kui rahu- ja majandusliit. EL-il on 28 liiget. EL-il on 24 ametlikku keelt.
Euroopa Liidu eelkäija oli 1951.aastal loodus Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Euroopa Liit rajati 1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 2009). Eesti liitus 2004. a.
Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg → Suurbritannia , Taani → Kreeka, Hispaania , Portugal → Soome, Rootsi, Austria → Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia , Malta, Küpros, Poola → Bulgaaria , Rumeenia → Horvaatia
Euro:
Nõuded:

• hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis,
  
• eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st,
  
• valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st,
  
• pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima intressitasemega liikmesriigis.
  

Euroopa Parlament - jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Ei saa koostada õigusaktide eelnõusid. Igal riigil on vastavalt rahavaarvule saadikuid.
Ülesanded: Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi EL-i institutsioonide ja eelkõige komisjoni üle. Tal on õigus lükata tagasi Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike kandidaate ning tal on õigus nõuda komisjoni tagasiastumist. Parlament jagab nõukoguga pädevust EL-i eelarve üle ja võib seega mõjutada EL-i kulutusi. Eelarvemenetluse lõpus võtab parlament eelarve vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Ülemkogu - langetab ELi tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu moodustavad liikmesriikide juhid koos Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentidega. Koguneb vähemalt neli korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajast(ministrist). Teeb olulisi otsuseid ELis ja otsuste tegemiseks on vajalik ühehäälsus või kvalifitseeritud häälteenamus(55% nõukogu liikmetest, kelle hulka kuulub vähemalt 15 riiki ja kes esindavad vähemalt 65% EL-i rahvastikust).
Ülesanded: Õigusaktide vastuvõtmine(koos parlamendiga), liikmesriikide poliitika kooskõlastamine, eelarve vastuvõtmine, rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, välis- ja julgeolekupoliitika väljaarendamine.
Euroopa Komisjon - EL-i täidesaatev võim, mis vastutab liidu igapäevase juhtimise ja otsuste elluviimise eest ning on võrreldav riigi valitsusega. Komisjonil on ainuõigus koostada õigusaktide eelnõusid.
Euroopa Kohus - ELi kõrgeim õigusorgan, mis valvab ELi õiguse korrektse kohandamise ja tõlgenduse üle. Iga liikmesriik nimetab kuueks aastaks ametisse ühe kohtuniku. Tegeleb kahte tüüpi probleemidega. Esiteks vajavad liikmseriikide kohtud liidu seadusandlust tõlgendades selgitusi. Teiseks tegeleb ka ELi institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega.
Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist
Pilet 8
1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused.
Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda.
Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima.
Valimised
Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama.
Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised.
Valimissüsteemid
Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei.
Plussid: ühehäälsed otsused
Miinused: Palju hääli läheb kaduma
Nt USA, Sb, India
Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga.
Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot)
Ringkonnamandaat - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget.
Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära.
Miinus : Ebastabiilne valitsus.
Hübriidne - Pooled saadikud valitakse majoritaarse süsteemi alusel ja pooled proportsionaalse alusel.
2) Eesti osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja panus nende tegevusse. Eesti esindatus Euroopa Liidus.
Pilet 9
1) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende töökorraldus. Eesti kohtusüsteem.
Seadusandlik võim
Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan - parlament.
Ühekojaline parlament moodustatakse üldvalimiste kaudu.
Kahekojaline parlament jaguneb ülem- ja alamkojaks. Alamkoda moodustatakse peamiselt nii nau ühekojalist parlamenti - läbi valimiste. Ülemkoja moodustamiseks on kaks peamist võimalust.
Tsensuslik printsiip. Õigus kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Selliselt moodustatud ülemkoja algne eesmärk oli olla konservatiivseks tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkoja roll pigem nõuandev ja kinnitav.
Territoriaalne printsiip. Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse vastava piirkonna elanike poolt või määratakse piirkonna omavalitsuse poolt.
Ülemkoda jääb saadikute arvult alamkojale alla. Ülemkoja ametiaeg on enamasti pikem kui alamkojal.
Parlamendi peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamise õigus on riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel.
Riigikogu täiskogus võib eelnõu enne lõpphääletamist läbida kuni kolm lugemist ehk esitlust Riigikogu saalis. Lugemistel toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Pärast arutelusid ja läbirääkimisi pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama istungist osavõtjate saadikute enamus, teatud seaduste puhul on nõutav Riigikogu kooseisu häälteenamus(51 poolthäält)
Riigikogus vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamisele presidendile .
Täidesaatev võim
Demokraatlikus riigis teostav valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister(või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi valitsevad ministrid.
Valitsus moodustatakse erinevalt.
Presidentaalses riigis - Ametisse astuv kodanike poolt valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada.
Parlamentaalses riigis - Valitus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. President teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks parlamendivalimised võitnud erakonnaliidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks.
Valitsuse töö - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Suunab koordineerib valitsusasutuste tegevust.
Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Valitsus teeb oma otsuseid istungil, mis toimub kord nädalas. Istungit juhatab peaminister ja sellel osalevad kõik valitsuse liikmed. Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei .
Kohtuvõim
Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides.
Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks.
Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi.
Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.
Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik.
Apellatsioon - edasikaebamine jõustumata kohtuotsuse peale
Kassatsioon - edasikaebamine jõustunud kohtuotsuse peale
2) Kaasaja maailma mitmepalgelisus ning nende mõju riikidevahelistele suhetele.
Kristlus - 2,1 miljardit
Islam - 1,4 miljardit
Hinduism - 900 miljonit
Budism - u 400 miljonit
Taoism - u 400 miljonit
Pilet 10
1) Kohalik omavalitsus, selle töökorraldus ja ülesanded.
Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus, millel on riigi keskvõimu kõrval oluline otsustusõigus valitsemisküsimustes.
Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu , kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea . Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel.
Omavalitsuse tuluallikad

• Osa üksikisiku tulumaksust
  
• maamaks
  
• riigi toetus
  
• kohalikud maksud
  
• laenud
  
• laekumised teistelt omavalitsustelt
  
• trahvid ja riigilõivud
  
• kaupade ja teenuste müük jms
  

Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on :

• kohalike küsimuste lahendamine
  
• kohalik heakord
  
• kohalik veevarustus
  
• kohalikud teed ja tänavad
  
• kohalikud turud
  
• haiglad, koolid, lasteaiad
  

2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused.
Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine
Sotsiaalprobleemid - vaesus , nälg, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus , uimastite levik, ebavõrdne ligipääas meditsiiniabile ja haridusele