Vabaturumajanduse plussid ja miinused Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem hõlmab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadusi, tavasid, teavet ja organisatsioone. Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu neli majanduse liiki. Need on naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus ja segamajandus. Käesolevalt arutlen vabaturumajanduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad ...
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
© EeeOoo Thatcherism Eestis 1970. aastate lõpul oli Suurbritannia maha jäämas muust Euroopast. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimistel võidule konservatiivid ning peaministriks sai Margaret Thatcher. Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi
Mittedemokraatlikud liikumised: Süüdistati hädades demokraatlikke valitsusi ning lubati, et võimule pääsedes seavad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis kindlustab majandusliku õitsengu. Kommunistid-tööliskond= õnneliku homse ehitaja, liikumapanevaks jõuks klassivõitluses USA 20-30: Toimis kahepartei süsteem Riigikord- vabariiklik, seadusi võttis vastu Kongress, president 4- aastaks Vabariiklased- vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid- vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu: - naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on
Rahvamajandus Rahvamajandus, suveräänse, riiklikikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust (jaotub riigi- ja omavalitsusmajanduseks). - Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). - Vabaturumajandus Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg
Lubatakse paremaid elutingimusi ja suuremat abi riigilt, aga siiani pole pooltki lubadust täidetud. Inimestel on õigus teha sobivaid otsuseid ja valikuid, seega oleks positiivne kui valitsus realiseeriks antud lubadusi. Praeguses olukorras ütleks, et meie tulevik on tume ,aga kui hakatakse rahva soovidega arvestama,siis võib juba tulevik helgemaks minna, nii rahva, kui ka riigi jaoks. Vabaturumajanduseks nimetatakse seda, kui riik ei sekku majandusellu. Eesti turumajandus liigiks on vabaturumajandus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Siinkohal võiks näiteks tuua, et maapoodides on kauba valik väga väike, suuremates asulates ning linnades on see üsna laialdane kuid kaubad on silmnähtavalt ülehinnatud just väiksemates piirkondades, kus transpordiühendus on samuti nõrk. Inimene peab olude sunnil oma rahakoti kergendama,
· keskseks väärtuseks on võrdsus võrdses võimalused kõigile. · Majanduses pooldatakse segamajandust · suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse · tagama igale inimesele väärika elatustaseme 11)Konservatiivne ideoloogia · ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kritlikule moraalile · kollekiiv on tähtsam, kui üksikisik · sostiaalsete erisuste säilitamine · majandus vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine 12)liberaalne ideoloogia · indiviidi vabadus · majandus vabaturumajandus, konkurents, avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine · rikkaid ei karistata kõrgete maksudega · sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud 13)Heaolumudelid: · Sotsiaaldemokraatia maksab toetusi kõigile, heaolu eest vastutab riik, heaolu kesksed põhimõtted:märksõnaks on solidaarsusm,
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism
Elu Eesti Vabariigis on elu heaoluühiskonnas. Me oleme olnud iseseisvad ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv
1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena . Konkurents - tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul .
Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia
Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe
Majandus peaks olema Eestis võimalikult vaba ja piirangud võimalikult väikesed. Meie erakond toetab võimalikult väikest riigi sekkumist majandusse. Riik peaks tagama avatud turu ning vaba konkurentsi. Liigume selle poole, et ka kogu Euroopa Liidus oleks vabaturumajandus. Pooldame võimalikult väikseid tollimakse ja üldiseid kaubanduspiiranguid. Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor. Riigi osalust ettevõtetes tunnustame vaid siis, kui see on strateegiliselt oluline ning konkurents puudub. LUBADUSED: Tulumaksu alandamine 18% - kõrgem palk soodust...
algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub, valvates muuhulgas ausa konkurentsi järele. ,,nähtamatu käsi"- vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil.Nõudmine,pakkumine koosmõjul, hinnad, mida tarbija on nõus maksma ja ettevõtja tootma. Sotsiaalne turumajandus- n.ö vabaturumajandus, neile, kes ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. Kapitalistlik turumajandus, millesse riik korduvalt ja juhtivalt sekkub. KÄSUMAJANDUS- mida,kuidas, kellele toota- seda otsustab riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub/piiratud. Arvamus, et majandust oskab kõige paremini korraldada üksikisik(diktaator) või intitutsioon(valitsus), tehes seda IDEOLOOGILISTEST eesmärkidest lähtuvalt. Põhja-Korea
Riigid Erinevused Sarnasused USA · Osales Külmas sõjas · Heaoluühiskonna teke · Hea majanduslik · Demokraatia areng areng · Kõrgtehnoloogilised · Majanduskriis USA- suurtööstused sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis Aastal Saksa · Uus idapoliitika Liitvabariik · Euroopa sõe ja terase ühendus · Euroopa liidu üks
toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.USA aitas Lõuna-Vietnamlasi tuues oma üksusi nende aladele, pommitades Põhja- Vietname ning tuues sõjamoona. Sõda muutus julmemaks kuna NSV liit astus Põhja-Vietnamit toetama. Kuna USA-l alustasid inimesed proteste siis pidid USA hakkama läbirääkimisi tegema. USA pidi taganema ning kahe aasta pärast oli Lõuna- Vietnam kommunistlik riik. Saksamaa Liitvabariigi sotsiaalne vabaturumajandus - See tähendab et riike ei teguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsamaks põhimõtteks sai ettevõtjate vaba konkurents. Selle tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus.Need põhimõtted tugevdasid sotsiaalpoliitikat, mis tagasid ebavõrdsuse inimeste vahel. Sotsiaalne vabaturumajandus töötas edukalt ning tööpuudus oli vähenenud, elatustaseme tõus jne jne. Jaapani majandusime -
nõudmised ja ootused. Riigivõimu tunnused: · kehtestada seadusi · koguda makse · hoida sisekorda · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi kodanikele · esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised). Parempoolsed- liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. · Vabaturumajandus · Konkurents · Avatud turud · Minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksude eest.... · Traditsioonid · Rahvuslus · Kollektiiv Sotsiaalne heaolu! Vasakpoolsed- sotsiaaldemokraadid · Võrdsus, võrdsed võimalused kõigile · Segamajandus · Valitsus reguleerib majandust · Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud · Tagada inimestele väärikas elatustase- tasuta meditsiin, haridus...
Toetatakse ainult neid, kellel näe enam mõtet suurt tulu teenida, kuna kuid leidub palju selliseid, kes ei viitsi puudub perekonna tugi. Stabiilne ja kõik läheb vaesemate vahel jagamisele. midagi teha, mis pärisb ühiskonna ettevaatilk areng, järkjärguliste arengut. reformidega. 4. Eelistatav riigivalitsemissüteem 5. Majanduslikud Vabaturumajandus, konkurents, avatud Riigi sekkumise vastu ja mõõdukate Segamajandus. Valitsus reguleerib taotlused turud ja minimaalne riigi sekkumine maksude poolt. Kaitsevad eeskätt majandust (maksusüsteemid). Suurema rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
· Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27.juulil 1794 Robespierre( Prantsuse revolutsiooni juht) ja tema lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli esimene vabariiklik seadus mis hakkas reaalselt kehtima. · Täidesaatvaks võimuorganiks saab Direktoorium. · 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonapartealgas konsulaadi ajastu. Kasutatud allikad · http://web.zone.ee/prantsusmaa1789- 1815/prantsuse_revolutsioon
analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus · Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi · Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini
Ühiskonna KT nr.3 1. Võimu olemus ja ressursid Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust,saavutada sell moel oma huvide elluviimise. Omadused,et võimule pääseda: · Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused: · Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. · -||- koguda makse ja otsustada tulumaksu kasutamise üle. · -||...
Kolooniates levis laialdaselt metropoli keel ja tsiviilkultuur. Pärast II maailmasõda jagunes maailm kolmeks majandusliku arengu ja valitsemisviisi järgi: 1. Läänemaailm Demokraatlikud riigid arenenud majandusega 2. Sotsialismileer Totalitaarsed, käsumajandusega riigid 3. Kolmas maailm Arengumaad(kolooniad olid iseseisvunud), millest osad kolooniad olid majanduslikult päris edukad. 20. sajandi lõpul tõestasid demokraatia ja vabaturumajandus end globaalselt. Demokraatia levis laialdaselt. 1990ndatel kujunes ühtne majandusruum Maailma Kaubandusorganisatsioon(WTO). Haridus on inimestele kättesaadavam, kui varem oli. Tehnoloogia areng muutis info kättesaadavuse paremaks interneti abil ning transpordiga saab ka igale poole reisida tänapäeval. Tekkis vabaturumajandus ja ülemaailmsed firmad. Kaubandus toimub majanduslikult vähem arenenud riikidest majanduslikult rohkem arenenud riikidesse
1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati
Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnades ilmusid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegi Ameeriklane ka lennunduses 10) USA sisepoliitika : vabariiklased ja demokraadid. Nii USA-s kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USA-s valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad).Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubatuna , Demokraadod arvasid , et kui vaja võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.Peale sõda said endale võimu vabariiklased. Vabariiklased kaotasid kõik sõja ajal, kui kehtestati majanduspiirangud ning kuulutati, et riiki peab olema võimalikult vähe. See tähendas , et riigivõim peab tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , naq riigikaitse,
sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem Tööstuse ülikiire areng Laiendati demokraatiat Maailma töökoda Industriaalriik Kriis polnud nii laiaulatuslik Töötavate naiste arv kasvas Valitsuskriisid- vahetused Vabaturumajandus SMK hiljem Keinsianism Äärmusparteide populaarsus Kriis väl Üritas domineerida Hoidus konfliktidest Kontr Euroopa rahasüsteemi Vaenulikum riik Tihendas sidemeid Aasia ja Vaikne ookean kolooniatega
2. Ühiskonna arengu Reformid. Stabiilsus; Reformid (riigi rolli võimalused. järkjärgulised suurendavad). reformid. 3. Riigivalitsemis- Parlamentaarne Parlamentaarne Vabariik. süsteem vabariik. monarhia. 4. Majanduslikud Vabaturumajandus, Riik ei sekku, Segamajandus taotlused konkurents, avatud eraomandid, mõõdukad (erasektori kõrval turud, minimaalne riigi maksud, kaitsevad eksisteerib ka kaalukas sekkumine. rahvuslikku kapitali. riiklik sektor), valitsus reguleerib, rikkamatel
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad
Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua) Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid Kasutatud allikad Õpik Lähiajalugu II osa Google pildid Wikipedia www.google.ee www.miksike.ee www.kuuste.ee
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: para...
kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vormid.4.segamajandus-ettevõtlusega tegelevad eraettevõtted,kohalikud omavalitsused ja riik.riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4. pakub ühishüvesid Ühishüved- Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta (näiteks: ühistransport, haridus, tervishoid, ETV jm). 3
· Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused:
5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel 12. Poliitiliste ideoloogiatele iseloomulikud jooned: 1)liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine, madalad maksud, igaüks on oma õnne sepp, inimest innustatakse tööle 2)konservatism traditsioonilised väärtused, alalhoidlik riigijuhtimine nn. Järjepidev liberalism, kaitsevad rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalselt toetatakse traditsioonilisi kooslusi nt. kirikukogudused, suguvõsa jne., riik maksab abirahasid neile, kellel puudub perekondlik tugi, riik tegeleb pigem inimeste füüsilise turvalisuse
konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri. 12. Äkki kuna ühiskonnas pole demokraatia juurdunud, kuritegevus on suur ja toimuvad pidevad võimuvahetused .
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust.
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on l...
partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud b) 9. Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933. 4p 9.1. Nimetage kaks kriisi tekkimise põhjust.
Turumajandus · konkurents · majandusvabadus · kaupade ja teenuste valik on suur · eksisteerivad mitmesugused omandi- ja ettevõttenormid Käsumajandus · Riik ütleb: mida, kellele, kuidas, kui palju toota · majandust korraldab üks isik või valitsus · eraomandus puudub või on piiratud · majandust juhitakse plaani alusel · puudub tururegulatsioon, tagajärjeks on kaupade defitsiit 4. Sotsiaalne turumajandus vabaturumajandus koos nimetamisväärsete sotsiaalsete garantiidega inimestele, kes ei suuda hoolitseda oma toimetuleku eest 5. SKP mõõdab riigimajanduse tegevuse tulemusi, aga RKP mõõdab riigikodanike ettevõtete majanduse aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine toimub. Eesti SKP oli 2011. aastal 15,9 mld 6. Tarbija hinna indeks statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, mis arvutatakse kaupade tarbimis normide hindade alusel 7
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
ja asusid erinevatele pooltele Sõja eesmärgid: 1. USA kommunismi leviku tõkestamine 2. NSVL II MS saavutuste kindlustamine Maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõjuvõimu vähendamine Euroopas Põhjused: 1. Ida ja läänemaailma ideoloogiate täielik erinevus Demokraatia versus totalitarism Vabaturumajandus versus plaanimajandus 2. Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt hirm, et NSVL soovib veel laieneda 3. võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas 4. liidrite jäikus kompromisside saavutamine on raske, mõlemad pooled leidsid, et just neil on õigus VASTASSEISU KUJUNEMINE 1. 1945. aasta maid W. Churchill rõhutas H. Trumanile, et Lääne ja Ida Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie (läbipääsmatu) 2
lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail
arvates monarhia vabariik feodaalkoormised inimesi kõige · Talupojad vabastati · Kuningas hukati · Kehtestati · Kaotati piirhinnad ja tähtsamat teotööst · Raha ohjeldamatu piirhinnad arenema hakkas ümber- · Kaotati seisuslikud juurdetrükkimine, · Emigrantide maad vabaturumajandus korraldust eesõigused mis tõi endaga läksid müüki ja inflatsiooni ja riigi neid sai osta ka jõudmise järelmaksuga majanduskriisi TV 81 Millise olulise õppetunni andis Prantsuse revolutsioon teie arvates inimkonnale? Terror sünnitab terrorit, sest ta tekitab soovi kätte maksta
Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval.
Liberalism Ludwig von Mises Teose ,,Liberalism" autor on juudi rahvusest Austria majandusteadlane ja sotsiaalfilosoof Ludwig von Mises. Raamat ,,Liberalism" ilmus esmatrükina 1927. aastal saksa keeles. Kõrghariduse omandanud Ludwigit hakkas poliitika huvitama juba nooruspõlves. Suurem huvi parempoolsema poliitika vastu tekkis autoril peale Esimest maailmasõda, mil tal kujunes välja arvamus, et riikidevahelise sõja põhjustasid just levima hakanud vasakpoolsed valitsemisviisid, esireas bolsevistide ja natsionalistidega. Raamatus ,,Liberalism" võrdleb autor pea igas peatükis liberalismi sotsialismiga, tuues nii välja sotsialismi nõrkused ja liberalismi tugevused. Ludwig rõhutab oma raamatus tihti, et vaesuse, ebavõrdsuse, sõdade ja muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. ...
Valitses triumviraat (kolme isiku poliitiline liit) Päts, Laidoner, Einpalu. parteid Valitses mitmepartei Kõik erakonnad keelustati, süsteem. asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919.aastal viidi läbi reform, majanduse ellu, mille tõttu hakkas ka karjakasvatus oli muutunud põllumajandus arenema. tähtsaimaks majandusharuks, 1920 muutus karjakasvatus pealmiseks eksport kaubad kõige tähtsamaks ja/või peekon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
