TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter Sepktromeeter-goniomeeter on seade, kus valgus realiseeritakse
KÜSIMUSED: KVANTMEHAANIKA I 1.Kuidas tekivad vesiniku neeldumis- ja kiirgusspektrid? Spekter, mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2
kontsentratsioonid on 0.1mM kõrgemad kui neeldumiskoefitsientide abil arvutatud. Kalibratsioonigraafiku meetod tundub olevat usaldusväärsem, kuna on väiksem tõenäosus teha arvutusvigu, mis tulemust mõjutaks. Neeldumiskoefitsientidega arvutades on tähtis võtta koefitsiente, mis vastavad saadud absorptsioonidele. KMnO4 konts (M) K2Cr2O7 konts (M) Kalibratsiooni Kalibratsiooni Neeldumis- Kalibratsiooni Neeldumis- kaudu kaudu koefitsiendi kaudu koefitsiendi …… nm 525 nm kaudu 350 nm kaudu - 0.44 mM 0.33 mM 0.35 mM 0.25 mM 4 Tagasiside antud töö kohta (kohustuslik pole) Antud töö juures meeldis, et õpetati spektrofotomeetrit ise kasutama (ehk kuhu vajutada ning milliseid parameetre valida), mitte nii et juhendaja teeb kõike ise ära.
kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.Päikese pinnal ühinevad igal sekundil suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud
ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 10. Nimeta spektraal aparaadid(3tk) iseloomustada 1te pikemalt Spektroskoop Spektrograaf Spektromeeter Nende aparaatide erinevus seisneb valguse registreerimise viisis. Spektrograafis registreeritakse valgust fotograafiliselt. Spektrid jaotakse tekke põhjuse järgi kiirgus või siis neeldumis spektoriteks. 11. Kuidas liigitakse liikumised trajektoori järgi? Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. 12. Millised on kehade vastastikmõju tagajärjed? Kehade vastastikmõjul võib olla 2 erinevat tagajärge 1) Kiiruse muutumine, liikumis suuna muutumine 2) Keha kuju muutumine, keha liikumine 13
Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele.
ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad.
ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled
ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled
Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks
ainest. Tekib kiirgusspekter. Ning mõõta tuleb värviliste joonte vahed. 8 Kokkuvõte Spektrite näol on tegu inimeste jaoks igapäevase nähtusega. Spekter ise on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Spekter tekib tänu dispersioonile. Spektreid jaotatakse kiirgus- ja neeldumisspektriteks ning pidev-ja joonspektriteks. Spektrite uurimiseks on vaja spektromeetrit. Neeldumis-ning kiirgusspektrit saab uurida vastavalt sellele, millise ainega on tegu kui aine on valgust kiirgav, on tegu kiirgusspektriga, kui aine on valgust neelav, on tegu neeldumisspektriga. Tänu nendele omadustele on kergesti võimalik määrata ära aine omadused. 9 Kasutatud kirjandus Hans-Peter Götz ,,Füüsika" http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/spe.pdf fyysika.onepagefree.com/..
et eluendi nivoo oleks kolonni peas koguaeg sama, sest see tagab uuritav lahuse ühtlasema kiirusega läbivuse kolonnist. 9. Lõpetasin elueerimise, kui eluaadi summaarne maht oli sama, mis arvutuslik kogumaht. Proovide analüüsimine Selleks, et teada saada aine kontsentratsiooni mõõtu, mõõtsin kõikide proovide (va täiesti värvusetute) optilise tiheduse ehk absorbtsiooni. Optilist tihedust määratakse aine neeldumis- maksimumile vastaval lainepikkusel spektrofotomeetri abil. Ainete lainepikkused: · Sinine (Dekstraansinine) 670nm · Pruun (Müoglobiin) 410nm · Kollane (DNP- aspartaat) 360 nm Fraktsiooni Elueerumismah Absorbtsioo nr t n (V, ml) (A) Eeljooks 33 0 Dekstraansini ne, 670nm 1 35 0,0389 2 37 0,2726
Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks?
Läbilaskvus ja absorbtsiooni arvvärtused on seotud järgnevalt: Lambert-Beeri seadus. Valguse neeldumise seadus avastati erinevates vormides üksteisest sõltumatult mitmete teadlaste poolt: Pierre Bouguer 1729; Johann Heinrich Lambert 1760; August Beer 1852. Käesoleval ajal tuntakse valguse neeldumise seadust Lambert-Beeri seadusena: A = ×c×d , kus c on lahustunud aine molaarne konsentratsioon, on lahuse neeldumis- ehk ekstinktsioonikoefitsient, d - valgust neelava kihi paksus ehk optilise tee pikkus sentimeetrites. Lambert-Beeri seaduse kohaselt on valguse absorbtsioon mingi aine lahuses võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga. Läbilaskvuse - T kaudu väljendatuna näeb Lambert-Beeri seadus välja nõnda: I = I 0 ×10 - cd Bradfordi meetod valgu kontsentratsiooni määramiseks
keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et
kui klorofüll a molekulid. Ühe mittepolaarse metüülrühma asemel (klorofüll a) polaarne formüülrühm (klorofüll b). Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil c) karotiinid, klorofüll a, klorofüll b (molekulide ja vooluti polaarsus) Fotosüsteem I paikneb strooma tülakoidides, fotosüsteem II graanide tülakoidides Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused PSI neeldumis maksimum on 700nm juures, fotosüsteemi tsentris on pigment P700 PSII neeldumis maksimum on 680nm juures, tsentris on pigment P680 on väga erineva valgulise koostisega on erinevad elektronide doonorid ja aktseptorid Loetlege tunnuseid mille poolest PS I ja PS II on sarnased Mõlemad koosnevad 2 osast : reaktsioonitsentrist ja antennist. Reaktsoonitsentris on mõlemal kaks klorofüll a-d Töötavad koos
("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja rõhk 3,4×1016 Pa, muundub vesinik termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. 5 2. VALGUSALLIKATE VÕRDLUS 2.1 Valgusallikate valgusviljakus Valgusviljakuseks nimetatakse valgusallika poolt kiiratavat valgusvoogu ühikulise toitevõimsuse kohta. SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusviljakus iseloomustab valgusallika efektiivsust inimsilmaga tajutava valguse produtseerimise mõttes.
1. Tavalist valgust kiirgavad, või neelavad aatomid. Maa tingimustes saame spektri klaasprisma või diferatsioonivõre abil. (vikerkaarte värvid või joonteribad) 2. Pideva spektri annavad hõõguvad, tahked kehad, vedelikud ja küllalt tihedad gaasid. 3. Joon spektri tekitavad hõredad gaasid ja aurud, kõrgel temperatuuril või elektri lahenduse mõjul(igale elemendile on eriline joonte spektri pilt). 4. Neeldumis spekter- vikerkaare taustal on tumedad jooned või taust on valge. Seda tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga on pidev spektrit tekitav valgus allikas. NB! Nendes kohtades, kus on tumedad jooned toimub ka gaasi kiirgumine ja joone asukohale vastab lainepikkus ja sagedus. Mida tumedam on tumejoon seda tugevam kiirgumine või neeldumine toimub aatomite poolt. Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp.
tiheduse (D) täpsed väärtused. Järgneb spektri analüüs. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega, järeldatakse kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud andmeid neeldumis- maksimumidele max vastavaid absorptsiooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektril kõige kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele (max) vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinktsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. Valemi jaoks tuleb teatmekirjandusest leida uuritavas lahuses domineeriva karotenoidi 1% 1cm väärtus.
gaasid. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused: vedelad, kuumad, tahked. Pideva spektri järgi on raske aineid eristada. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Neeldumisspekter: Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. 46. Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud? Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris kiirgusjooned. Seega on tegemist optilise resonantsiga. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Nii on ka aatomitega, mis kiirgavad ja neelavad ühe ja sama sagedusega valguslaineid.
Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. keemiline murenemine ehk porsumine vesi, jää, õhu CO2 lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2 hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3 taandumine (vastupidine hapendumisele) hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3 hüdrolüüs - mineraali osaline lagunemine Bioloogiline murenemine - taimed, loomad, mikroorganismid Mulla neeldumis nähtused: 1. asendumis ehk füüsikalis-keemiline - mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: o asendus reaktsioon pöörduv o neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades
sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime -rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained, peamiselt huumusained. Langenud mitmesugustele vees heljuvatele osakestele, peegeldub valgus neilt igas suunas, mille tagajärjel pikeneb valguskiirte teekond vees ja suureneb neeldumise tõenäosus
mis talle väljaspoolt langeb. Kirchoffi seadus keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõikide kehade puhul ühesugune keha temperatuuri ja kiirguse lainepikkuse funktsioon. F = B(,T ) - lainepikkus T - temperatuur 27. Kiirgus kahe keha vahel Kahe keha vahelise kiirguse arvutamisel lihtsustub ülesanne, kui eeldada, et kehade pinnad on difuussed (alluvad Lambert'i seadusele), et neeldumis- ja peegeldumistegurid A ja R ei muutu mitmekordse peegelduse käigus ning et üks pindadest pole nõgus. Sel juhul on vahetatav resulteeruv soojushulk suletud süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1.
siis võib töötada klaasküvettidega (NB! Spektri UV osas mõõtmisel tuleb kasutada kvarts- küvette). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Seejärel trükitakse neeldumis- spekter välja ja järgneb spektri analüüsimine. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumis- maksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Tehakse järeldus, kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Viimasel juhul antakse hinnang, milline 62
südame klappide, loote kontrollimiseks. 99. Milline on aine radioaktiivsuse ühik? Becquerel 100. Mis on poolestusaeg? Bioloogiline poolestusaeg. Poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud isotoobi tuumad. Bioloogiline poolestusaeg biokoes laguneb radioaktiivne aine füüsikaliselt ning organism viib seda ainet samaaegselt loomulikul teel organismist välja. 101. Mis on kiirgus-, neeldumis- ja efektiivdoos? Nende ühikud. Kiirguse bioloogilist toimet iseloomustatakse ja mõõdetakse kiirgusdoosiga, ühikuks on Sivert=J/Kg. Neeldumisdoos kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massi ühiku kohta, ühikuks Gray. Efektiivdoos on ekvivalentdoos korrutatud koefaktoriga, sõltub koest ja kiirgusest, ühikuks J/Kg. 102. Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime? Avaldavad mõju keskkonnale, siseorganitele, närvisüsteemile. Toime sõltub sellest, milline organ on
hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.
Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4... 2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%)
järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui
Mõisted ja selgitused * oil consumption (l) õlikulu; *) the sample in parts per million (ppm) valim liigitada miljondikes osades; *) to break down rühmitama, jaotama; *) kasutades spektraalanalüüsi meetodit võib väga täpselt määrata mootori detailide kulumisastme (raud-silindrite ja kroom-kolvirõngaste kulumist); *) spektraalanalüüs ainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise määramine nende kiirgus-, neeldumis-, kombinatsioonhajumis-, luminestsentsi- või röntgenispektrite järgi; meetodi tundlikkus on väga suur, see võimaldab avastada lisandeid, mille konstant on 10 ... 0,1 ppm; *) spektraalanalüüsiga saab määrata ka vee ja kütuse osakeste hulka õlis; *) kütuse osakeste sattumine õlisse (gasoline contamination - kütusega mustumine) on põhjustatud: ** poor combustion; ** bad timing; ** improper fuel mixture; ** worn rings;
meetodeid rakkudes molekulide ja rakukomponentide asukoha uurimiseks. 141. Fluorestsents - aine omadus emiteerida valgust pärast ergastamist kindla lainepikkusega kiirgisega. Ergastamiseks vajaliku kiirguse lainepikkus on alati lühem, kui emiteeritav kiirgus. Sinise valgusega ergastades saame rohelise fluorestsentsi ja rohelise valgusega ergastades saame punase fluorestsensi. Iga fluorokroomi iseloomustavad neeldumis- ja emissioonispektrid. 142. Enamus molekule rakus ei fluorestseeru ja seetõttu kasutatakse fluorestseeruvaid märgiseid. Fluorestseeruvad värvid – diffundeeruvad rakku ja seostuvad märklauaga. N. DNA värvid propiidiumjodiid, Hoechst, DAPI jt Immuunofluorestsents – kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy jt) konjugeeritud antikehasid. 143. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, asmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid
asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%).
intensiivsust. Röntgenfluorestsent-spektromeetria XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides nende poolt neelatav ristsuunalise fluorestsentkiirguse intensiivsust. Aatom-mass-spektromeetria ICP-MS elemendi aatomeid määratakse mass-spektromeetriliselt. 4.4 Aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS) Iga elemendi aatomid neelavad mingitel kindlatel lainepkkustel kiirgust - neeldumis- spektroskoopia Analüüsitav proov tuleb atomiseerida näiteks leegis, grafiitküvetis või külmauruga. 20 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Pb analüüs grafiitküvetis AAS-ga Kvantitaiivseks analüüsiks rakendatakse Beeri seadust, kuigi tulemuste linaarsus võib esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus
kindlasti näha, et rohelist signaali rakke on 2x vähem, seega tranfekteerimise effektiivsus on umbes 50%. Aga kuna signaal on, saab järjeldada, et plasmiidid on raku sees ja tranfekteerimine õnnestus. Rakkude immuunotsütokeemiline värvimine Ergastamiseks vajaliku kiirguse lainepikkus on alati lühem, kui emiteeritav kiirgus. Sinise valgusega ergastades saame rohelise fluorestsentsi ja rohelise valgusega ergastades saame punase fluorestsensi. Iga fluorokroomi iseloomustavad neeldumis- ja emissioonispektrid. Enamus molekule rakus ei fluorestseeru ja seetõttu kasutatakse fluorestseeruvaid märgiseid. • Fluorestseeruvad värvid – diffundeeruvad rakku ja seostuvad märklauaga. N. DNA värvid propiidiumjodiid, Hoechst, DAPI jt • Immuunofluorestsents – kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy jt) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid
kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. 27. Maa tüüpi planeedid Täht, Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Apatiit Vähelahustuvad Ca, P
soolad
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Hematoksüliin(happeline piirkond DNA, RNA), eosiin (aluseline- tsütoplasma), trüptaansinine- happeline värv,läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamebranne javärvib tsütoplasma valke Propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid-positiivselt laetud fluorestseeruvad ained, mis läbivad surnud rakkude kahjustatud plasmamembraani ning värvivad nukleiinhappeid (DNA, RNA). Seostuvad aluspaaride vahele, mille järel nende fluorestsents tõuseb ligi 30 korda. Neeldumis maksimum 535 nm ja kiirgamise maksimum 617 nm. Märgistatud antikehade kasutamise põhimõte kaudse immuunotsütokeemia meetodi puhul. Antigeenile seondubantikeha, millele omakorda seondub märgistatud antikeha Konfokaalse skanneeriva fluorestsentsmikroskoopia põhimõte. Fluorestseeruvate hübriidvalkude saamine ja kasutamine elusate rakkude uurimiseks. GFP märgistatud valgu liikumist saab jälgida Läbiva kiirega ja skanneeriva elektronmikroskoobi tööpõhimõte.
ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb
jooned kattuvad, kui see siiski juhtub, on peaaegu alati võimalik leida lainepikkus, kus segaja ei sega seega AAS on väga selektiivne meetod. Analüüdiks on aatomid - see on aatomspektroskoopia. Iga elemendi aatomitel on teatav iseloomulik komplekt selliseid lainepikkusi, mida nad neelavad, s.t. teatav komplekt neeldumisjooni. Need lainepikkused on samad, mida aatomid kõrgel temperatuuril kiirgavad. Niisiis on tegemist neeldumis-spektroskoopiaga, nagu ka UV-Vis meetodi puhul, ainult et kiirgust neelavad aatomid, mitte molekulid. AAS spektri teke: Aatomid neelavad sobiva energiaga kiirguskvandi A + h = A*. Aatom pöördub tagasi põhiolekusse (energia eraldub soojusena või fluorestsentsina) A* = A + Esoojus. Põhimõtteskeem on väga sarnane UV-Vis spektromeetriga. Kiirgusallikas: Lamp, milles kiirgav element on seesama, mida me määrata tahame. Iga elemendi (või elementide grupi jaoks) on oma lamp
annaabi.ee 
