RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
docstxt/15410056046788.txt
antibiogrammi määramiseks; mutatsioonid otsitava genoomis võivad anda valenegat.tulemusi 9. Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?- proov tuleb võtta kohast kus esineb tekitaja; infekts.tekitajat paljundatakse kuni on silmaga nähtav; RNA viiruste puhul transporditingimused olulised- kiirus ja temp; määrata saab sugukonna,perekonna,liigi tasemel 10. Millistel juhtudel on vajalik kasutada molekulaarseid meetodeid?- kui mikroskoopia võib anda valepositiivseid tulemusi- gonorröa; viiruste; aeglane bakterite kasv-mükobakterid; seroloogia võib anda valeposit.tulemusi-klamüüdia; subtüpeerimine, klassikalise meetodi mdal tundlikkus 11. Mida tähendab lühend PCR?- polymerase chain reaction e. polümeraas ahelreaktsioon 12. Nimeta PCR etapid, mitu korda harilikult neid korratakse?- DNA denaturatsioon; praimeri seostumine-annealing; DNA süntees->20-30 korda 13
(3p) 6. Nimeta rakukesta kaks ülesannet. (2p) 7. Ühenda teadlane ja tema rakuteooriaga seotud avastus (teadlasi on liiaga!). (2p) Teadlane Avastus uuris algelise mikroskoobiga korgitamme ja võttis kasutusele mõiste A Antonie van Leeuwenhoek ,,rakk" mikroskoopia arendaja ja vaatles esimesena elavaid rakke mikroskoobi B Theodor Schwann all C Rudolf Virchow sai teada, et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel D Karl Ernst von Baer üks rakuteooria rajajatest, avastas, et loomad koosnevad rakkudest E Robert Hooke 8. Nimeta inimese kudede põhitüübid. (2p) 9. Kirjelda ainete passiivset liikumist
vaatlustulemused)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid · Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile · Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjekti gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgrupp · · Bioloogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasandil nimetatakse molekulaarbioloogiaks · Rakkude ehitust ja talitlust uurib Tsütoloogia,mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga · Teadusharu,mis uurib kudesid(epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude) nimetatakse Histoloogiaks · Teadusharu mis uurib ökosüsteemi nimetatakse Ökoloogiaks · Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse Etoloogiaks
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüü...
Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil,
Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon. Jääs aga jälle taastusid ning värv tuli ka tagasi. Aga tärklise mikroskoopia? Mida nägite? Mida mikroskoopia võimaldab? Mikroskoobi alusklaasile kantakse kartuli tärklise ja maisi tärklise proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Preparaadid kaetakse katteklaasidega nii, et õhumullid klaasi all ei jääks ja vaadeldakse mikroskoobis suurendusega 15 x 8. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Tärkliseterad on küllalt suured ja mikroskoopilisel uuringul selgub, et nad on sortidel ka erinevad. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad
2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9. RBC erütrotsüüdid, WBC leukotsüüdid, PLT trombotsüüdid. 10. Trombotsüütide roll organismis osalevad hüübimisel 11. Pt identifitseerimine küsin ees ja perekonnanime 12. Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal? progesteroon, prolaktiin 13. Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis? hCG
jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika Põhineb anamneesil ja kliinilisel leiul lööbe algus peanahalt polümorfne tsentripetaalne paigutus Tsütoloogia ja mikroskoopia ei võimalda eristada HSVst Ak määramine, PCR Nahabiopsia pole näidustatud Epidermiserakkudes balloneeruv degeneratsioon, hulgituumsed hiidrakud Diferentsiaaldiagnostika Dissemineeritud vöötohatis Herpeetiline ekseem Urticaria papulata Teised viiruseksanteemid (Coxsackie, ECHO) Ravi Sümptomaatiline antihistamiinikumid paratsetamool Antibiootikumid sekundaarse bakterinfektsiooni korral Raskekujuline infektsioon süsteemselt atsükloviir ( po 20 mg/kg 4x p)
uurib elu molekulaarsel tasemel. See on tihedalt seotud temaga külgnevate füüsika ja keemiaharudega. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. Raku sisemusest leiame mitmeid organelle need on rakustrukutuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia, mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Ka kude on üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis seda uurib, nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on epiteel, lihas, närvi ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Ka organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. Organid koonduvad elundkondadesse. Ka see on elu organiseerituse tase
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus. Korrastatuse puudumise tõttu ei hajuta ainult amorfsest faasist koosnevad polümeerid nähtavat valgust (lainepikkus 0,4 0,7 m) ja seetõttu on need materjalid tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Kuna nii sulanud (amorfsete) kui ka tahkestunud (amorfsete) makromolekulide struktuur on sarnane, siis nimetatakse amorfset faa...
3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 2 Närviraku ehitus ja närviimpulsi Närviraku uurimine ja mikroskoopia liikumissuund { Närvirakk (läbimõõduga 5-100 m) koosneb { Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje 1839 a. z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
• kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. NB! Alati ei ole võimalik eristada stafülokokke streptokokkidest mikroskoopia abil – morfoloogia võib olla suhteliselt sarnane! KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Stafülokokid on katalaaspositiivsed, streptokokid – katalaasnegatiivsed. Esemeklaasil suspendeeritakse
Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone. Nende koostööst tulenevad rakkude omadused. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Ainuraksetel ilmneb see kõige paremini, hulkraksetel on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel ära jaotatud. Tsütoloogia rakkude ehitust ja talitust uuriv teadusharu, on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Missugused organiseerituse tasemed järgnevad rakulisele? Kude on elu üks organiseerituse tase. Histoloogia teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede koum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Proteiin- valk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Viirus- nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Östrogeen- põhilised naissuguhormoonid, mis kuuluvad steroidide hulka. Testostereen- peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka
(delta) - lahutusvõime (eeta) objekti ja läätse vahelise keskkonna murdumisnäitaja 5 Kasutatud materjal: Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile Optika" Tallinn ,,Koolibri" 1995 LK 50-51 http://www.novaator.ee/ET/tehnika/maailma_voimsaim_optiline_mikroskoop_suudab_piiluda _viirusi/ Väino Sammelselg ,, Eksperimentaalsed meetodid materjalifüüsikas", Optiline mikroskoopia I LK 9-10 O. Kabardin ,,Koolifüüsika käsiraamat" LK 237 http://www.fi.tartu.ee/labs/nfl/mtl/images/mikro1.jpg 6
9 E. Standardiseeritud uriini analüüs 12. Patsiendi motiveerimine järgimaks instruktsioone. 13. Instruktsioonid: proovi võtmine ja tulemusi mõjustavad tegurid, s.h ravimid. 14. Uriin põies vähemalt 4 tundi (68 tundi). 15. Keskjoa uriin! 16. Laboratoorne uurimine 13 tunni jooksul. A. Visuaalne ja füüsikaline uuring. B. Keemiline uurimine (ribatest). C. Kindla uriini koguse (10 ml) sademe mikroskoopia (värvitud sade; uuring kasvaja rakkudele). 17. Uriini bakterioloogiline kiirtest või tavaline bakterioloogiline uurimine (vajadusel antibiogramm). NÄIDE: 30 aastane naispatsient kaebab peavalu, iiveldust, kõhuvalu, sagenenud veidi valulikku urineerimist. Palavik 39oC. Uriini analüüs: Keemiline uurimine: Sademe mikroskoopia: Glükoos negatiivne Erütrotsüüdid 02
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED NORO-viirus Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö. Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on noroviirused? Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haiges...
1- -- , . 2- -- () . 3- -- , , . 4- -- , , . 5- -- . , ; . -- () . , 80 % . , . , -- , . , 90 % , . 22. IVD · IVD (in vitro diagnostics) haiguste identifitseerimise metoodika väljapool inimkeha, N. vereanalüüsi tegemine 23. Millal kasutada molekulaar-biol.meetodeid? · Mikroskoopia võib anda valepositiivseid vastuseid -- T.vaginalis, N.gonorrhoeae · Rakusisesed patogeenid viirused, M.genitalium · Madal tundlikkus Chlamydia sp.,Neisseria sp. · Seropositiivsus populatsioonis Chlamydia sp., HSV1 · Subtüpeerimine HSV, HPV, HCV, U. urealyticum/pavum 10 · Bakteri kasv aeglane M. Tuberculosis 24. Patogeeniruum ehk klass III turvalabor · Võimaldab testida M. tuberculosis,hepatiit B, hepatiit C võimalikke
koondab eseme tugevamalt ja ühtlasemalt valgust. Fokuseerimiseks nihutatakse statiivi jäme- ja peenseadekrubi abil. Üldiselt võivad mikroskoopias olla kõik alates postmargist ja riidematerjalist kuni üksikute aatomiteni välja. Objekti mõõtmete vahemik hõlmab endasse kuus suurusjärku ja suurendamist kuni miljon korda esialgsest suurusest. Selline suurenduste vahemik, ei ole jõukohane aga valgusmikroskoobile, appi tuleb võtta ka teised mikroskoopide liigid. Mikroskoopia on ise kuni 400 aastat vana. Aja muutudes on muutunud ka seda teostav tehnika ja materjalid üha keerukamaks, kuid põhitõed on jäänud muutumatuks. 1)Anton von Leeuwenhoek 5 2) digitaalne mikroskoop 6 4) Valgusmikroskoop 7
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
diagnoosimisel? Hübriidimine (sh FISH) PCR sekveneerimine mikrokiip-analüüs 12. Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni määramine ja antikehade määramine, biokeemilised testid, molekulaarbioloogilised testid) ? Erinevate meetodite plussid ja miinused. Meetodid: 1. mikroskoopia vanim, väga kiire, odav. Paljude patogeenide puhul annab väga hea tulemuse. Valgusmikroskoobid on odavad. Puudused: eeldab väga hea mikroskoopia kogemust; pole väga tundlik meetod; sõltub transpordist; 2. isoleerimine/kultuurimeetod plussiks on spetsiifilisus. Miinused: mikroob ei tohi transpordi käigus enne kultuuri panemist ära surra; võib siiski osutuda mittespetsiifiliseks (söötmetest sõltuv); aeganõudev (tuberkuloosibakter kasvab
Erinevad pumbad transpordivad erinevaid ioone ja on erineva ehitusega. 12. Membraanipotentsiaal, selle tekke põhimõte. Membraanipotensiaal on elektrilise potensiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid. Freeze-fracture mikroskoopia värske koe- või rakuproov sügavkülmutatakse, seejärel murtakse (kasutades näiteks mikrotoomi) (seda vedela lämmastiku temperatuuril). Külmast murdepinnast tehakse siis metallvorm (kuld või plaatium), mida siis hiljem uuritakse (vms). FRAP tehnikat kasutatakse uurimaks membraani difusiooni ja valgusiduvust. Patch clamp tehnika lubab uurida ioonkanalite tööd.
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga
· Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse. · Elundkond on elu organiseerituse üks tase.
Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
paljunemisotstarbeline Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotruubulist Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist
Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A. Joodi lisamisel lahusesse tekkis tumesinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma tumesinine värvus. B. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad kandilisemad kui kartuli omad, kartuli terad olid ümmargused ning suurused varieerusid. Mikroskoopia võimaldab meil eristada süsivesikuid, siin katses just tärklist erinevates toiduainetes. 11
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,...
(seda pole vaja kodutöös saata sest detailne tuletuskäik on konspektis juba ära toodud; aga see võib tulla kontrolltöös) 4.3 Valguse hajumine. 27 28 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks (Difraktsioon) 29 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. Konfokaalse mikroskoopia põhimõtte töötas 50ndate keskel välja (patenteeris 1957), tollel ajal Harvardi Ülikooli järeldoktorantuuris õppiv Marvin Minsky. Idee on lihtne: väikse ava abil eraldada koonduvast valgusest väike osa, mis moodustab detekteeritava ruumala.Juhuslikult peale Minsky patendi aegumist valmistas esimese töötava konfokaalse mikroskoobi taani füüsik G. Fred Brakenhoff. Konfokaalse mikroskoopia suur eelis tavapärase optilise mikroskoopia ees on detektorisse
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
Reesus (RhD ) ema ja reesus (RhD ) loote immunoloogilise konflikti olemus ja selle vältimise võimalused. Esmasel rasestumisel lapse erütrotsüüdi külge kinnitub B-rakk, tekib esmane immuunvastus, mõnede RBC lagundamine, teisel rasestumisel on tekkinud B raku mälurakk, sekundaarne immuunvastus on tugevm, RBC hävitamine, aneemia Vätimine: Reesus negatiivsele emale kellel positiivne laps, lisatakse antiRh IgG. Rakubioloogia meetodid. Valgusmikroskoopia liigid. 1. Helevälja mikroskoopia. 2. Faaskontrastmikroskoopia. 2.1. Diferentsiaalne interferents kontrastmikroskoopia e. DIC. 3. Polarisatsioonimikroskoopia. 4. Fluorestsenstmikroskoopia. 4.1.Konfokaalmikroskoopia. 4.2.Täieliku sisepeegelduse fluorestsentsmikroskoopia (ingl. k. Total Internal Reflection Fluorescence Microscopy, TIRFM) 4.3. Valgusega aktiveeritud asukoha mikroskoopia ( ingl. k. photoactivated localization microscope, PALM), lahutusvõime 100 nm. 4.4
- peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e
A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga Stereomikroskoop – suuremate objektide uurimiseks b) Elektronmikroskoobid – lahutusvõime 0,2*10-9m Valguskiirt asendab elektronvoog, mida juhitakse elektromagnetitega
- lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e
üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgul CO2 molekulid ja H aastoimid Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist
suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgul CO2 molekulid ja H aastoimid Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist
materjalide käitumise määramisel.(NB! See vastus tundub kuidagi kahtlane, aga paremat ma ei leidnud) 8. Milline poleerimisviis annab kõige siledama pinna optilises metallograafias? Peenpoleerimise viis, sest erinevalt jämepoleerimisest kasutatakse sel juhul veel peenemaid abrasiive (kuni 0,05 m) karvasel riidel. (NB! Pole 100% kindel kas see vastus on õige!) 9. Milline suurendus on mikroskoopia ja makroskoopia piirjooneks? Suurendust umbes 50x. 10. Millised on optilise metallograafia lähedased meetodid? · SEM võimaldab paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), suuremat sügavusteravust (ebatasasem pind), elementide kvalitatiivset mikroanalüüsi. · EPMA võimaldab elementide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mikroanalüüsi. · TEM võimaldab palju paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), nõuab spetsiaalst
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
rakkudesse sisenevad. BV membraani olulisem valk on membraanide liitumist põhjustav envelope fusion protein (EFP). AcMNPV puhul on see gp64 glükoproteiin (ilmselt ka antiretseptor). OV-sid ümbritseb paks valguline maatriks, mis NPV-del koosneb valgust nimega polühedriin ja GV-del valgust granuliin. Polüheedri välispinda katab polühedroon-valk. Perekond Nucleopolyhedrovirus NPV poolt põhjustatud siidiusside haigusi tunti Hiinas juba 4000 BC. Mikroskoopia kasutuselevõtuga leiti, et nakatatud siidiussi rakkude tuumades leidub suurel hulgal polüheedri kujulisi kristallilisi inklusioone (NPV-d replitseeruvad rakutuumas), millest tulenevalt hakati haigust nimetama tuumseks polühedroosiks. Kuna NPV-d nakatavad ka paljusid kahjulikke putukaid, omandasid need viirused tähtsuse putukatõrjes; molekulaarbioloogiliste uuringute tulemusena aga ka biotehnoloogias. Perekonna enim uuritud esindajad on:
agregaat on enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et
enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et
hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud Koosnevad pulbrist a peentäitematerjalist, tuleb arvestada, et pakendite seismisel ja
hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud Koosnevad pulbrist a peentäitematerjalist, tuleb arvestada, et pakendite seismisel ja
Näiteks: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid. Sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine osakese suuruse järgi ja faasikoostise määramine: Osakeste suuruse järgi saab koostist määrata kas sõelumise, mikroskoopia või sedimentatsiooni abil. Faasikoostist saab määrata:
1200 μl / 34,92 x = 34,36 μl rakke 133. 1 welli kohta võtame 500 μl, seega 2 welli kohta (+10%) 1100 μl rakususpensiooni. 1100 μl – 2,2 ∙ 34,36 μl = 1100 μl (kokku) – 75,59 μl (rakud) = 1024,41 μl (sööde) 6. Pipeteerida rakususpensioon klaasidel olevatele transfektsioonisegudele, loksutada. Asetada rakud CO2 inkubaatorisse. Söötme vahetus 2-4 h möödudes on vajalik ainult tudlike rakuliinide puhul. 134. Teine päev – mikroskoopia 135. Kahjuks, üks meie wellist (mis ei sisaldanud FoxO3a-d) oli saastanud ja suspensiooni värv muutus kollaseks ning lahus ise muutus hägusaks. Värvuse muutus tähendab keskkonna pH muutumine happelisemaks bakterite elutegevuste käigus. 136. Saastumine võis tekkida halvasti steriliseeritud vahendite tõttu või töötades laminaari all käed liiguksid liiga laminaari alt välja ning bakterid õhust sattusid meie proovidele. 137
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
