Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud
1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara- Aafrika, Araabia on pikad traditsioonid autoritaarsusel (madal elatustase, etniline ja usuline vägivald). Lähiaastate trend on ilmselt demokraatia kindlustamine. Siirdeühiskond: ülemineku periood ühest süsteemist teise, see võtab aastakümneid. Siirdeühiskond algab: dem põhiseadusest, vabad valimised, ülemineku aeg lõpeb siis kui dem põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes.
aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. 8. Kirjelda lk 19 tabeli põhjal mis aastal oli demokraatia juurdekasv kõige suurem ja mis aastal kõige väiksem? Mis võis selle põhjustada? Kõige suurem demokraatia juurdekasv oli aastal 1991, Nõukogude Liidu lagunemise järgsel ajal. Kõige väiksem juurdekasv on olnud aastatel 1998 ja 2000. 9. Mis on siirdeühiskond? Mida loetakse siirdeperioodi alguseks? Millised ohud kaasnevad siirdeprotsessiga? Kui edukalt on Eesti nende ohjamisega toime tulnud? Siirdeühiskond on ühiskond, kus üks valitsemiskord vaheldub teisega. Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord
Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus.
7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19-20 sajandil. 1. laine totalitarismi võimulepääsu lõpetamine (19. saj algus) 2. laine demokraatia levik 3. laine diktatuuri langemine, autoritaarse korra kukutamine ja NSVL lagunemine Pärast seda on hakanud demokraatia laialdasemalt levima ning on viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Lähimate aastate tõenäoliseks põhitrendiks saab aga demokraatia kindlustumine. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskond, kus toimub üleminek demokraatiale. 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? Vabad valimised, valitsus võtab vastavalt rahva soovile seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga
Eestis võib näha, et järjest enam saab põhiliseks materiaalsete hüvede ja väärtuste taotlemine. Võib väita, et sellele on ehitatud ülese kogu meie ühiskond, nii haridus, tervishoid kui ka majandus. Tahaplaanile on jäänud kultuurilised ja eetilised põhimõtted, mille tõttu on suurenenud lahutused, enesetapud aga ka kultuuriliste väärtuste põlgamine. Selles näen ma suurimat ohtu Eestil, sest kui pole kultuuri pole ka riiki. Niisiis peab nentima, et Eestis on siirdeühiskond. Me oleme küll teinud märkimisväärseid edusamme saamaks täisväärtuslikuks demokraatlikuks riigiks, kuid pikk tee on ka veel minna.
Heaoluriik-riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse. (Tasuta haridus,inimõiguste kaitse,vaesuse leevendamine) Monarhia- Taani,Jaapan.Dem. Tugevad küljed-kodanikuõigused, konkurents Diktatuuri tugevad küljed-Keskklass-Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse,
· Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. · Ta pakub teenuseid nt haridus ja tervishoid · Täidab sotsiaalseid ülesandeid · Reguleerib majandust · Ühishüvede pakkumine 11. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? · Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid.... 12. mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes, *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel *majanduskriis
Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. Siirdeühiskond – diktaduuririik muutub demokraatlikuks või vastupidi.
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
nö demokraatia musternäidis (Mali, Botswana) 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? Eesti võttis siirdeprotsessiga seoses vastu uue põhiseaduse, uue valuutana hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati
ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus.
Tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ja tööhõives. Postindustriaalne ühiskond kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Teadmusühiskond kõrgeltarenenud, majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi. Siirdeühiskond toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Polüarhia võim hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühiskonna jätkusuutlikkus rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlkondade huve.
Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised
Samuti ülesandeks pehmendada turukonkurentsi, vähendada riske (ümberõpe). Heaoluriik täidab klassikalise (seadusloome) kõrval ka sotsiaalseid ülesandeid, pakub ühishüvesid. · Heaoluriikides esineb kaks suunda: 1. parempoolsed (liberaalid)- sotsiaalseid toetusi saab suurendada majanduskasvuga seotuna. 2. vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid)- majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. 5. Siirdeühiskond Siirdeperiood ehk üleminekuperiood on siis kui valitsemiskord vahetub. Siirdeperiood algab vabade valimistega, lõppeb kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne.
12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16. Mis iseloomustab demokraatiat? Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta leibkond - majapidamisüksus, kellel on üks eelarve ja kes tarbivad koos (perekond) keskklass - kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilne kõrge sissetulek siirdeühiskond - agenda 21 - ülemaailme keskkonna strateegia. säästev eesti 21 eest jätkusuutlikkuse arengu riiklik strateegia
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale). 1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk
-vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel. *Jätkusuutlik areng- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse
· Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!! Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi
Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit.
mittetulundussektor (moodustub kodanike algatusel, eesmärgiks on heategevus; kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, liikumised, ühendused, liidud, klubid, survegrupid). Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Eestis on praegu siirdeühiskond ehk üleminekuühiskond (ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; probleemiks aeglane demokraatia areng, mis põhjustab poliitilist ebastabiilsust). Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi
poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem. demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab oma võimu parlamendi kaudu. Osalusdem. e otsedem. on riigivalmitsemise vorm kus tahvas otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem.liik kus tegelikke otsesied teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased valimised2) alternatiivsed teabeallkiad 3)Konkurens võimunimel 4)seaduste ülimuslikus. Siirdeühiskond on ühiskond kus on toimunud üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. Võimude lahusus- süsteem kus võim ei ole koondunud ühe isiku kätte. jaguneb: Seadusandlikvõim- parlament, täidesaatevvõim- valitsus, Kohtuvõim -riigikohus. Õigusriik- Onseaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus, tunnused- 1) riigivõimu piirab põhiseadus 2) Võimudelahusus 3) Seadused kehtivad kõigile võrdselt.
kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule). Algab uue põhiseaduse vastu võtmisega ja vabade valimistega. Probleemid- majanduskriis, rahva rahulolematus, korruptsioon, reformide ebaühtlane tempo. 4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus
tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Sellel ajal poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsed.
50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1
* mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks * teadus ja tehnoloogia * insenertehnilise personali ja teenindussektorite osakaal · Siirdeühiskond: * vajab haritud spetsialiste * ülemineku- ehk siirdeperiood- periood, mille jooksul üks valitsesmiskord * mänedzeride revolutsioon (Daniel Bell) vahetub teisega * massitootmine ja -kultuur * probleem- reformide ebaühtlane tempo
1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad
Vanurid suguvõsa hooldada. b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt. c. Liberaalne heaolumudel Inimesed vabad ja võrdõiguslikud, riigi ülesanne pole tagada tasuta sotsiaalteenused, vaid luua palju töökohti ja tagada konkurents. Karjäär ja läbilöögivõime väga olulised. d. Siirdeühiskond ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega. Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul. · Eri piirkonnad arenevad erinevalt sotsiaalne lõhe. · Naiste diskrimineerimine · Äärmuslikud poliitilised nõudmised võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde.
-vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel),
1)võim kuulub rahvale kultuuritarbimise võimalus kõigile 2)korraldatakse vabasid valimisi 3)riigivõim põhineb põhiseadusel 13. too välja neli avaliku sektori 4)kontroll võimude tegevuse üle tunnust 5)arvestatakse vähemuse õigusi 1)riik on alati seotud võimu teostamisega 10.kas teie arvates on tänane 2)riik omab kontrolli kindla Eesti demokraatia või ikka territooriumi üle siirdeühiskond. Põhjenda. 3)riigi otsused vormistatakse Minu arvates on Eesti demokraatlik kirjalike õigusnormidena ning need riik, sest riigivõim põhineb on kõigile siduvad põhiseadusel ja meil on olemas 4)riigi institutsioonid on avalikud- kontroll võimude tegevuse üle. nad vastutavad kollektiivselt otsuste Eestis ei ole minu arust säilinud tegemise ja elluviimise eest ainsatki diktaatorlikku tunnust seega
olemasolu,teaduse/tehnika areng(aurumasin,puuvillapuhastusmasin);tulemusteks vanast seisuslikust ühiskonnast saab klassiühiskond(varandus päritolust olulisem),uued ühiskonnaklassid(ettevõtjad,töölised),kodanluse ja keskklassi tähtsus kasvas(nõutud professioonid e.vajatakse spetsialiste),linnastumine,uueks valitsevaks majandussüsteemiks kapitalism(tootmisvahendite eraomandamine),tööjõu/kapitali vaba liikumine,vaba turumajandus ja konkurents siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e.toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale;ohuks nõuab rahvas tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane(ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel,st.võivad populaarseks saada autoritaarse valitsemise ja nn.kindla käe loosungid;üleminek ühelt
Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Konföderatsioon- riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse Ideoloogia- kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Siirdeühiskond- ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega.
kohaselt valitseb siirdeühiskondades nn "vaikuse spiraal". See tähendab, et nimetatud perioodil domineerib inimeste teadvuses väga must-valge maailmapilt, mille kohaselt on olemas ainult "õiged" ja "valed" seisukohad ja käibel on väga lihtsad loosungid. Sel ajal on paljudel inimestel hirm väljendada oma eriarvamusi, näiteks on kas või sotsiaaldemokraatlikud või n-ö vasakpoolsed seisukohad põlu all. Eesti ei peaks ometi juba ammu olema siirdeühiskond. Ühiskondlik debatt peaks oma alatoonilt Lauristini teooria järgi juba ammu olema muutunud n-ö ratsionaal-kriitiliseks, kus suudetakse avatult ja sisuliselt probleeme lahti rääkida. Ometi tundub, nagu liiguks me vastassuunas. Paljusid otsuseid ei tohi justkui kahtluse alla seada ja nendest ei räägita olgu selleks siis kas või senise maksu- ja majandussüsteemi puudused. Ja ka enamik reainimesi leiab uuringute kohaselt, et neil pole võimalust ühiskonnas asju mõjutada
3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal teenuste tase vaestele, poliitiliselt tihti ebapopulaarne, negatiivne märk küljes abiprogrammide saajatel. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis, mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud, kajanduse toimimise põhitõdesid eiravad otsused, reformide ebaühtlane tempo jne. I etapp siirdeühiskonnas- vabad valimised. Demokraatia tunnused- kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus
postindustriaalne ühiskond-kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paidlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine. Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majandus kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek dikdatuurilt demokraatial heaoluriik-riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud, erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast. Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused. 19. Milline ühiskond on siirdeühiskond? Ühiskond, mis läheb ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Ühiskonda iseloomustavad üleminekuajal poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalne ebavõrdsus. 20. Nimeta vähemalt 4 tänapäevase demokraatia peamist tunnust. 1)Vabad ja õiglased valimised, 2)võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud) 3)Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused 4) enamus arvestab vähemuse
* Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3
-Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi
· kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega.
aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Täna elab demokraatlikes riikides umbes 40% maailma rahvastikust. Tõenäoliselt kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendiks demokraatia kindlustamine, mitte aga levimine. Siirdeühiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Ülemineku võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Seetõttu võivad
Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused
Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit. III maailm- Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus,
Kujunes tänu sateliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile, mis muutsid info kiiresti ja kergesti kättesaadavaks. Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Siirdeühiskond - ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-... Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks Siirdeühiskonna tekke põhjuseks võivad olla reformid või revolutsioon reform valitsuse poolt algatatud muutused, mis on planeeritud ning rahumeelsed revolutsioon dissidentide (teisitimõtlejate) poolt kukutatakse valitsus ning tänu sellele toimuvad muutused
monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne ja piiratud ehk konstitutsiooniline. oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte. aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemuseleteokraatia teokraatia on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal. siirdeühiskond- arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale reform- mingis valdkonnas valitsuse jutimisel ja planeerimisel toimuvad muutused, mis põhinevad õigusaktidel. õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. polüarhia- kõrgeltarenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutaud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühishüved kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta Leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed. Keskklass kõrgema ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorilikud võimustruktuurid- ja suhted asendatakse demokraatilikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Legitiimne võimu õiguspärasus s.t valitsemine seaduste põhjal. Agenda 21 - maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO
erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed). 4) keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed. 5) siirdeühiskond arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 6) pluralism arvamuste ja organisatsioonide paljusus. 7) legitiimne ehk seaduslik. Valitsemine seaduste põhjal. 8) Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm. Seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. ÜRO algatas selle. 9) Säästev Eesti 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani.
lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võimalusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.
Need riigid, kes jätkuvalt oma rahva peale suuri kulutusi tegid suutsid majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuad tänapäeal maailma edetabelis nii inimarengu näitajate kui ka majandusliku konkurentsivõime poolest tipus. (some, taani, norra, kanada) 7) Kuidas on seotud demokraatia levik ja majandusareng? Demokraatia levik on olnud 20. saj. viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus 8)Milline on olnud demokratiseerimis ajalugu? Mis on siirdeühiskond? 1. 1775- võeti vastu Ameerika iseseisvusdeklaratsioon, mis sätestas inimeste põhiõigused ja vabadused. 2. 1789- Prantsuse revulutsiooni algus. Võeti vastu inimese ja kodanikeõiguste deklaratsioon. 3. 1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama) 4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5
annaabi.ee 
