sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest oasta: suur ja väike subühikud. Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomide funktsioon
vahetus vere ja organite parenhüümrakkude, aga ka vere ning sidekoerakkude vahel Glükoosaminoglükaanid (GAG) · Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine glükoosaminoglükaane, mis komplekseerudes valkudega moodustavad proteoglükaane · GAG eri rühmad (vt. biokeemia) kondroitiinsulfaadid keratiinsulfaadid dermataansulfaat hepariin ja heparaansulfaat hüaluroonhape (hüaluronaat) Proteoglükaani subühikud Tüvivalk Hüaluroonhappe GAG ahelad molekulid Seostusvalk Kollageensed fibrillid Sidekoe üksikuid alaliike käsitletakse praktikumide käigus (kohev ja tihe sidekude, eriomadustega sidekoed).
. KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimi...
Stanley Prusiner 1997 Nobeli meditsiinipreemia Valkude kvaternaarstruktuur Moodustub individuaalsete polüpeptiidahelate subühikute omavahelisel assotsiatsioonil Subühikute assotsiatsioon enamast mittekovalentne Monomeerne, oligomeerne, multimeerne valk Dimeerne, trimeerne, tertameerne jne. Kõige laiemalt on levinud dimeerid Identsed või sarnased subühikud homo: Homodimeer, homotrimeer jne. Erinevad subühikud hetero: Heterodimeer, heterotrimeer jne. Ribonuclease A (C575H901N171O193S12)
d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. Kõik aminovalgud omavad 3o struktuuri. 4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: · Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; · Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Annab uusi funktsioone valgule (peenregulatsioon). Kui polümeerne valk on geneetilise veaga -> tervikkuna struktuur on vale, vaid molekulid vüivad osaliselt funktsioneerida. 2. Denaturatsioon ja renaturatsioon
interaktsiooni stabiliseerimine ning lugemisraami nihke vältimine, tRNA üldise struktuuri stabiliseerimine, D-lingu painduvuse suurendamine: dihüdrouridiin, tRNA ebaõige voltumise vältimine, Kaitse endonukleaaside eest, Fotoprotektsioon, Identsuselemendid aaRS-dele, Antideterminandid aaRS-dele või teistele valkudele, Aluspaardumise spetsiifika laiendamine wobble-positsioonis N34, Termostabiilsuse tõstmine. Ribosoomi struktuur Ribosoomi subühikud PROKARÜOODID :- 2 subühikut :väike e. 30S (16S rRNA-st sisaldab 4 domeeni; 5’-domeen, tsentraalne, 3’-major ja 3’-minoor; 3’ots sialdab anti-SD järjestus, mis seondub start AUG-ga)ja suur e. 50S (23S rRNA sisaldab 6 domeeni; II IV – subühikutevahelised kontaktid, V peptidüültransferaasne aktiivsus, VI-faktorite sidumine+aktivatsioon; ja 5S rRNA on põhimiseks funktsiooniks siduda omavahel 23S rRNA domeen 2 ja 5 )
AMP-aa.tRNA E.aa-tRNA + AMP E+ aa-tRNA, kus E on aminoatsüül-tRNA süntetaas, aa on aminohape, AMP-aa on aminoatsüül-adenülaat, . tähistab mittekovalentset kompleksi ja "-" tähistab kovalentset keemilist sidet. 8. Ribosoom a. Keemiline koostis: Koosnevad rRNA-st ja valkudest, mis moodustavad suure ja väikese subühiku. b. struktuur ja geomeetriline vorm: koosneb kahest subühikust suurest, mida läbib tunnel ja väikesest, erisatakse A, P ja E saite. Ribosoomi subühikud on omavahel seotud kahest kohast ja subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad. Ribosoomis on kolm tRNA sidumispiirkonda, mida nimetatakse tRNA sidumis-saitideks. Saidid on nimetatud vastavalt tRNA liigile, mis põhiliselt seondub vastava ribosoomi piirkonnaga kuigi nagu kohe näeme, võivad A- ja P-saidid siduda mitut erinevat tRNA liiki. A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA (millest ka nimi). Samas kohas toimub ka aa-tRNA'de valik mRNA koodoni alusel
Mügarat ümbritseb difusioonibarjäär (kest). Kõrge leghemoglobiini kontsentratsioon. O2 võtab e- enda peale,sest O2 on parim e- aktseptor. Millisel kujul on omastavad taimed mullast lämmastikku? Taimed võivad mullast lämmastikku omastada nii ammooniumi- kui ka nitraatioonina. Kirjutage nitraadi reduktaasi molekulis esinev elektronide transpordiahela struktuur. Mis on elektronide doonoriks? Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust molekulmassiga a 100-120 kD. Mõlemad subühikud sisaldavad FAD, heemi ja Mo aatomi. Seega NAD(P)H-lt tulevad elektronid liiguvad ensüümi pinnal elektronide transpordi ahelas FAD-heem-Mo ja molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O
kümptrüpsiinile). Teeb ensüümid aktiivseks. Kui sünteesiksime need ensüümid aktiivsena, hakkaksid nad organismi lõhustama. · Valk-valguline interaktsioon proteiinkinaas on nii aktiivses kui inaktiivses vormis. Inaktiivsena on see tertrameer (2 regulatoorset, 2 katalüütilist subühikut). Kui regulatoorne subühik võtab vastu AMP, muutub selle konformatsioon a lükkab eemale katalüütilised subühikud, mis muutuvad aktiivseks (toimub reaktsioon). Isoensüümid sama reaktsiooni katalüüsiv ensüümide perekond, mille esindajate erinev molekulaarehitus tingib erinevad füsiko-keemilised omadused. · heteropolümeerid (laktaadi dehüdrogenaas e. LDH) · AH ümberpaigutamine polüpeptiidahelas (heksoosi kinaas) · alleelsed variandid (alkoholi dehüdrogenaas) · geneetiliselt sõltumatud vormid (malaadi dehüdrogenaas)
Koosneb kahest erinevast subühikust: väike ja suur. Auk keskel (valgud RNA vahelistes aukudes), millest käivad läbi ribosoomi substraadid. Ribosoomid stabiliseerivad RNA- valgu struktuuri. Subühikuid iseloomustatakse raskusväljas liikumise kiiruse järgi (sadenemise järgi) – Svedberg. Bakteri ribosoomid 30S ja 50S – kokku 70S. Eukarüootidel 40S ja 60S – kokku 80S. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest – Svedberg. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest. Subühikud on omavahel koos subühikutevaheliste sildadega, põhiliselt RNA-RNA interaktsioon. Väike subühik – 1500 nukleotiidiline, 1 heeliks ja valgud. Suur subühik on natukene teistmoodi orienteeritud. Suur subühik – 6 sekundaarstruktuuri, lisaks 5S RNA. Subühikute vahele seostub tRNA 3 erinevasse saiti (A, P, E). Subühikud võivad olla erinevad, aga neid on alati kaks. 23S + 15 S RNA (suur subühik). Ribosoomi massist prokarüootidel 2/3 RNA.
Valgumoodulid ehk domeenid · paljud valgud kujutavad endast kahe või enama eraldiseisva ,,mooduli" ehk domeeni ühendust · sama domeen võib esineda mitmed valgus · sama domeen võib korduda samas valgus · geneetiline algus kodeerib üks ja sama järjestuslõik 3. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid? Def: Kvaternaarstruktuuri all mõeldakse viisi, kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgumolekuliks. Iseloomulik oligomeersetele valkudele, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast, mida nimetatakse osamolekulideks ehk subühikuteks. Kvaternaarstruktuur iseloomustab osa- molekulide omavahelist
Produktinhibeerimine: a) Reaktsioonil tekkiv produkt on sama reaktsiooni inhibiitoriks, see on väga levinud regulatsioonimehhanism. b) Metaboolse raja vahe- või lõpp-produkt inhibeerib võtmeensüümi aktiivsuse. Keskkonnast sõltuvad konformatsioonilised muutused: Näit. Katepsiin (proteaas) on aktiivne endosoomis, kus pH happeline ja inaktiivne tsütoplasmas, kus pH on neutraalne. Modulaatorvalgud on regulatiivsed subühikud, mis võivad ensüümi aktiveerida või inhibeerida tingimustest sõltuvalt. cAMP proteiinkinaas on tetrameerina inaktiivne. cAMP seostumisel regulatoorsed subühikud dissotsieeruvad ja ensüüm muutub aktiivseks. Paremal on kujutatud reaktsiooni hüpoteetilise aktiveeriva modulaatoriga. Kooperatiivsus: Kooperatiivne substraatide sidumine: Allosteerika ja regulatsioon: Allos teine; steric kuju.
Ribosoom Ribosoomid viivad kõikides organismides läbi programmeeritud valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA'd (aa-tRNA) substraadina. Süntees toimub vastavalt mRNA programmile (vt. geneetiline kood ja allpool). Ribosoomid koosnevad alati kahest ebavõrdsest osast, suurest ja väiksest subühikust. Ribosoomi on tähistatud ka sõnaga "pihukeha" tema väikeste mõõtmete tõttu. Nimetus "ribosoom" tuleneb RNA sisaldusest. Ribosoomi mõlemad subühikud koosnevad RNA'st ja valkudest. Ribosoomides osalevad substraadi sidumisel ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel nii valgud kui RNA. Viimase osa valgu biosünteesil käsitleme veel eraldi peatüki lõpus. Fakt, et ribosoomides on RNA katalüütilise funktisooni kandjaks on olnud oluliseks aluseks nn. "RNA maailma" hüpoteesilse. Selle hüpoteesi kohaselt tekkis elu kõigepealt RNA baasil, mis kandis algselt nii geneetilist informatsiooni kui oli ka keemiliste reaktsioonide läbiviijaks.
korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse a ja b . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, b -subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Importiini mõlemad subühikud transporditakse kompleksis `laadungiga' tuuma, kus see kompleks laguneb ning importiini subühikud saadetakse tuumast tsütoplasmasse tagasi. Valkude ja RNA-de eksport tuumast. Ka valgu väljumisel tuumast on vajalik teatud signaaljärjestuse olemasolu, mis erineb aga oluliselt impordiks vajalikust NLS-järjestusest. Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus hüdrofoobsed aminohapped (Leu ja Ile)
Phjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse a ja b . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, b -subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Importiini mõlemad subühikud transporditakse kompleksis `laadungiga' tuuma, kus see kompleks laguneb ning importiini subühikud saadetakse tuumast tsütoplasmasse tagasi. Valkude ja RNA-de eksport tuumast. Ka valgu väljumisel tuumast on vajalik teatud signaaljärjestuse olemasolu, mis erineb aga oluliselt impordiks vajalikust NLS-järjestusest. Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus
Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: a) valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele, b) kõrgete struktuuritasemete kujunemisele, c) molekulaarhaiguste patogeneesile. Sekundaarstruktuur - vesiniksidemete abil formeerunud ruumiline struktuur, jaotub -heeliks ja -struktuur. Tertsiaarstruktuur - kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur, moodustunud sekundaarstruktuuridest, gloobulid (kerajad) ja fibrillid (kiudjad). Kvaternaarstruktuur - Subühikutest koosnev (SU). Subühikud omavad tertsiaarstruktuuri. Valkude denaturatsioon: kõrgemate struktuuritasemete lõhkumine madalamateks, seda põhjustab temperatuur, vibratsioon, ultraheli kiirgus. Valkude koagulatsioon: kalgendumine, kolloidsüsteemi osakeste liitumine. Aminohapete, peptiidide ja valkude funktsioonid ja tähtsus. Ensümaatiline / biokatalüütiline - Ensüümid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Ainult ensüümide kaastalitusel saavad
Seotud ainult H-sidemetega lähestikku paiknevate, peptiidsidemetesse kuuluvate amiidse NH ja karbonüülse =O vahel *Tertsiaarstruktuur polüpeptiidahela üldine 3-D pakkimine. a-heeliksid ja b-lehed pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, kuid nad moodustavad vaid ~75% gloobuli mahust, jääkide vahel on tühi ruum. Kiud või globullaarsed. * Kvaternaarstruktuur viis, kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud oligo- või multimeerseks valgumolekuliks. Nt hemogloobin. Sekundaarstrutkuur lähemalt: Polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud ainult vesiniksidemetega peptiidsidemete koostisse kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Sekundaarstruktuuri tüübid: * a-heeliks * b-(voldik) leht (b-pleated sheet)
3. Valgu struktuuritasemed, interakstsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Tertsiaarstruktuur on kogu polüpeptiidahela kolmemõõtmeline struktuur. Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga). Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu molekuliks. Interaktsioonid, mis stabilisserivad kõrgemaid struktuuritasemeid: Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm)
c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. 4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest
c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. 4) Kvaternaarstuktuur – mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest
tekkinud) - hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) - S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Kvaternaarstruktuur. mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: 13 - Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; - Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Valkude denaturatsioon ja koagulatsioon. -Denaturatsioon valkude omaduste muutmine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutimise teel. -Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks,
c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. 4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest
Transkriptsiooni algatab ja viib läbi DNA-st sõltuv RNA polümeraas, mis on enamasti multimeerne ensüüm. Transkriptsiooni initsiatsioonil tunnevad nad ära väga spetsiifilisi DNA järjestusi ning ei vaja aktivatsioonil lisafaktoreid. Spetsiifilist DNA piirkonda, millega RNA polümeraas seondub, nimetatkse promootoriks. Bakterite RNA polümeraas koosneb viiest subühikust. Apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. Apoensüümi subühikud on erinevates organismides struktuurselt lähedased. Holoensüümi koosseisu kuulub ka sigma faktor. Sigma faktor on vajalik RNA polümeraasi spetsiifiliseks seondumiseks promootoralale ja transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumiseks. RNA polümeraasi subühikud on eraldivõttes inaktiivsed. Pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi vabaneb sigma faktor multiensüümkompleksist ning RNA polümeraas on võimeline DNA-l edasi liikuma. Toimub RNA ahela elongatsioon.
Energiate erinevus protsessides, mis on seotud vastavalt I või siis II kompleksiga, on ka põhjuseks, miks NADH ja suktsinaadi oksüdatsioonil on võimalik ühe paari elektronide ülekandel hapnikule sünteesida erinev hulk ATPd (2.5 ja 1.5 ekvivalenti vastavalt). Kompleks II on neljast erinevast subühikust koosnev tetrameer, sisaldades FAD ja 3 Fe-S klastrit. Suktsinaadi dehüdrogenaas on TCA tsükli komponent, ainuke TCA tsükli ensüümidest, mis lokaliseerub sisemembraanis. Kompleks II subühikud ei ole kodeeritud mitokondriaalse genoomi poolt. Kompleksis II ei toimu prootonite pumpamist ning seega ei kontributeeri kompleks II prootongradiendi moodustamisel, erinevalt kompleksidest I , III ja IV. Bakteriaalse suktsinaadi dehüdrogenaasi kompleksi ruumiline struktuur määrati esimesena. Valk on modulaarne, FAD sisaldav subühik on kontaktis FeS tsentreid sisaldava subühikuga ja see omakorda kontaktis kahe membraaniseoselise subühikuga
L-glutamaadi retseptori-Ca2+-kanali valgu subühik. 2-TM Mõlemad terminused on rakus sees ning ioonkanal kosneb viiest subühikust. Kaks transmembraanset domeeni. ATP aktiveerib. G-valguga seotud retseptorid - 7-TM 7-TM C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne toimub G-valgu kaudu, mis seostub C-terminaalse ahelaga pärast retseptori aktiveerimist. Seostumine toimub C-terminuse ja VI ning V subühikud ühendava ahela vahel. Signaaliülekandjad: monoamiinid (dopamiin, histamiin, serotoniin, atsetüülkoliin, noradrenaliin), nukleotiidid, lipiidi, neuropeptiidid, peptidohormoonid, glükoproteiinhormoonid, glutamaat, Ca2+. Ligand võib seonduda kas membraani sees (monoamiinid, nukleotiidid, atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca).
üks vesinikside, on neid piirkondi lihtsam avada ning ori-regioonid on alati AT-rikkad. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Bakteris on põhiliseks DNA replikatsiooni läbiviivaks valguks DNA polümeraas Pol III (replikatiivne DNA polümeraas). See koosneb erinevatest subühikutest (= multiensüümkompleks). Multienskompl on V-kujuline, sisaldab kahte apoensüümi. Apoensüümi moodustavad subühikud , ja . Polümeraasi õlad sünteesivad erinevaid ahelaid: vasakõlg sünteesiv juhtivahelat, paremlg Okazaki fragmentidena mahajäävat ahelat. Polümeraasne aktiivsus on Pol III subühikul. Replikatsiooni täpsuse eest vastutab subühik (tal on 3'5' eksonukleaarne aktiivsus, mis võimaldab valesti DNA ahelasse lülitatud nukleotiide kõrvaldada). 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt.
51 T-tense R-relaxed Valk peab olema oligomeerne ja esineb kahe konformatsioonina (T, R). Tetrameer T-vormis tetrameer R- vormis. Ligandi puudumisel on lahuses tasakaal T ja R vormi vahel. L näitab T ja R-vormi suhet ligandi puudumisel: Eelduseks on, et kõik subühikud on korraga kas T- või R-vormis (kooskõlastatud mehhanism) (ring-ruut- ring-ruut konformatsiooni ei esine). Suhe peab olema kõrge. ligandi (substraadi) puudumisel on R-vormi osakaal väga väike 10-3. Kui paneme substraadi juurde, siis R vormil on palju kõrgem afiinsus, substraat seob v eelistatult ennast R-vormile (ühe ringi sees S). Substraat nihutab tasakaalu T ja R-vormi vahel kogu aeg R-vormi poole:
valgud; antiparalleelse -leht struktuuriga valgud; metalli ja disulfiidi-rikka valgud. Kiudvalgud e fibrillaarsed valgud enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. On mehhaaniliselt tugevad. Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud. Bioloogiline roll peamiselt struktuurne. Esindajad: -keratiin, fibroiin, kollageen. 3. Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu 4 molekuliks. Jõud, mis sunnivad valku kvaternaarstruktuuri moodustama: Tüüpiline Kd väärtus kahele Lehekülg -8 -16
68. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. *A-saiti peab sattuma üks terminatsioonikoodon.(uaa,uag,uga) *stop-koodoneid tunnevad ära terminatsioonifaktorid milleks on valgud tähistusega RF 1)A-saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasiaktiivsust, nii et see lisab polüpeptiidahela viimase karboksüülrühmale vee molekuli 2)selle tulemusena vabaneb valminud polüpeptiidahel ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. 3)nüüd on ribosoomi subühikud valmis ühinema uue polüpeptiidahela sünteesiks Translatsiooni terminatsiooniprotsess lõppeb mRNA vabanemisega ribosoomilt ja ribosoomi jaotumisega kaheks alaosaks. Seejärel on ribosoomi subühikud jällegi valmis ühinema järgmise polüpeptiidahela sünteesiks. 69. Geneetiline kood ja selle omadused. 1) Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel: kolm nukleotiidi, mis moodustavad koodoni, määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis;
b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. 4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeosta...
Olulisemad esindajad:-keratiin, fibroiin, kollageen. Valgumoodulid ehk domeenid - kompaktselt kokku pakitud, kuid teineteisest polüpeptiidahela lõiguga eraldatud ala. Globulaarsed üksused sisaldavad 30-400 aminohappejääki, on võimelised, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima 6. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid? Mitmed polüpeptiidahelad ehk monomeersed subühikud võivad ühenduda üheks multimeerseks valguks. Ühte ahelat sellises kompleksis nimetatakse subühikuks. Subühikuid seovad tavaliselt nõrgad vastasmõjud. IV. ENSÜÜMID, ENSÜÜMKATALÜÜS. (Õpik lk 69-80) 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Ensüümid kiirendavad rekatsioone tasakaaluoleku suunas. Neil on aktiivtsenter kuhu seondub substraat. Igal ensüümil on erinev aktiivtsenter, mis seob kindlat substraati. 2
palju suurem kui prokarüootidel. Tähtsad on ka faktorite omavahelised interaktsioonid. Eukarüootsed initsiatsioonifaktorid on: eIF1, eIF2, eIF3, eIF4, eIF5 ja eIF6. eIF1 ja eIF3 takistavad väikese subühiku ühinemist suure subühikuga ning on seotud 40S subühikuga. eIF2 on sarnane prokarüootse IF2-ga, ta osaleb initsiaator-tRNA sidumisel 40S subühiku P- saiti ning GTP energiat kasutades dissotseerub koos eIF1 ja eIF3-ga, et subühikud saaksid ühineda. eIF4 on RNA helikaas, mis vähendab mRNA sekundaarstruktuure, et väiksel subühikul oleks võimalik seonduda. eIF5 on kofaktor subühikute ühinemisel. eIF6, nagu eIF3, takistab subühikute ühinemist, kuid seondub 60S külge. mRNA 5'otsas on seondumiskohad, kuhu vastavate valguliste faktorite olemasolul seondub 40S subühik. Kuna mRNA seondumine võtab aega, on 40S seotud eIF-3ga, mis takistab 60S subühiku ühinemist 40S-ga.
Koduloomi peab vaktsineerima (kasutatakse elusvaktsiini avirulentsetest tüvedest). Inimeste puhul kasutatakse surmatud vaktsiini. Kinnaste ja kaitseriietuse kandmine ka aitab. B. anthracise virulentsusfaktorid. 1. Paks glutamiinhappest koosnev kapsel, mis takistab fagotsütoosi. 2. Valgulised eksotoksiinid (tursetoksiin ja letaalne toksiin).Valguline nn. Protective antigeen osaleb poori moodustamises, mis vahendab toksiini jõudmist rakku. Toksiini PA (protective antigen) subühikud agregeeruvad raku pinnal eelpooriks. Sellega seostuvad letaalne toksiin (LF) ja tursetoksiin (EF) ning kogu kompleks endotsüteeritakse. Endosoomi sisu hapestumisel paigutub poor endosoomi membraani ja läbi selle transporditakse letaalne toksiin ja tursetoksiin raku tsütoplasmasse. Siberi katku saaks ravida muteeritud PA valguga. Kui seda viia inimese organismi, siis suudab ta agregeeruda normaalsete PA valkudega eelpooriks ja siseneb rakku, kuid endosoomis ei suuda selline
sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest oasta: suur ja väike subühikud. Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 11. Lüsosoomide funktsioon
Energiat saadakse ATP-lt. 19.Ribosoomide keemiline koostis, ehitus ja bioloogiline roll? Raku tsütoplasmas leiduv kaheosaline organell, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Tema ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni RNA (mRNA) järjestusest. Seda protsessi nim translatsiooniks. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Asuvad kas vabalt tsütoplasmas või kinnitunult endoplasmaatilisele retiikulumile. Vabalt tsütoplasmas olevatelt ribosoomidelt sünteesitakse valke, mida kasutatakse hiljem rakus sees. Valgud, mida vajatakse mõnes organellis või mis sekreteeritakse väliskeskkonda, sünteesitakse ERile kinnitunud ribosoomidelt. Ribosoomide ülesandeks on transleerida mRNAs peituv informatsioon valgujärjestuseks.
(vahendavad rakufunktsioone; valke on rohkem; fun. Paljusus on tingitud 20 erineva aminohappe keemilistest omadustest) Domeen valgumoodulid, kompaktselt kokku pakitud kuid teineteisest polüpeptiidahela lõiguga eraldatud ala. Sama domeen võib korduda samas valgus ja ka esineda erinevates valkudes. 6. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid? Kvaternaarstruktuur mitmed polüpeptiidahelad ehk monomeersed subühikud võivad ühenduda üheks multimeerseks valguks. Ühte ahelat sellises kompleksis nim subühikuks (tavaliselt seovad neid nõrgad avstasmõjud). Multimeersed valgud on sümmeetrilised moodustised, mis on moodustatud asümeetrilistest struktuuridest. IV. ENSÜÜMID, ENSÜÜMKATALÜÜS. (Õpik lk 69-80) 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Ensüüm bioloogiline katalüsaator, mida iseloomustab kõrge spetsiifilisus, suur katalüüsivõime
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peavad liikuma kõrgmolekulaarsed ühendid ja tuuma membraan peab omama transpordiks sobivaid struktuure. Kõrgmolekulaarsete komplekside transport toimub läbi tuumamemraanis paiknevate pooride, diameetriga ~10nm. Ühe tuuma membraanis võib olla tuhandeid poore.
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
Tänu efektiivsusele ja spetsiifilisusele on monomeersed ensüümid leidnud rakendust nii rekombinantse DNA tehnoloogias kui ka RNA produtseerimises in vitro. Komplekssed, multimeersed RNA polümeraasid on kirjeldatud bakteritel, kuid nad on lihtsamad kui eukarüootidel. Eubakterite RNA polümeraasi holoensüüm koosneb viiest subühikust - 2ßß` + . Arhebakterite ensüüm on keerulisem, enam sarnane eukarüootide polümeraasidele. Arhede RNA polümeraas sisaldab üle 10 subühiku. Need subühikud sarnanevad RNA pol II ja RNA pol III subühikutega. Arhede RNA polümeraas ei seostu E. coli promootoritele. RNA polümeraasi seondumiseks promootorile ja transkriptsiooni initsiatsiooniks on alati vajalikud lisafaktorid. Osa transkriptsioonifaktoreid (TF) on homoloogsed eukarüootsete basaalsete TF-dega (TBP, TFIIB). Arhede promootorite konsensusjärjestused on leitud 80 geeni põhjal. TTTA(A/T)T boxA, positsioonides -32 kuni -25 = euk. TATA box
süntees. DNA dupleksi avamine toimub kas transkriptsiooni toimel või spetsiaalsete initsiaator valkude seondumise tulemusena. Ori regioonid on alati A-T rikkad. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Põhiliseks DNA replikatsiooni läbiviivaks valguks on DNA polümeraas Pol III. V- kujuline, sisaldab 2 apoensüümi. Apoensüümi moodustavad subühikud a, e ja q. Epsilon subühik on vastutav DNA replikatsiooni täpsuse eest tal on 3'-5' eksonukleaasne aktiivsus, mis võimaldab valesti DNA ahelasse lülitatud nukleotiide kõrvaldada. On ka beeta-dimeerid, mis suurendavad polümeraasi kiirust u 37 korda klamber, mis ei lase DNA polümeraasil DNA-lt dissotseeruda. Ka on Pol I ja Pol II DNA reparatsioon, Pol I ka Okazaki fragmentide protsessimiseks.
68)Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. *A-saiti peab sattuma üks terminatsioonikoodon.(uaa,uag,uga) *stop-koodoneid tunnevad ära terminatsioonifaktorid milleks on valgud tähistusega RF 1)A-saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasiaktiivsust,nii et see lisab polüpeptiidahela viimase karboksüülrühmale vee molekuli 2)selle tulemusena vabaneb valminud polüpeptiidahel ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. 3)nüüd on ribosoomi subühikud valmis ühinema uue polüpeptiidahela sünteesiks. 69)Geneetiline kood ja selle omadused. Põhimõte selgitati välja 1960-ndatel. Omadused:1.geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel. 2.ta ei ole kattuv. 3.on komavaba- välajäetavad nukleotiidid puuduvad. 4.on degenereerunud ehk kõdunud. 5.on seaduspärane. 6.sinna kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile.7.on universaalne kõigile elusorgansimidele(v.a
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...
membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees. Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest osast: suur ja väike subühikud. Need omakorda koosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud teine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides.
15. Hingamisahela töö tulemusel translokeeritavate prootonite päritolu hingamisahelas. 16. ATP süntaasi paiknemine rakus, struktuur ja funktsioonid. Paikneb mitokondri sisemembraanis. L konformatsioon: ADP ja Pi seonduvad. T: ADP + Pi ATP. O: ATP vabaneb. Kõikides konformatsioonides kasutatakse H+ gradiendi energiat konformatsiooni muutmiseks. F1 alfa3 beeta3 teisi1 Fo ab2c9-12 Alfa,beeta subühikud moodustavad 6 osalise sfääri. Igal ab dimeeril on üks aktiivsait, enamik substraadi kontakte on beeta subühikuga. 17. ATP sünteesi mehhanism, katalüüsi kooperatiivsus konformatsioonilised muutused katalüütilises tsüklis. ATP sünteesitsükkel läbib järgmised olekud: 1. L: (loose) seob ADP ja Pi nõrgalt. ADP ja Pi seonduvad -> (H+grad.energia kasutatakse konformats.muutmiseks) 2. T: (tight) seob ADP ja Pi või ATP tugevalt. ADP + Pi-> ATP ->(H+grad
A- saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasi aktiivsust ja peptidüültransferaas lisab polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühmale vee molekuli. Vabaneb valmis polüpeptiidahel P-saidis asuvalt tRNA molekulilt ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. Translatsiooni terminatsiooniprotsess lõpeb mRNA vabanemisega ribosoomilt ja ribosoomi jaotumisega kaheks alaosaks. Seejärel on ribosoomi subühikud jällegi valmis ühinema järgmise polüpeptiidahela sünteesiks. 69. Geneetiline kood ja selle omadused. 1) põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis; 2) geneetiline kood ei ole kattuv; 3) komavaba, kõik mRNAs asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis; 4) geneetiline kood on degenereerunud ehk kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon; 5) geneetiline kood on
kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. ). Mikrotorukesed on polaarse ehitusega, sest ühte otsa piirab tubuliin, teist tubuliin. Mikrotorukesed võivad olla ebastabiilsed, lühikese elueaga nagu näiteks mitoosiprotsessis. Nagu aktiini mikrofilamentide puhul esineb ka mikrotorukestel treadmill'ingu nähtus subühikud liituvad ühel otsal ja vabanevad teisest otsast. 2.)Mis on treadmilling ja millistes tingimustes toimub: Nagu aktiini mikrofilamentide puhul esineb ka mikrotorukestel treadmill'ingu nähtus subühikud liituvad ühel otsal ja vabanevad teisest otsast. Mikrotorukese stabiilsust mõjutab oluliselt GTP tubuliini subühikute seostumise kiirus. GDP seostumine muudab mikrotorukese ebastabiilseks. Kasvustaadiumis ja
hapniku olemasolust, anaeroobsetes tingimustes Fnr represseerib geeni transkriptsiooni. Suktsinaadi dehüdrogenaas (sdhCDAB sünonüümina suktsinaat-kinoon oksidoreduktaas) on tetraheteromeer ning otseselt seotud tsitraaditsükliga, sest katalüüsib suktsinaadi oksüdeerumist fumaraadiks ning kannab elektronid üle ubikinoonile. Suktsinaadi dehüdrogenaas ei osale prootongradiendi loomisel. SdhA ja SdhB on hüdrofiilsed ning paigutuvad tsütoplasmasse. Tsütoplasmas asuvad SdhC ja D subühikud. SdhA sisaldab heemi ning suktsinaadi seondumiskohta. Funktsionaalselt sarnane fumaraadi reduktaasiga, mis viib läbi pöördreaktsiooni. Subühikud on asendatavad teineteisega, näiteks fumaraadi reduktaasi geene kandev plasmiid komplementeerib sdh geenide knock-out- mutante. SdhA redoksreaktsiooni läbi viiv aktiivtsenter paigutub valgus nii, et ensüüm ei tekita reaktiivseid hapnikuradikaale (ROS-e). Samas kui fumaraadi reduktaas saades menakinoolilt elektronid tekitab väga palju ROS-e
võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Tema ülesandeks on katalüüsida peptiidahela moodustumist, lähtudes DNA pealt transkribeeritud mMRNA järjestusest. rRNAd sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas, pakitakse tuumakeses. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest (väike ja suur subühik : prok. 30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon • Toimub ribosoomis. • Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
