PÄRILIKKUS LK 130-140 Geneetika- teadus, mis tegeleb geenide uurimisega Genoom(24 kromosoomi) liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid XX XY Naine mees Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku(genotüübist sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine) Geenivorm alleel(ühe geeni erivorm) Fenotüüp kõik isendi avaldunud tunnused kokku(fenotüüp on sõltuvuses genotüübist) ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRAVAD GEENID JA KESKKOND! Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. REPLIAKTSIOON TRANSKRIPTSIOON VALGUSÜNTEES · Ühest DNA · Ühest DNA molekulist · mRNA määrab ära molekulist saadakse saadakse valgu AH-lise 2 ühesuguse komplementaarsuse järjestuse nukleotiidse alusel RNA (pmst RNA · Va...
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
D-õla pikkus on harilikult 4 aluspaari, D-lingu pikkus on varieeruv. Antikoodon-õlg on alati 5 aluspaari pikk ja nagu nimestki on näha, sisaldab antikoodoni ling kolmest nukleotiidist antikoodonit mis vastab mRNA koodonile. Antikoodoni lingus on alati 7 nukleotiidi.Lisaks neile võivad paljud tRNA molekulid sisaldada lisalingu ja lisaõlga, mille pikkus võib olla suuresti varieeruv. Funktsionaalsus tRNA molekuli tasapinnaline struktuur Funktsionaalselt on tRNA molekuli tähtsaim osa antikoodon, mille kolm nukleotiidi paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA koodoniga, mis on geneetilise translatsiooni ja geneetilise koodi strukturaalseks aluseks. Seetõttu on antikoodoni lingu ruumiline konformatsioon oluline täpse koodon-antikoodon seondumise toimumiseks. Antikoodoni ees paikneb konserveerunud U33 nukleotiid, mille järel teeb tRNA ahel järsu pöörde. Nukleotiid 34, esimene antikoodoni nukleotiid paardub mRNA koodoni viimase, 3
Aktseptorõla ja D-õla vahel on alati 2 nukleotiidi. D-õla nimetus tuleneb sellest, et pea-aegu alati esineb selles tRNA osas üks või mitu dihüdrouridiini (uridiini pürimidiinring on küllastunud). Tegemist on post-transkriptsioonilise modifikatsiooniga. D-õla pikkus on enamasti 4 bp ning D-lingu suurus varieerub 8-11 aluseni. D-õla ja antikoodon-õla vahele jääb alati üks nukleotiid. Antikoodon-õlg on alati 5 aluspaari pikk ja sisaldab antikoodonit. Antikoodon lingus on alati 7 nukleotiidi. Antikoodoni nukleotiidid 34, 35 ja 36 paarduvad vastavalt mRNA-l paikneva koodoni 3. 2. ja 1. positsiooniga. Paljud tRNA molekulid sisaldavad lisaõlga ja/või lisalingu, mille pikkus võib varieeruda laias vahemikus (4-21 alust). Vastavalt lisalingu pikkusele eristatakse klass I ja klass II tRNA-sid. Klass I tRNA-del on lisalingus 4-5 nukleotiidi. Klass II tRNA-del paikneb samas regioonis 10-21 nukleotiidi, mistõttu sellistel tRNA-del moodustub viies heeliks
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
DNA replikatsioon - protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul 6. transkriptsioon - protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel 7. translatsioon - valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele 8. promootor - geeni algusosa 9. terminaator - geeni lõpuosa 10. geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidkolmikutele vastavad aminohapped 11. koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik 12. antikoodon . mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi 13. initsiaatorkoodon - algusosa, algab valgussüntees 14. stoppkoodon - mRNA lõpuosa, valgussüntees lõppeb 15. Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor 16. Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator 17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
toimub eluslooduses ühtemoodi, Ühetähenduslik 1 koodonile vastab 1 aminohape, Lugemisraam mRna lugemine algab initsiaatorkoodonist (-A-U-G-) ja lõppeb stoppkoodoniga, Sünonüümsus 1 aminohappele võib vastata mitu koodnit, Mittekattuvus 1 nukleotiid on ühe koodoni koosseisus Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Algab initsiatsiooniga, start-koodoni AUG lähedal. Lõpeb stop-koodoniga, annab märku mRNA pealt alla hüpata Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? Komplementaarsuspõhimõttel Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Sest need toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? Glükoos, makroergilised ühendid nt ATP Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenis algab transkriptsioon Miks rakus ühed geenid avalduvad, aga teised mitte? Sest neil on erinevad ülesanded Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide
GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES (TRANSLATSIOON) 1. a. Koodon = koodsõna mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid b. Antikoodon DNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud. c. Geneetilise koodi degeneratiivsus üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest
KUIDAS TAGATAKSE PÄRILIKU INFO ÜLEKANNEtagatakse sellega, et sugurakkudes on vanema DNA, kuna sugurakkudest hakkab arenema uus organism, siis kõik mRNA ja valkude sünteesid toimuvad samasuguselt DNAlt, mis on saadud vanematelt VALGU SÜNTEESI KÄIK 1)mRNA süntees DNA pealt ühe geeni ulatuses 2)mRNA töötlemine tuumakestes 3)mRNA väljub tuumast tsütoplasmasse 4)mRNAga seondub ribosoom 5)ribosoomi tuleb I initsiaator tRNA metioniiniga, tRNA antikoodon lukustub mRNA vastava koodoniga 6)tuleb järgmine tRNA aminohappega, lukustub mRNA külge 7)seotakse kaks aminohappejääki peptiitsidemega 8)I tRNA lahkub ribosoomist 9)ribosoom nihkub edasi ühe koodoni võrra 10) tuleb järgmine tRNA, lukustub, seot aminohappped 11)... kuni stoppkoodonini MIS ON KOODON, ISELOOM 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas, mis määrab 1 aminohappe a) sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit b) ühetähenduslikkus ühele koodonile
käigus toimub aminohappe aktiveerimine ATP'ga ja aminohappe ühendamine spetsiifilise tRNA'ga, sünteesitakse aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA). Ribosoomides viiakse läbi valgu biosüntees vastavalt mRNA programmile kusjuures substraadina kasutatakse aminoatsüül-tRNA'd. Selles protsessis on oluline osa adaptormolekulil - tRNA'l. Just aa-tRNA's seotakse aminohape vastava nukleiinhappe järjestusega - antikoodoniga. Igal tRNA molekulil on oma 3-st nukleotiidist koosnev antikoodon. Nukleiinhppe järjestusest valgu järjestuseks üleminek toimub geneetilise koodi alusel. IIa Geneetiline kood 11 Geneetiline kood tehti kindlaks selle sajandi 60-ndate esimesel poolel põhiliselt M. Nirenberg'i, Ph. Leder'i ja K. Khorona tööde tulemusena. Geneetiline kood on sõnastik, mille abil tõlgitakse nukleiinhapete järjestuses sisalduv gneetiline
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DN...
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
UCU CUC UCU CUC Ser Leu Ser Leu 1968: Robert Holley (Cornell), H. G. Khorana (WisconsinMadison), and Marshall Nirenberg (NIH). 4. Ribosoomidega seonduvad testid Nirenberg and Leder (1964) (ribosoomid, tRNA a/h, RNA trinukleotiidid). Sünteesi ei toimunud. Vaid üks laetud tRNA sidus trinukleotiidi mRNA UUU koodon tRNA AAA ( Phe) antikoodon mRNA UCU koodon tRNA AGU (Ser) antikoodon mRNA CUC koodon tRNA GAG ( Leu) antikoodon Identifitseerisid nii 50 koodonit 5. Eri meetoditega identifitseeriti tegelikult 61 koodonit; kolm ülejäänut ei olnud seotud a/h, need on stopkoodonid Geneetiline kood ( mRNA, 5' poolt 3'): 1
mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasaabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsiaator-tRNAst ja jääb viimasena ribosoomi sisenendu tRNA molekuli külge
Igale aminohape. Tsütoplasmasse sattunud mRNA kinnitub mRNA-s sisalduva informatsiooni tõlkimiseks esiotsaga ribosoomile, mis ,,liugleb" piki vajatakse tRNA molekule. tRNA ühes otsas on mRNA-d, kuni jõuab initsiaatorkoodonini. koodon ja teises otsas sellele koodonile vastav 7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 aminohape. tRNA molekul, millega on ühi- antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi nenud aminohape metioniin(Met), seostub teine tRNA molekul, mille küljes on järgmisele mRNA initsiaatorkoodoniga. Erinevaid tRNA koodonile vastav aminohape. Edasi sünteesi- molekule on sama palju kui aminohapetele takse ensüümide kaasabil tRNA molekulide vastavaid koodoneid. Iga tRNA molekul otste küljes olevate aminohapete vahele seostub vaid kindla aminohappega. Initsiaator- peptiidside
Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendadtud aminohape metioniin(Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel, Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endega kaasa järgmisele koodinle vastava aminohappe jne. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. MÕISTED Promootor-DNA nukleodiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviim ensüüm(RNA- polümeraas)peab sünteesi alustamiseks ühinema Repressor-regulaatorvalk, mis taksitab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi(RMA-polümeraasi) seostumist polümeraasiga.
terminaatoriks. 14. Kirjelda translatsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: mRNA; tRNA; ribosoom; komplementaarsus; koodon; antikoodon; initsiaatorkoodon; terminaatorkoodon; aminohape; metioniin; peptiidside; ensüüm; valgumolekul; · Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. · Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul. Selle tRNA atikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. · Sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. · Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsiaator-tRNA-st ja jääb tRNA molekuli külge.
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe...
Tekivad mRNA, tRNA, rRNA. Lähteained on RNA polümeraas, mis keerab lahti ja sünteesib. 4. Translatsioon ehk valgu süntees. Toimub ribosoomides. Lähteained : aminohapped, tRNA molekule, ensüümid ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d. Tekib : valk. 5. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi. Antikoodon kolm järjestikkust nukleotiidi transportkoostises. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab translatsiooni. 6. Ühe isendi rakud on erinevad, kuigi kõikides on ühesugune DNA, sest neis avalduvad erinevad geenid.
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
Neile koodonitele ei vasta ükski aminohape. *Kui ribosoomi jõuab üks neist kolmest koodonist, siis aminohappeahela sünteesimine katkeb. VALGUSÜNTEESI KÄIK *Tsütoplasmasse jõudnud mRNA kinnitub ribosoomile, mis omakorda liigub piki mRNAd kuni jõuab alguskoodonini. mRNAs sisalduva info tõlkimiseks vajatakse tRNA molekule. tRNA-molekulid kannavad enda küljes aminohappeid. Selle, milline aminohape tRNA külge kinnitunud on, määrab tRNAs sisalduva kolmest nukleotiidist koosnev antikoodon. *Antikoodon seostub komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA-ahelas oleva koodoniga ning toob nii ribosoomi mRNA koodonile vastava aminohappe. *Rakus on olemas igale aminohappe koodonile vastavad tRNA-molekulid. *Kui alguskoodonile vastav aminohape metioniin on ribosoomi teine tRNA-molekul, mille küljes on järgmisele koodonile vastav aminohape. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside. Nüüd vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja väljub ribosoomist
Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Fenotüüp - Isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika - Teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Genoom - Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - Isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekuli...
Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. Initsiaatorkoodonist alustatakse: a) transkriptsiooni, b) translatsiooni, c) replikatsiooni, d) transduktsiooni. 5 Liis
info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika-teadusharu,mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusärasusi Genoom-liigiomases ühekordses kromossomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22autosoomist+sugu X ja Y) Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide(alleelide)kogum Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Transl...
3. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne 4. Translatsioonil sünteesitakse valku. 5. mRNA 3 järjestikust nukleotiidi moodustab koodoni. 6. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad eriaegselt ja mõned geenid ei avaldu üldse. 7. Ühe organismi geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. 8. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 9. Valgusüntees toimub ribosoomis. 10. Ühele koodonile vastab max-lt 1 aminohape 11. Antikoodon on osa tRNA molekulist 12. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku rakutuumas 13. Initsiaatorkoodonist alustatakse transkriptsiooni. 14. Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad valgud. 15. Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane pärilikkus
Lisaks mRNA mol vaja erinevaid tRNA mol, aminohappeid, ensüüme, energiaallikana ATP-d ja GTP-d. Valgusünteesi kulgemine translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molukul millega on ühendatud aminohape metioniin (Met) Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsaator-tRNA-st ja jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge
Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Veel iseloomustab geneetilist koodi ühetäheduslikkus ja mittekattuvus. Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA molekulid, enüüsmid, aminohapped ja mõned teised ühendid.
Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate K...
Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Võrrelge replikatsiooni ja transkriptsiooni. Tooge välja 3 sarnasust ja kolm erinevust. (võrrelge võrreldavaid asju!) Replikatsioon Transkriptsioon Pärilikku info jõudmine kõikidesse Pärilikku info avaldumine rakkudesse. 2 täpselt ühesugust DNA molekuli DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed? Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on univer...
Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks onlisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiallkikana ATP-d ja GTP-d. 12. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.Iga tRNA mlokeul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminiohappe. 15. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus mis lõpetab translatsiooni.
Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. 14. Initsiaatorkoodonist alustatakse: a) transkriptsiooni, b) translatsiooni, c) replikatsiooni, d) transduktsiooni. 15. Kõigi viirusosakeste koostisse kuuluvad: a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c) valgud, d) RNA molekulid
Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. 14. Initsiaatorkoodonist alustatakse: a) transkriptsiooni, b) translatsiooni, c) replikatsiooni, d) transduktsiooni. 15. Kõigi viirusosakeste koostisse kuuluvad: a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c) valgud, d) RNA molekulid
65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape aktiveeritakse aminoatsüül-tRNA süntetaasiga, (20tk) kasutades ATPd. Järgmiseks seotakse aminohappe t-RNAle, eraldub AMP. Õige aminohappe lülitumine translatsioonil on tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon-antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine. tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta A-, P ja E-sait asuvad suures subühikus. Esimesena seondutakse A-saiti, siis P-saiti, siis E-saiti. 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Bakterites kontrollitakse valgusünteesi taset sellega. Osalevad ribosoomi 30S subühik, mRNA, spetsiaalne initsiaator-tRNA, kolm initsiatsioonifaktorit (IF1, IF2, IF3) ja GTP kolekul. Enne translatsiooni
- Ainult Metioniini (AUG) ja Trüptofaani (UGG) puhul on 3. täht ühetähenduslik (3. on G). Vastab vaid üks koodon. Koodoni kolmanda tähe mitmetähenduslikkus – kõdunemine – võimaldab sama AH järjestust kodeerida erinevate nukleiinhappe järjestuste abil. Sünonüümsed asendused – 3. tähe asendused, mis ei muuda valgu AH järjestust. AH keskmine sagedus 5 % ühe konkreetset aminohappe kohta. 13 Koodon antikoodon interaktsioon toimub ribosoomis, kus mRNA koodonile seatakse vastavusse tRNA antikoodon. RNA esineb A-vormis. G saab paarduda nii U kui C-ga. G-U paardumiseks vajalik struktuurne vabadus on olemas koodon-antikoodon paardumisel 3. positsioonis (vastab antikoodoni 1. tähele). Wobble reegel – koodoni kolmanda positsiooni suurem vabadus paardumisel. Võib esineda GU ja UG paarid). Võimaldab tRNA-d kokku hoida (va Metioniin ja Trüptofaan) st tRNA-d kulub vähem ja valgusüntees toimub kiiremini
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsiooni...
Tegemist on valgu sünteesi ehk translatsiooniga. Tooge kolm argumenti oma otsustuse toetuseks. 1) Joonisel on kujutatud transpordi RNA-d (iseloomulik ristikulehe kuju) 2) Transpordi RNA-d transpordivad aminohappe jääke (Phe, Val) 3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed) 4) Ribosoomile on kinnitunud üheahelaline mRNA, mille koostisse kuulub nukleotiid uratsiil 5) mRNA koodoniga on ühinenud tRNA antikoodon Millises raku osas protsess toimub? Valgu süntees toimub ribosoomides. Nimetage kaks põhjust, milleks vajab organism sünteesiprodukti. Valkude ülesanded organismides on: 1) Reguleerida biokeemiliste reaktsioonide kiirust 2) Ehituslik funktsioon, kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse 3) Transpordifunktsioon (hemoglobiin veres, transportvalgud membraanides) 4) Regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) 5) Kaitsefunktsioon (antikehad) 2
PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ühe isendi geenide kogum Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi)...
4. universaalne-kehtib kõikidel elusorganismidel Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon. Translatsiooni käik: - mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon - ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit. - Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega. - Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga. - Kui esimene transpordi RNA on seostunud saab ribosoomi siseneda teine. Kui toimub teise antikoodoni ja koodoni seostumine, siis ühinevad nende transpordi RNA ja aminohape omavahel. - Järgnevalt toimub mRNA ja ribosoomi nihkumine 1 koodoni võrra. Tühjale kohale siseneb uus transpordi RNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub stoppkoodonini.
valgu sünteesi piirkond Initsiaatorkoodon (AUG) määrab geneetilise info lugemise alguse, algab valgu süntees. Stoppkoodon lõpeb valgu süntees(UAA;UAG;UGA)ei vasta ühtki AH-d. Sünteesiks on vaja: ribosoom, mRNA molekul, tRNA molekul, AH , ensüümid, ATP energia, GTP energia. 1. MRNa ja ribosoom ühinevad 2. ribosoom otsib ülesse initsiaatorkoodoni 3. initsiaator tRNA seondub initsiaatorkoodoniga. Koodon, antikoodon peavad olema komplementaarsed 4. ribosoom liigub koodoni võrra edasi, siseneb järgmine tRNA. 5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA 6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras
3. DNA ahela promootor piirkond a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 4. Translatsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil 5. Informatsiooni RNA-d tähistatakse lühendiga a) rRNA b) mRNA c) dRNA d) tRNA 6. Antikoodon on osa a) rRNA-st b) tRNA-st c) DNA-st d) aminohappest 7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Geeniks nimetatakse a) DNA molekuli b) RNA molekuli c) valku d) DNA ahela lõiku 9. DNA ahela terminaator piirkond
Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis. Ribosoom ühineb mRNA
· Translatsioon- mRNA alusel aminohapete järjekorda panemine, valgu tootmine. Vaja - mRNA, tRNA, rRNA, aminohapped, ensüümid, ATP ja GTP. Protsess toimub ribosoomis. Ribosoom on kaheosaline: mRNA liigub ribosoomi kahe osa vahele. Ribosoomi mahub korraga kuni kaks koodonit mRNAd. Esimesena siseneb ribosoomi suuremasse ossa transpordi RNA, sobib selline tRNA, mille päises on antikoodon initsiaatorkoodonile, tema küljes on aminohape metioniin. Kui esimene tRNA on kinnitunud koodoni külge, saab siseneda teine tRNA. Kui teine tRNA seostub koodoniga, siis tekib kahe aminohappe vahele peptiitside. Lisaks katkeb side esimese aminohappe ja tema tRNA vahel. Kui side on katkenud, nihkub ribosoom(mRNA ka) ühe koodoni jagu edasi. Vabanenud kohale ribosoomis tuleb uus tRNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub korduvalt. Protsess kordub kuni stoppkoodonini
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
Nt. kromosoomid ja hemoglobiin) Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur. Kõikidel valkudel on primaarstruktuur, selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused . Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 31. Peptiidside. Kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Side ühe aminohappe kkarbonüülse süsiniku ja teise aminohappe aminorühma lämmastiku vahel. 32. Geneetiline kood. Mis on koodon, mis antikoodon? antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesil võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis. Koodon - kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi, mRNA molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 33. Mis on translatsioonil kasutatav lugemisraam?
LK 104 1. Organismi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi poolt. 2. Translatsioonile eelneb transkriptsioon. 3. Geen avaldub siis, kui mingil geenil tekib transkriptsioon. 4. Igale aminohappele vastab tavaliselt mitu erinevat koodoni. 5. Translatsioon toimub ribosoomides. 6. Koodon on geeni piirkond, millega seostub antikoodon 7. Stoppkoodon valgu sünteesi lõpetab. 8. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt. 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 10. Valgu süntees toimub ribosoomis 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt 1 aminohape. 12. Et geneetilist koodi iseloomustab mittekattuvus, siis üks ja sama nukleotiid ei kuulu kahe kõrvutiasetseva koodoni. 13. Promootor on osa DNA molekulist. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
