.....................................................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks hüperaktiivsuse, kuna sellest räägitakse nii palju. Mis see ikkagi on ja kas iga laps, kes on natukene energilisem on kohe hüperaktiivne? Ma arvan, et paljud ei tea täpselt, mis see on ja lapsi tembeldatakse põhjuseta. Samuti saan uurida selle kohta ning uusi teadmisi ja kindlalt sellel teemal kaasa rääkida. Ma uurin oma referaadis, kuidas hüperaktiivse lapsega kodus ning lasteaias toime tulla ning millised vahendid aitavad seda häiret leevendada. 3 Mis on hüperaktiivsus? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, nagu nimetuski ütleb, tähendab eelkõige iseärasusi ehk häireid aktiivsus ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust
lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema tähelepanuvõimetuse tõttu.Samas vaadates lapsi tundub,et kõik on hüperaktiivsed ja raske on neil vahet teha,kuid kui ikkagi ühes seltskonnas on tavalapsed ja hüperaktiivne ,siis saab sellest kohe aru just täpselt tema käitumisest ja olekust.Teoreetikute arvamused ja mõtted siinkohal erinevad,seoses hüperaktiivsuse tekke põhjustega.G.Monina ,J.Ljutova-Roberts ja L.Tsutko (2007) väidavad tekke
sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia. Hüperaktiivse lapse tunneme ära sellest, et ta: (a) ei püsi paigal (niheleb toolil, leiab muud tegevust, tõuseb põhjuseta püsti, jalutab ringi, otsib midagi koolikotist, sahtlist; vahetunnis jookseb sihitult ringi; (b) õppetöös ei jälgi tundi, ei pane tähele, ei alusta tööd, ei saa aru mida peab tegema. Täidab ainult temale suunatud ülesandeid, väsib kiiresti; (c) ei omanda klassikäitumisreegleid, ei saa aru oma vigadest ja eksimustest, süüdistab
HÜPERAKTIIVNE LAPS HELLE TAMMOJA Hüperaktiivse lapse tunnused · Impulsiivsus · Provotseeriv käitumine · Tähelepanu häired · Püsimatus · Kohanemisraskused Soovitusi õpetajale · Puudujäävate funktsioonide arendamine · Individuaalne töö · Tegelemine lapse vihaga · Rahulikuks jäämine · Väike töömaht · Tõrjutus · Konfliktid · Õpetaja abi Soovitusi vanematele · Kindel päevakava · Lapsega koos olemine · Muutusteta elu · Mäng veega · Jää rahulikuks! Tänan tähelepanu eest!
Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest. Hüperaktiivne häire on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Hüperaktiivse häirega lapsele on iseloomulik: nii kodus, koolis kui ka mängides on tal raskusi mingi tegevuse lõpuleviimisega  ta hüppab ühelt tegevuselt teisele; ta ei näi kuulvat midagi, mida talle öeldakse, ei jälgi õpetajat, segab tundi; tegutseb mõtlematult, on äärmiselt aktiivne, jookseb või ronib pidevalt; isegi magades on väga rahutu; vajab pidevat ja otsest järelvalvet, tal on tõsiseid raskusi, et oodata oma järge mängus
võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada lubatut ja keelatut 2. Täiskasvanud peaksid looma turvalised piirid lapse
ohtlikud lapse südamele. Silmade ees ahvatlevad krõpsud, pitsad, kommid on hüpi jaoks ahvatlus. Rafineeritud suhkur koos tärklisega (kondiitritooted) on hüperaktiivsele lapsele samuti ohtlikud kuid samas neid valkudega süües ei tee need lapsele mingit kahju. Paljud ained võivad haigetele lastele tekitada allergiat ja seetõttu tuleb ettevaatlik olla nt lehmapiima, tomati, tsitruseliste ja eksootiliste puuviljadega nagu mango, kiivi, ananass jne. (Nõmme, 2009) Samuti kaasnevad hüperaktiivse lapsega mitmed probleemid. Teises peatükis loeteludes tuli välja, et hüpil esinevad tugevad õpiraskused. Nende vaimne võimekus võib olla tasemel aga neil puudub kontroll enda üle. Lisaks võib olla kõne ja keele areng aeglasem. See tähendab, et laps ei oska eakohasel tasemel end väljendada. Lisaks esineb sageli psüühiliste protsesside häiritus. Selle alla kuuluvad teadmiste ja mäluga seotud asjade omandamine ning kasutamine.
Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis on isaks nimetusele "hüperaktiivsus" kasutatud ka selliseid termineid nagu "üliaktiivsus, ATH, hüperkineetiline häire". Inglise keeles on lühendiks ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder)
Et edukalt püsimatu ja üliaktiivse lapsega toime tulla, peab õpetaja enne kõike last tundma ning lapse iseenda jaoks avama, et luua tugev ja usalduslik alians, sest laps on nagu lugemata raamat, mida rohkem õpetaja usaldab lapsele, seda rohkem laps avab ennast ning ainult sellisel juhul saab leida õige tee tema kasvatamiseks ja õpetamiseks, et temast kujuneks õnnelik ja lugupeetud inimene. Pedagoog peab eraldama suurt tähelepanu hüperaktiivse laste erinevate isiklike omaduste välja selgitamiseks ning saadud andmete põhjal rakendama vastavat akadeemilist juhendit, käitumuslikku sekkumist ja klassiruumi kohandamist. 11 ALLIKAD Cooper, P., Ideus, K. (1997). Attention deficit/hyperactivity disorder. A practical Guide for Teachers. London: David Fulton Publishers. Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (2.,parand.tr.). Tartu: Tartu
Hüperaktiivsuset häiret tuntakse ka nime all MBD  minimaalne aju düsfunktsioon. MBD- lapsel on häirunud infovahetus ajupiirkondade vahel. See seletab käitumise, tähelepanu ja teisi kõrvalekaldeid, milles hüperaktiivsed lapsed võimelised on. Palju on räägitud säilitusainete kahjulikkusest ja eelkõige nende halvast mõjust lastele. Inglismaal Southamptoni ülikoolis viidi kolmesaja 3- ja 8-aastase lapse hulgas läbi uuring, millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus tähelepanuvõime. Kolmeaastased ei suutnud enam ühe mänguasjaga mängida või antud ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis,
Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose süzee räägib Bankside perekonnast, kus probleemiks on lastekasvatus. Lapseeas olevad Jane ja Michael on oma raske ja hüperaktiivse loomuga peletanud minema kõik lapsehoidjad, kuid õnneks leiab nende poole tee ülimalt edev ning eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Poppins. Bankside võsud Michael ja Jane satuvad koos temaga uskumatutesse seiklustesse, kuid kahjuks jääb Mary nende juurde kuni tuulte pöördumiseni. Enamasti kõlab muusikalis Sherman Brothersi filmi tarbeks loodud muusika, ent lisatud on ka uusi laule, mille autoreiks on George Stiles ja Anthony Drewe
Sokolaad Aastal 1492 avastas itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas...
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Eelistab ta suhelda rohkem omavanustega ja paar aastat vanematega, aga suhtlemisest täiskasvanuga ta ei keeldu. Kuna laps on hüperaktiivne, siis talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Talle meeldib suhelda ja rääkida inimestega kõigest. Ta ise arvab, et ei vali ta sõpru välimuse ega rahakoti järgi, vaid suhtleb vabalt kõigiga ning ei pööra inimeste eripäradele nii palju tähelepanu. Riskifaktorid Edaspidises elus võib tekkida lapsel probleeme käitumisega, kuna tegu hüperaktiivse lapsega. Pidevalt peab teda kontrollima just söömise osas. Kuna minu arvates on pere täiuslik, mõlemad vanemad elavad koos ja pidevalt vestlevad lapsega , siis käitumise probleeme ei tohiks lapsel tekkida. Arvamus Minu arvates sobib laps kõige paremini kokku Kohlbergi teooriaga. Tal on hirm karistuse ees, kuid ta katsetab piire. Lapse esimeseks reaktsiooniks igale teole on kõlbeline kauplemine. Tema jaoks on väga oluline, et teda kiidetakse.
Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad peaks läbima koolituse ning nõustamise, saama abi kasvamisel ning pedagoogilist toetust vajadusel eripedagoogidelt. Abiks oleks kindlasti ka psühhoteraapia. Tuleks uurida, kas Steven vajab ka ravimeid. Ema peaks lapsega välja töötama kodused käitumisreeglid ja päevakava ning ka sellest kinni pidama. Kui tuleb muutusi
eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M. (2009) Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko,M. 6. AS Eesti Lastefond
Soovitused õpetajatele Kindlasti tuleks jääda igapäeva organiseeritud tegevuste juurde, näiteks hammaste pesu, riidessepanek, õueskäik ja teised tegevused, sest see tagab järjepidevuse. Veel on oluline, et õpetajad tunnustaksid lapse tugevaid külgi, mis tõstavad tema enesehinnangut ning tekitavad kindlustunnet, tähtis ka see, et pidevalt tuleks arendada lapse võimeid, see kõik soosib lapse paranemist.[4] Kindlasti tuleb hüperaktiivse lapse kasvatamisel ja õpetamisel teha pidevat ja järjekindlat tööd ka koos vanematega, sest toetav perekond võib paranemist soosida. Selleks, et lapsevanemad aga oskaksid taolise olukorra puhul käituda, peavad mõlemad osapooled e. õpetaja ja vanemad olema sellest seisundist informeeritud, lapse vajadusi tuleb sel ajahetkel teadvustada, et haigusnähud ei süveneks vaid näitaksid hoopis paranemise märke. Kindlasti ei
Õpetajad oma tööga ja tegemistega ning aktiivsusega annavad eeskuju kõikidele, kes neid ümbritsevad. 1.2Kuidas saaks tavalasteaias rakendada waldorfkasvatust? Aegade jooksul on tekkinud arusaam, et see mis ei sarnane üleüldisele olemasolevale tegevusele, on midagi imelikku ning taunitavat. Äärmise lihtsusega oskab igaüks meist panna diagnoosi lapsele, kes armastab jutustada, on veidi püsimatu ning keskmisest uudishimulikum, et tegemist on hüperaktiivse lapsega. Tegelikult saab seda öelda ikkagi ainult arst uuringute tulemusena. Olles rääkinud lähiringkonnas waldorfpedagoogika võimalustest ja montessori õppemeetodist, siis tihtipeale on kuulde lauset, et need ju seal midagi ei tee, korralikku õppimist ei toimu ja lastakse lastel joosta ja teha, mida ise tahavad. Kuigi ise pole ma füüsiliselt sellises õppeasutuses viibinud, tean loetud kirjanduse põhjal, et näiliselt selline mulje jääbki, tegelikkus on aga hoopis teistsugune.
koordinatsioonis. Ükskõik, kui vana poiss on, alati on ta parem koordinatsioonis. 6 Meeste üleolek on kogu keha liigutuste kiiruses võib-olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus. Nad kasvavad kiiremini, eriti puberteedi alguses, neil esineb rohkem tähelepanuhäireid ja hüperaktiivsust. (vt tabel 1) Tabel 1. Hüperaktiivse lapse tunnused IGA LAPSE KIRJELDUS Väikelaps Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni. Koolieelik Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega. Lühike tähelepanu kestus. Keskmine lapseiga Aktiivne. Raskusi ühe koha peal istumisega. Jätab tegevusi pooleli. Halvad õpitulemused. Tihti emotsionaalne. Nooruk Halvad õpitulemused
Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus )
Kas tead, miks sa nii teed? Arvan, et seetõttu, et tahad näidata, et saad midagi teha nii, et keegi ei saa sind takistada. HÜPERAKTIIVSUS Diagnoos  käitumis ja tähelepanuhäire. Palju selliseid lapsi on? Umbes 1,5-2% elanikkonnast. Eelkõige eelkooliealised lapsed. Väljendub enne 7. Eluaastat. Poisse palju rohkem, kui tüdrukuid. Järgneva kolme probleemi põhjuseks arenguhäire, millele eelduseks Kõige universaalsem hüperaktiivse lapse puhul on rutiin!!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema rutiin. Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale. 1. Tähelepanuga seotud probleemid Kuidas ära tunda sellist last? Põhituum on: Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid. Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis.
Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine, afektiivse neuroteaduse kui teadusdistsipliini arendamine, teadvuse ja emotsioonide vahekorra uurimine, psühhobioloogilise seletuse andmine lõbu- (sh naeru) ja mängunähtustele, hüperaktiivse sündroomi seletamine mängulist ja uurivat käitumist pärssivate kasvutingimustega, müramiskäitumise olemuse selgitamine jpm. Uurimismeetoditest on kasutanud peaaegu kõike- vaatlust, käitumuslikku eksperimenti, aju mikroelektroodstimulatsiooni, ajukahjustuste meetodeid, psühhofarmakoloogilisi meetodeid jm. Oma uurimustes püüab ta mõista, kuidas aju korraldab emotsionaalseid ja motivatsiooniprotsesse
seetõttu rakuvad väsivad naise vananedes. See eriti iseloomulik downi sündroomi puhul. Mees- Georg Burns tõestas 1976.aastal, et valdavalt Turneri sündroomiga laste sünnis on süüdi mehed. Supermehe sündroomi puhul süüdi ainult mees, sest naine ei saagi anda lisa Y-kromosoomi. 2. Käitumise geneetilise kontrolli morfofüsioloogilised ja biofüüsilised tegurid. 2.1.Käitumise sõltuvus KNS füsioloogia geneetilisest määratlusest. Hüperaktiivse lapse sündroom- loeti varem kasvatamatuseks. Sellised lapsed (enamasti poisid) nõrga tähelepanuga, rahulolematud, pretensoonikad. Võib olla põhjustatud entsefaliidist, loote alkoholismi sündroomist, ajutraumast. Enamasti kaovad peale puberteeti. Täiskasvanutel asenduvad alkoholismiga, antisotsiaalsusega. 2.2.Käitumise sõltuvus organismi üldise ainevahetuse geneetilisest kontrollist. Ainevahetuse tase organismis sõltub maksa ja neerude talitlusest. Need
Genoomi ümberkorraldused (DNA insertsioonid, translokatsioonid, amplifikatsioonid), mis aktiveerivad protoonkogeene. Kolm võimalust kuidas protoonkogeen muutub üliaktiivseks ja temast tekib onkogeen. Deltsioon või punktmutatsioon- hüperaktiivne valk normaalsetes kogustes Regulatoone mutatsioon- normaalse valgu ületootmine Geeni amplifikatisoon- normaalse valgu ületootmine Kromosoomi ümberpaiknemine- normaalse valgu ületootmine või hüperaktiivse valgu tootmine Her2 ja EGF retseptori muutumine ligandist sõltumatuteks onkogeenideks. Her2retseptori puhul asendub valiin gultamiiniga ning tekib Neu onkogeen- EGF retseptori inaktiivne türosiin kinaasi retseptor aktiveerub ning tekib onkogeen ErbB Mitogeense raja regulaatori c-myc muteerumisel v-myc’iks toimuvad muutused rakutsüklis. Rakutsükkel ei peatu või rakud ei lähe apoptoosi Kasvajate supressorgeenid pRb ja p53.
üsna muljetavaldavad. Kord hakkas Melanie jonnima poes, - tema sõnu, pilke ja sõbralikke püüdlusi. Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas pakki riiu- hüperaktiivse oleku, tema puuduva huvi ühe kindla lile tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning viskas end krii- tegevuse vastu. Sõnalise kontakti saavutamisel oli sates ning vääneldes põrandale pikali. Heikel oli äärmiselt Melanie saamatu, seetõttu suhtles ta teiste lastega piinlik, ta andis ruttu kommikoti Melaniele tagasi ning kisa pigem tegutsedes. Kah-juks olid tema ettevõtmised aga
Tartu: OÜ Vali Press, 58-61. Kõiv, K., & Poobus, M. (2003). Sotsiaalsete oskuste treeningu mõju treeningus osalenute kiusamiskäitumisele koolikiusamise taustal. Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Projekti kogemusi. Artiklite kogumik IV. Tartu: OÜ Vali Press, 35-39. 39. Liivak, S. (2004). Hüperaktiivse õpilase õpetamise meetodid õpisituatsioonis. Bakalaureusetöö, TÜ pedagoogika osakond. 40. Little, L. (2003). Maternal perceptions of the importance of needs and resources for children with Asperger syndrome and nonverbal learning disorders.
seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmel- damine jms nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiiv- sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi. 66 Kuidas andekat last ära tunda? Tabel 3. Tähelepanuhäirega/hüperaktiivse (AD(H)D) ja andeka lapse käitumise võrdlus (Webb jt, 2005 alusel). AD(H)D lapse käitumine Andeka lapse käitumine Halb tähelepanuvõime enamikus Halb tähelepanu, igavlemine, unista- situatsioonides mine spetsiifilistes situatsioonides Põhjusest sõltumatu püsimatus Püsimatu sobimatutes ülesannetes, ülesannetes, tegevuse katkestamisel suudab üleande juurde naasta ilma
annaabi.ee 
