Tallinn University Natural and exact sciences Molecular Biochemistry and Ecology Maria Gnidenko Capillary electrophoresis Essay Supervisor: Kert Martma Tallinn 2015 Table of contents Acronyms and symbols used Introduction History and development Physical basis and principle of separation Elektrophoresis Electroosmotic flow Separation process Electrodispersion Various methods of separation Capillary zone electrophoresis (CZE) ...
Tallinna Tehnikaülikool IMMUNOLOOGIA Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB41 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,, laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri, mis on kindla suurusega valkude segu (selle järgi teeme hiljem kindlaks enda uuritud valgu suuruse, kD).
lülitada pole võimalik, kuna puudub vaba 3' hüdroksüülrühm. Oletame, et sünteesime in vitro uut DNA ahelat. Katseklaasis peavad olema DNA polümeraas (ensüüm), matriits DNA, nukleotiide ((dATP, dCTP, dGTP, dDTP)= dNTP). Kujutame, et neljas katseklaasis segame kokku sama lahuse. Oletame, et paneme esimesse natukene näiteks didesoksüATP'd. Sünteesuvad lühemad ahelad, millede lõppu me teame antud juhul A. //Elektroforees. Geel on klaaside vahel, geeli peale võime proove kanda, näiteks DNA'd. Pannes geeli elektrivälja, siis teatud (omades laengut) juhul võivad molekulid läbi geelis olevate pooride teise elektroodi poole. Kõik nukleiinhapped hakkavad läbi geeli seega elektroodi poole liikuma. Kui proovis on erinevaid nukleiinhappemolekule, siis pikema ahelaga molekulid liiguvad aeglasemalt kui lühemad. Nii saame ahelaid üksteisest eraldad sõltuvalt nende suurusest//
Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3 - ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks. Elektrokineetilised nähtused jagunevad kahte rühma, kus esimese rühma moodustavad elektroforees (kõige tähtsam, seisneb kolloidosakeste liikumises välises elektriväljas teatud kindlas suunas ning meenutab elektrolüüsinähtusi elektrolüütide lahustes.) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu
topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järjestus. Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest? Maanualne sekveneerimine seisneb selles, et igasse katseklaasi lisati didesoksünukleotiide, mille üks aatom ole radioaktiivne. Kui DNA molekulid läksid ööda geeli (vt. elektroforees meetod), siis saadud geelist tehti röntgen pildi. Ja seal oli näha neid redioaktiivseid nukleotiide.Kuna teatakse, ku sasub kindla nukleotiidida lõppev DNA lõik, loetakse manuaalselt matrits-DNA järjestuse. Automaatsekvenerimisel listakse igasse katseklaasi mitte radioaktiivne nukleotiid, vaid nukleotiid, millel on fosforistentne märk. Ja geelis on spetsiaalne auk laseri jaoks. Nüüd kui toimub elektroforees laser paneb
Vedelikkromatograafias toimub eraldamine valgumolekulide erinevaid füüsikalis-keemilisi omadusi kasutades. Ioonvahetuskromatograafia eraldamine vastavalt valkude laengule. Hüdrofoobsuskromatograafia vastavalt valkude hüdrofoobsusele. Geelfiltratsioon-kromatograafia vastavalt valgumolekuli suurusele. Afiinsuskromatograafia vastavalt interaktsioonidele. 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg (protein fingerprinting). Elektroforees kujutab endast laetud molekulide liikumist elektriväljas. Valkude elektroforees viiakse läbi pooltahkes keskkonnas geelis. SDS-PAGE valgud denatureeritakse ja ,,laetakse" SDS molekulidega (SDS'l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia instutuut Praktiline töö nr. 2 SDS-PAGE Protokoll Koostaja: XXXXXX Juhendajad: Katrina Laks, Merlin Friedemann Tallinn, 2015.a Teoreetiline osa. Elektroforees on makromolekulide eraldamine elektrivälja toimel. SDS-PAGE (naatrium- dodetsüül sulfaat polüakrüülamiid geel elektroforees) on laialdaselt kasutatav valkude elektroforeetilise eraldamise meetod, kus valkude denatureerimiseks kasutatakse SDS-i. SDS (ka laurüül sulfaat) on anioonne detergent, mis seostub valgumolekulidega ja annab molekulidele negatiivse kogulaengu ning elektriväljas liiguvad nad anoodile (positiivselt laetud elektrood). Polüakrüülamiid geel piirab molekulide migreerumiskiirust, kusjuures väiksemad molekulid liiguvad kiiremini, kui suuremad molekulid
võib olla juba osaliselt lagunenud ega võimalda isiku tuvastamist, siis tehakse tuvastamist mitokondri SNP-de pealt) DNA tüpiseerimise ehk profileerimise peamised etapid: - Proovi võtmine - DNA eraldumine must rakulisest materjalist - DNA koguse ja kvaliteedi hindamine - Uuritavate piirkondade paljundamine PCR meetodil, SNP määramiseks lõigatakse teatud DNA piirkonnad ensüümide abil välja. - Elektroforees – eri pikkusega DNA lõikude eraldamine geelil - Tulemuste analüüs, isikute või leitud DNA võrdlemine PCR – polümeraasne ahelreaktsioon - Laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks - Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides (ahelreaktsioon) - Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2, 4, 8, 16…, pärast kolmekümnendat tsüklit
Eluaat on mobiilne faas, mis liigub mingis kindlas suunas. Eulaat, mis sisalad analüüsitavat ainet on eluent. Mobiilne faas võib olla gaas või vedelik. Eraldamine toimub valgu erinevaid omadusi kasutades: a) ioonvahetuskromatograagia- vastavalt valkude laengule b) hüdrofoobsuskromatograafia- vastavalt valkude hüdrofoobsusele c) geelfiltratsioon-kromatograafia-vastavalt valgumolekuli suurusele d) afiinsuskromatograafia-vastavalt valkude interaktsioonidele 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg Elektroforees- laetud molekulide liikumine elektriväljas, viiakse läbi pooltahkes keskkonnas – geelis e) SDS-PAGE – geelelektrofereesi meetod, kasutatakse ioonset detergenti SDS (sodium dodecylsulfate). Valgud denatureeritakse ja „laetakse“ SDS molekulidega (SDS’l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule
komponentide kättesaamine või lihtsalt aine olemasolu ja hulka määramine. On olemas statsionaarne faas(nt paber) mille peal on uuritav aine ja mobiilne faas. Vedelik hakkab kapillaarjõudude tomel mööda voolutusplaati üle voola,a ning sellega liiguvad kaasa ka analüüsitavad ained. Liikumiskiirused on erinevad. Nii jõuavad ained stardijoonest erinevatele kaugustele. Eristamiseks kasutakse ultraviolettlambi või kemikaali lahused. 12. Elektroforees Laetud osakesed liikumine elektriväljas alusel. Liikumine sõltub elektrilisest potentsiaalist ja summaarlaengust. Valkudel on erinev summaarlaeng, lahustavad naj elektriväljas. Levinum on geel-elektroforees. Lahustatavad komponendid jaotuvad liikuvuse alusel kandjal kitsaste vööndidena,mis on vaja indifitseerida. Geel-kandjate poorne struktuur tagab elektroforeesi suurema kiiruse ja lahutusvõime. Reguleerib valgumolekulide liikumist sõltuvalt mõõtmetest ja Mr-st. Kõike efektiivne on
Praktiline töö nr. 2: SDS-PAGE elektroforees NB! Geeli valmistamisel kasutasime akrüülamiidi, mis on tervisele kahjulik, seetõttu töötasime kummikinnastega. Elektroforeesi aparaadi kokku panemine Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistada lahutav geel (resolving gel) (10%), mis koosneb järgmistest komponentidest: Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% 3,3 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) 2,5 ml 10% SDS 0,1 ml mQ 4,0 ml APS 70 µl TEMED 7 µl Segasime omavahel antud järjekorras kokku: vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMED tõmbe all (ebameeldiva kalmaitselise lõhna pärast) ja seejärel APSi, mis kat...
Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Dielektriline läbitavus oli
Tallinna Tehnikaülikool Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: Agnes Kivistik 112483YAGB42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. Valgud jooksevad geelis „+“ poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile „-„laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH - rühma tõttu. Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine:
GMO mutantsed loomad eetika küsimus Geenitehnoloogia Eesmärgid: * süvendada teadmisi geeni ekspressiooni mehhanismidest * täiustada tehnoloogiat, võita vähk ja teised geneetilised haigused (geeniteraapia) * täiustada tehnoloogiat, et luua inimesele kasulikke GMO-sid Meetodid: * geenide rekombinatsioon plasmiidsete vektoritega * geenide rekombinatsioon viirusvektoritega * DNA, RNA analüüsi meetodid: PCR, sekveneerimine, geel elektroforees Plasmiidid geenide vektorid Looduses kanduvad üle ühest bakterist teise geenide horisontaalne ülekanne Kui võõrad geenid plasmiidi DNA-sse sisestada lähevad üle teise bakterisse koos plasmiidiga Inimese kasvuhormooni geen GH1 (growth hormone) E. coli plasmiidi Kui GH1 muteerunud, ei tooda hüpofüüs kasvuhormooni kasv peatub lapseeas täiskasvanul kääbuskasv Kasvuhormoon: 191 AH valk AH järjestus teada,
Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg - tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv 25. Elektrokineetilised nähtused. Eelnevast saime teada, et üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE -potentsiaali määramine elektroforeesil v =lt /t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga
Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB-42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine:
reguleerivad nende geenide ekspressiooni 37. Rekombinantse DNA metoodika alused Rekombinantne DNA on soovikohaselt muudetud DNA järjestus. Rekombinantse DNA same restrikaaside abil. Metoodika alused: - E.coli rakkude transformatsioon võõrDNA-ga (ehk võõr-DNA viimine E.coli rakkudesse) – plasmiidid - DNA molekulide lõikamine ja ühendamine - restriktaasid, ligaas - analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks - elektroforees, hübridiseerimine 38. Restriktaasid Restriktaasid - ensüümid, mis lõikavad DNA kindla järjestuse ära (äratundmiskoht), tekivad iseloomulikud otsad. Äratundmiskohad on sageli 4-8 pikkusega. Restriktaasid lõikavad DNA ahele läbi kindlas piirkonnas, see sõltub DNA nukleeinhappelisest järjestusest. Kusjuures igal ensüümil on oma „äratundmiskoht“. Restriktaaside abiga võime saada erinevaid DNA lõike – siduvate ja tömpide otsadega.
bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2
Vahu püsivust Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Osakese esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna jagunevad kahte rühma, kus esimese rühma moodustavad iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema liikumist takistab keskkonna sisehõõrdejõud f=Bv. Saabub tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis elektroforees (kõige tähtsam, seisneb kolloidosakeste liikumises täieliku lagunemiseni. Kui vahumullikesel on kõik vahu omadused, tasakaal, kus fg=f ehk mg=Bv ja kiirus v jääb konstantseks. pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi välises elektriväljas teatud kindlas suunas ning meenutab siis võime teda nimetada elementaarseks vahuks. Kahe mulli V=mg/B=V(-0)g/B (2)
DNAga seostumiseks võib valgul olla vajalik seostuda enne teise valguga (valk-valk interaktsioon) 38. Rekombinantse DNA metoodika alused Rekombinantne DNA on soovikohaselt muudetud DNA järjestus. Metoodika alused: - E.coli rakkude transformatsioon võõrDNA-ga (ehk võõr-DNA viimine E.coli rakkudesse) – plasmiidid - DNA molekulide lõikamine ja ühendamine - restriktaasid, ligaas - analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks - elektroforees, hübridiseerimine 39. Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõikavad kindla DNA järjestuse(äratundmiskoht) katki nii, et tekivad iseloomulikud otsad. Äratundmiskohad on sageli palindroomsed, pikkusega 4-8 nt (AIAS SADAS SAIA) Restriktaasidel on omadus lõikata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lõikepiirkond- ingl. k. cleavage site), mille määrab ära antud piirkonna DNA nukleiinhappeline-järjestus (äratundmis- järjestused; ingl. k
DNAga seostumiseks võib valgul olla vajalik seostuda enne teise valguga (valk-valk interaktsioon) 38. Rekombinantse DNA metoodika alused Rekombinantne DNA on soovikohaselt muudetud DNA järjestus. Metoodika alused: - E.coli rakkude transformatsioon võõrDNA-ga (ehk võõr-DNA viimine E.coli rakkudesse) plasmiidid - DNA molekulide lõikamine ja ühendamine - restriktaasid, ligaas - analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks - elektroforees, hübridiseerimine 39. Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõikavad kindla DNA järjestuse(äratundmiskoht) katki nii, et tekivad iseloomulikud otsad. Äratundmiskohad on sageli palindroomsed, pikkusega 4-8 nt (AIAS SADAS SAIA) Restriktaasidel on omadus lõikata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lõikepiirkond- ingl. k. cleavage site), mille määrab ära antud piirkonna DNA nukleiinhappeline-järjestus (äratundmis- järjestused; ingl. k
· (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt · - elektroodides (pH-meetria, elektroforees, elektrokeemia - Pt) · - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid, · kunstil klaasi kujundamisel (Pt, Ir), nõguspeeglite · katmisel (Ir), ehetes : eriti briljantide raamistus (Pt) ja · "valge kuld" (Au + Pd), monokristallide kasvatam tiiglid · (Pt + Ir), nõrkvoolu elektrikontaktid (Pt + Ir), · metallide -defektoskoopia ja metallurgia (192Ir) 3. Tsingi reageerimine leeliste ja metallisooladega · leelistega eraldub samuti H2
bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel. 40. Elektroforees Elektroforees on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Geel-elektroforees - DNA kaksikahel liigub geelis elektriväljas kiirusega, mis on pöördvõrdeline log 10 ga tema massist (suurusest). 1. maatriks on agaroos või polüakrüülamiid 2
nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järjestus. vt. konspekt (05.11) 44. Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest? Maanualne sekveneerimine seisneb selles, et igasse katseklaasi lisati didesoksünukleotiide, mille üks aatom ole radioaktiivne. Kui DNA molekulid läksid ööda geeli (vt. elektroforees meetod), siis saadud geelist tehti röntgen pildi. Ja seal oli näha neid redioaktiivseid nukleotiide.Kuna teatakse, ku sasub kindla nukleotiidida lõppev DNA lõik, loetakse manuaalselt matrits-DNA järjestuse. Automaatsekvenerimisel listakse igasse katseklaasi mitte radioaktiivne nukleotiid, vaid nukleotiid, millel on fosforistentne märk. Ja geelis on spetsiaalne auk laseri jaoks. Nüüd kui toimub elektroforees laser paneb floristentsida
bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel. 40. Elektroforees Elektroforees on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Geel-elektroforees - DNA kaksikahel liigub geelis elektriväljas kiirusega, mis on pöördvõrdeline log 10 ga tema massist (suurusest). 1. maatriks on agaroos või polüakrüülamiid 2
liigu enam graanulaga kaasa. Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks (-potentsiaal). 23. Elektrokineetilised nähtused. Üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE. Eelnevast tunneme osakese liikumist takistavat keskkonna sisehõõrdejõudu F= Bv = 6rv Jõudude tasakaal mingil ajahetkel Fel = F = 1,5 v - elektrokineetiline kiirus; r - osakese raadius - keskkonna suhteline dielektriline läbitavus 0 vaakumi dielektriline läbitavus - viskoossus; q - laeng; E - elektrivälja tugevus
Kui katkemisel läheb elektronpaar täielikult üle ühele aatomitest heterolüütiline katkemine. 4. Kolloidlahuste füüsikalised-keemilised omadused Valgushajumine, kolloidlahusest läbi juhitud valgus-kiirtekimbu tee lahuses on näha heleda koonusena. Kolloidlahused on sageli elektriliselt laetud. Tekitades kolloidlahustes elektrivälja, hakkavad osakesed liikuma. Osakeste liikumise saab muuta nähtavaks. Kolloidosakeste suunatud liikumine elektriväljas elektroforees. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 5. Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj) Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse
...................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8. Seennakkused, algloomnakkused,zoonoosid ja riketsioosid………………………….....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1
Mikroorganismist Thermus aquaticus pärit DNA Taq polümeraasi, kuna see on kuumale vastupidav ning ei denatureeri 94º C juures. 19. Mis on praimerid? 15-25 nukleotiidi pikkused komplementaarsed oligonukleotiidid, mida kasutatakse PCR-is. Praimer on lühike (tavaliselt umbes kümme aluspaari pikkune) nukleiinhappe lõik, mis on DNA replikatsiooni alguskohaks. 20. Kes töötas välja PCR meetodi? 2:2-3. PCR meetodi leiutas 1983 Kary Mullis. 21. Mis on geel-elektroforees ja milleks seda kasutatakse? 2:11-15. Elektroforees on meetod mis võimaldab eri tüüpi molekule üksteisest lahutada järgnevate karakteristikute järgi: elektriline laeng, suurus, kuju. Geel-elektroforeesi kasutatakse DNA molekulide isoleerimiseks. Geeliks kasutatakse agarist puhastatud suhkrut agaroosi. Agaroosil on poorjas struktuur mis takistab DNA fragmentide vaba liikumist ja seega lahutab DNA fragmendid vastavalt nende suurusele, st väiksemad molekulid liiguvad
poolest, et suhkrujäägis ei ole 3’ otsas hüdroksüülrühma, mille tõttu ei saa ahel edasi minna, vaid süntees jääb selle koha peal pidama. Sekveneeritav DNA pannakse reaktsioonianumasse tavaliste desoksüribonukleotiididega ja sünteesitud didesoksüribonukleotiididega. Reaktsioonid viiakse läbi iga lämmastikalust sisaldava nukleotiidiga eraldi: igas eri anumas on sama tähega lõppevad lõigud. Järjestuse paika panemiseks viiakse läbi geel-elektroforees. Kõik tekkinud DNA lõigud on erineva pikkusega ja see mõjutab nende liikumist geelis: lühemad lõigud liiguvad kaugemale, pikemad lähemale. Kuna on teada, millise tähega iga eri pikkusega lõik lõppeb, siis saab teada, kus milline täht sekveneeritavas DNAs paikneb. Järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid. Järgmise põlvkonna sekveneerimistehnoloogia pidi lahendama kõik Sangeri meetodil esinevad probleemid nagu nt kõrge hind ja suhteliselt vähese informatsiooni saamine.
Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid Kõik kromatograafillised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafia on meetod (meetodite grupp) komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. Kromatograafilise ainete eraldamise eesmärgiks võib olla üksikute komponentide kättesaamine, et nendega midagi
AgNO3 liia korral tekib [nAgI mAg+ (m-x)NO3-]x+ xNO3- tuum adsorbne kiht difuusne kiht graanul (+) KI liia korral tekib [nAgI mI`- (m-x)K+]x- xK+ graanul (-). 21. Elektrokineetilised nähtused Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (z-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul.
elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid- Ioonvahetus kromatograafia: Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; ei saa komponente täielikult lahutada; kolonni pikendamine ei mõju Gaaskromatograafia: Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafias- VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist
- Juhtivusdetektor - hea selektiivsus - hea tundlikkus - mõõdetakse ioniseeritud analüüte. - Elektronkeemiline detektor - hea selektiivsus - suurepärane tundlikkus - mõõdetakse elektrivoolu mis tekib redoksreaktsioonide tulemusena. - Massispektromeetriline detektor - suurepärane selektiivsus - suurepärane tundlikkus - proov ioniseeritakse ja mõõdetakse massi/laengu suhet. 35. Elektroforeesi definitsioon Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul. 36. Elektroosmootse voolu teke Pingestatud kapillaartorus ei hakka liikuma ainult analüüsitavad ioonid vaid ka taustelektrolüüt/puhver. Pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole => prootonid on solvateerunud ehk ümbritsetud vee molekulide kihiga ja tõmbavad oma liikumisel kaasa kogu puhvri, seega voolab puhver nii öelda anoodilt katoodile. 37. Elektroosmoosi (EOF) liikumiskiirus
komponente edasi kannab. Kromatograafiline lahutumine baseerub segu komponentide erineval liikuvusel läbi kromatograafilise süsteemi (kolonn, plaat, vms). Ühendid, mis sarnanevad rohkem statsionaarse faasiga (st omavad kõrgemat afiinsust selle suhtes), liiguvad aeglasemalt kui ühendid, mis on sarnasemad mobiilse faasiga. Aega, mis kulub ainel kromatograafilise süsteemi läbimiseks nimetatakse retentsiooniajaks. Erinevate liikumiskiiruste tõttu on ainetel erinevad retentsiooniajad. 49. Elektroforees Lihtsustatult: elektri poolt kandmine. Elektroforees eraldab aineid nende liikumiskiiruse järgi elektriväljas. Lahutatavad ained peavad esinema ioonidena. Ioone liigutatakse vastavalt vastasmärgiliste laengute tõmbumise põhimõttele. Jaotatakse: - planaarseks elektroforeesiks. Läbiviimiseks kasutatakse peamiselt õhukesi geelikihte, mõnikord paberit. PE plaat võib olla asetatud nii püsti kui pikali. Plaadi
elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on:
elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on:
külma, edasi soe (kompressid [sooja ja külma kotid], geelid, kreemid). Oluline on haige psüühiline häälestus osata ja suuta end ise aidata, mitte jääda passiivseks ootajaks. Enamlevinud lihaspingest tingitud seisundid on pingemüalgia ehk lihasvalu ja pingemüosiit ehk lihaspõletik. Need võivad esineda nii ägedas kui kroonilises vormis. JOONIS NR 4 LOENG 27.08.2009 ELEKTRIRAVI MADALSAGEDUSVOOLUDE KASUTAMINE: 1. Elektroforees madala pingega alalise vooluga ravimine. Toimib organismile üheaegselt ravimi ja alalise voolu toimel. Näidustused: neuralgia (närvivalu), neuroos (psüühikahäire), neuriit (närvipõletik), unehäired ja valu. 2. Elektriuni madala intensiivsusega vooluimpulssidega mõjutamine kesknärvisüsteemi funktsionaalse normaliseerimise eesmärgil läbi ajuaparaadiretseptorite. Sõltuvalt patoloogiast kas siis vasaku või parema poolkera kaudu. Näidustused: psüühiline
lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks.Turbidimeetrias vrreldakse lahust läbinud ja pealelangeva valguse intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Vt alates lk 444 , 2. Elektrilise kaksikkihi ehitus. Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda
Kui palju valku sünteesitakse ühelt geenilt. 66. Geenide aheldus Mida kaugemal on kaks tunnust kromosoomis, seda suurema tõenöosusega tuleb nende vahele krossingoveri (ristsiirde) koht. 67. Mis on cM (centi morgan) Kahe tunnuse kaugust kromosoomis mõõdetakse (centi morganites) morganiidides. 1. Geneetiline identifitseerimine a. Genotüpiseerimise meetodid Genotüpiseerimine - geneetiliste andmete kogumine. Elekrtofrees - 1955. aastal võeti kasutusele valkude elektroforees, tehnika, mis võimaldab eraldada proteiine nende erineva liikuvuse järgi elektriväljas. Polümorfism – mitmekujulisus, mitmel kujul nt. mingi valk esineb. Polümorfism on mingi geeni mitme alleeli samaaegne esinemine populatsioonis. Lookus – geeni asukoht kromosoomis Polümorfne tunnus – kahe või enama alleelina esinev tunnus Valkude elektroforeetilised polümorfismid: Piimavalgud: Kaseiinid: αS1-kaseiin αS2-kaseiin β-kaseiin κ-kaseiin
Sellest tulenev ühendite erisugune liikumiskiirus faaside kokkupuute piirkonnas põhjustab ühendite eraldumise ükteisest. Jaotumisprotsessi olemuse järgi eristatakse kuute erinevat kromatograafiat.Liikuva faasi agregaatoleku põhjal eristatakse gaasi- ja vedelikukromatograafiat. Liikumatu faasi paigutuse põhjal eristatakse kolonn- ja kihtkromatograafiat. Esimesena võttis kasutusele M.Tswett. Rakendatakse keemilises analüüsisja eriti puhastekeemiliste ühendite saamisel. 48.Elektroforees Makromolekulide separeerimine elektriväljas. Kolloidosakeste ja makroioonide liikumine elektrvälja mõjul katoodile(kataforees) või anoodile (anaforees). Seda põhjustab osakeste elekrilaeng, mis kolloidosakeste puhul tuleneb osakeste tuumadel absorbeerunud ioonidest. Elektroforees võib toimuda ka lahustiga immutatd kandmaterjalil- filterpaberil(paberelektroforees) või geelil(geelelektroforees). Elektroforeesi rakendatakse metallide pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks,
Saadud DNA fragmendid lahutat mikrokapillaarsel elektrofeesil pikkuse erinevuse järgi. 51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta, kust lastakse läbi mitteliikuva või väheliikuva faasi vedelat või gaasilist vedelikku või segu ja siis tänu sellele jagunevad lõpuks ained erinevalt...tekivad erineva kiirusega komponentide grupid...mis siis hiljem tehakse kindlaks vastavate füüsikaliste meetodite või keemiliste reaktsioonide kaudu 51. Elektroforees. Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel erinev. Need eri pikkusega fragmendid eraldatakse elektroforeesiga ja tulemuseks on pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Selle meetodi abil saab indiviide eristatada ja isadust kindlaks teha. 52. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Põhineb denatureerunud DNA ja RNA
polümeerilahuseid. Võimaldab muidu massi-laengu suhte alusel lahutuse asendada lihtsalt massi alusel lahutuvusega. Kasutusel valkude ja DNA puhul. Kapillaar isoelektriline fokuseerimine (CIEF) - kasutab pH gradienti katoodi ja anoodi vahel, amfoteersed molekulid a la valgud migreeruvad kohta, kus nende laeng on null, selles punktis liikumine lõpeb ja analüüt fokuseerub kintsasse tsooni oma isoelektrilises punktis. Kasutatakse valkude kirjeldamises. Proteiinide kahemõõtmeline elektroforees ja SDS-PAGE olemus. SDS; elektroforeesi läbiviimine sõltub pH-st, valgu aminohappelisest koostisest, st laengust. Valgud lõhutakse merkaptoetanooliga, lõhutakse SDS-ga (dodetsüülsulfaat) nii, et laeng muutub võrdeliseks molekulkaaluga (1 SDS 2 AH kohta), misläbi valk muutub vardakujuliseks, liikudes aeglasemalt geelil oma pikkuse tõttu. Kahemõõtmelisus 1. IEF - lahutamine laengu järgi 2. SDS-PAGE - proovi lahutamine suuruse järgi SDS-PAGE eesmärk on lahutada valke suuruse alusel.
vôi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel. Elektroforees. Elektroforees on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Elektriravi üks alaliike. Nukleiinhapete hübridiseerimine. NH hübridiseerimine pôhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on vôimelised uuesti renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid.
omadustega ühendite eraldamiseks ja kindlaks tegemiseks. Selle käigus süstitakse ainete segu kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Toimub segu komponentide jaotumine, sest need liiguvad edasi erineva kiirusega. Moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid ning ained saab üksteisest eraldada. Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. 49. Elektroforees on lahustunud osakeste erinev liikumine vedelikus või geelis elektrivälja mõjul ja nende lahutamine üksteisest, sõltuvalt ühendi laengust. Positivse laenguga osakesed liiguvad katoodile ja negatiivse laenguga osakesed anoodile. Kasutatakse näiteks valkude ja DNA analüüsil. 50. Nukleiinhapete hübridiseerimine. In situ hübridisatsiooni põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge
Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 69. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 70
järgi 644 aluspaari pikkune. Samas saan järeldada, et DNA kontsentratsioon on suur. Mis juhtub, kui DNA laadimispuvrit lisada arvutatust 2x rohkem? Mis juhtub, kui seda PCRi produktile enne geelile pipeteerimist üldse ei lisata? Ei tohiks nagu midagi juhtuda. Kui me puhvrit üldse ei lisa, siis ei näe pärast oma DNA bände ja seda on algselt raksem hambasse pipeteerida. DNA võib hambast välja voolata. Mis juhtub migreeruva DNA-ga, kui elektroforees „ununeb“ jooksma mitmeks tunniks? Kus on DNA? Mida kauem hoidad, seda kaugemale DNA liigub. Lõpuks meil ei ole geelis enam DNAd näha, sest DNA läheb puhvrisse. Praktiline töö nr.4: DNA puhastamine agaroosgeelist Eesmärk: Huvipakkuva PCR produkti väljapuhastamine geelist. Materjalid: Võimalikult täpselt Agaroosgeeli tükk DNA Meile huvipakkuv DNA välja lõigatud fragmendiga fragment (0,15g)
· DNA identifitseerimise meetodid · Restriction Fragment Length Polymorphism RFLP (kõlab: riflip) Kindla 4-6 lämmastikaluse mustri juurest DNA lõikamisoskusega "piiravad" (restriction) ensüümid tükeldavad DNA lõikudeks Erinevatel inimestel asuvad sarnased mustrid eri paikades s.t. tükeldamisel tekivad erineva pikkusega (polümorfsed) DNA fragmendid Elektriväljas ja kindla tihedusega meedias (geel elektroforees) liiguvad erineva pikkusega fragmendid erineva kiirusega tekib võrdluse võimalus · Kriminoloogias kasutatakse VTNR (Variable Number Tandem Repeat) meetodit, otsides kindlaks märgitud kohtades korduvaid nukleotiidide järjestusi (n. CAG-CAG-CAG- CAG vmt) · Microchip ehk SNP microarray sisaldab (tihti kogu genoomi ulatuses) eristuvaid DNA geeniregioone nagu andureid, mis kirjeldavad proovides vastavate
Polaarsel elektroodil võib see sisaldada ka vastasmärgilisi ioone tasakaalustavaid ioone. Kauguseni d2 ulatub difuusne kiht. See sisaldab soojusliikumises osakesi ja see liigub kolloidosakesega kaasa. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 25. Elektrokineetilised nähtused. Esimese rühma el. kin nähtused Elektroforees Elektroforees on protsess, kus (kolloid)osakesed liiguvad välise elektrivälja mõjul. Graanulale avaldub jõud. Elektroforeesi liikmeid on mitmeid. Ühel variandil jaotatakse laengu järgi. Teistel juhtudel võib jaotada aga molekulmassi järgi (poorne geel, ühtne laeng SDS) Elektroforeesi kaudu tseeta-potentsiaali mõõtmine Laeng avaldub järgmiselt Aga Selle modifitseerimisel (asenduse tegemisel) saame ka valemi potentsiaali leidmiseks.
eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid 5. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 6. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oskiid on kogu ulatuses ühe värvusega 7. Keemiliste ainete tootmine 8. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond.
annaabi.ee 
