Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid lüsosomaalsete ensüümide pH optimum happelises keskkonnas kaitseb tsütoplasma komponente lagundamise eest ka juhul kui mingil põhjusel peaks toimuma leke. pH 7.2 juures lüsosomaalsed ensüümid praktiliselt ei tööta. Lüsosoomi membraan sisaldab endas transportvalke, mis võimaldavad lagundamise lõpp-produktidel lüsosoomidest lahkuda, et rakk nad eksotsüteeriks või kasutaks toiduks. Membraan sisaldab ka H+-pumpa, mis kasutab ATP energiat, et hoida lüsosoomide sees kôrgemat H+ kontsentratsiooni (madal pH). Enamik lüsosoomi membraanvalke on väga tugevalt glükosüleeritud - see aitab neid kaitsta lüsosoomide sees olevate proteaaside eest. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid
külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul. Vajalik bakteri vabastamiseks fagosoomist. 2. Listeriolüsiin O (LLO)- Hemolüsiin, mis takistab fagosoomi ja lüsosoomi liitumist. Tänu sellele pääseb bakter tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi pääsevad. 5. Mis hävitab L. monocytogenese toidus? Kuumtöötlus 6. Miks on valmistoidud (ready-to-eat) potentsiaalsed Listeria allikad? Kuna neid ei küpsetata üle enne söömist. Lühiajaline soojendamine bakterit ei tapa. 7. Miks L. monocytogenes külmkapis (4 kraadi) ja sügavkülmas (-20 kraadi) oleval toidul ei hävine? 8
on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on : · Ribosoom need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega. · Mitokonder 0,2-5 nm, ülesanne on rakku varustada elutegevuseks vajaliku energiaga. Ehituses on RNA molekul vlakude sünteesiks. · Golgi kompleks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomi. Koosneb üksteise peale asetatud plaatjatest kiternidest ning neist ühendavast kanalikestest. · Tsütoplasma sisaldab vett, rasvu, liidab rakke ühtseks. Tsütoplasma kaudu toimub ainevahetus teiste organellide vahel.
sellega auke. Kui matriksi esinevad valgud, on nt vähimetastaasidel kergem koes levida ( lisaks saab levida sügavamatesse kudedesse). MMP-sid toodavadki kasvajarakud ning kui pole piisavalt TIMP´e, kes MMP-de lammutustööd inhibeeriks, on vähkasvajad kerged levima. ! 4. Lüsosoomide jagunemine talitluse alusel. ! Lüsosoomid eralduvad Golgi kompleksist kui primaarsed lüsosoomid (hüdrolüütilised ensüümid inaktiivsed). Pärast lüsosoomi sisekeskkonna muutumist happeliseks (lüsosoomi membraani H+ pumbad) ensüümid aktiveeruvad – sekundaarne lüsosoom. Haaravad endasse: Võõrstruktuure (viirused, bakterid) ja sisse toodud osiseid (fagotsütoosi ja pinotsütoosi põiekesed, tahked aineosakesed) = fagolüsosoomid ehk heterolüsosoomid. Raku enda lammutamisele määratud komponente = autolüsosoomid. Järele jäävad jääkkehad. ! 5. Kus, kuidas ja kui palju tehakse ATP-d? ! Pikk variant I: Üldiselt sünteesib ATPd ensüüm ATP süntaas, mis asub mitokondri
A vererühmal on lisaks atsetüülgalaktoosamiini jääk, B-l galaktoosamiini jääk 41. Mida tähendab retrograadne/anterograadne transport? Millised kesta valgud on sealjuures olulised? Retrograadne ainete vastassuunaline liikumine GK-st ER-i (kestavalk COP I) Anterograadne ainete liikumine vesiikulitega ER-ist GK-i (COP II) 42. Golgi kompleksi funktsioonid · ER-is sünteesitud valkude ja lipiidide transport rakuseina ja lüsosoomi · Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine · Taimede rakuseina polüsahhariidide süntees ( va tselluloos) 43. Kuidas vesiikulid teavad, kuhu liikuda ja kuhu sulada? Kestavalgud lagunevad, paljastuvad need valgud, mis on olulised vesiikulite liikumise määramisel ja need valgud määravad ka ära, millise ER-i valguga kokku sulavad. 44. Kuidas liiguvad vesiikulid organismides rakkude kaudu?Kuidas sellised lipiidsed kogumikud tekivad?
eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi, lüsosoomi, mitokondri, plastiidi, vakuooli, plasmiidi ehitus ja ülesanded. V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus
-Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse
siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule. Lüsosoomis on madal pH (4,8) võrreldes tsütoplasmga (7,2) Lüsosoomi ülesanded: Lõhustab rakku sattunud jääkained Lagundab rakus surnuid ja mittevajlikke aineid. Katalüsaator aine, mis muudab keemilise reaktsiooni kiirust. Ensüüm on valguline katalüsaator, mis viib läbi metaboolseid protsesse. Ensüümid on organismide tööhobused. Golgi kompleks on kihiline raku organell, mis tegeleb transleeritud valgu lõpliku töötlemisega, enne kui valk on võimeline hakata täitma oma funktsiooni. Valkude
membraan valke ja/või seob fibronektiini, mis võimaldab rakul läbi rakuvaheaine liikuda. Keha vastus paratuberkuloosile on makrofaagide, lümfotsüütide, T-rakkude ja B-rakkude arvu suurendamine põletikukoldes. Lümfotsüüdid hakkavad tootma tsütokiini, mis suurendab makrofaagide kaitsevõimet. Makrofaagid ühinevad, moodustades suuremaid rakke. (Coussents; 2004) Püsivalt nakatunud makrofaagides jääb paratuberkuloosi bakter ellu inhibeerides fagosoomi-lüsosoomi fusiooni ja mitogeeniga aktiveeritud proteiinkinaasi. Aktiveerunud makrofaagid toodavad interleukiini. Interleukiin suurendab T-rakkude hulka ja koloniaalset ekspansiooni. Samuti on makrofaagide ja T-rakkude vahetusläheduses aktiivsed B-rakud, mis aktiveerivad antigeene esitlevate rakkudega ja tõstab interferooni taset. Interferoon vahetab antikehad IgM antikeha IgG vastu. Kui kõik need rakud ja tsütokinees ei suuda patogeeni hävitada, seisab loom silmitsi subkliinilise infektsiooniga
koosnev Golgi kompleks Plaatjad tsiternid, põied Jõuab lõpule Loomsel ja ühendavad kanalid. valkude rakul Membraan. töötlemine sekreedipõide ja lüsosoomi, rakumembraani uuendamine Lüsosoom 1.valgud- Ühekordne membraan, Lagundavad sisaldavad põiekesed, mõne makromolekule ensüüme mikromeetri suurused , otstarbe 2. Valgud kaotanud
-puudub membraan tuumamembraaniga (poorid on ribosoomides sellepärast, et rbosoomid saaksid sealt välja liikuda) Ribosoomid-toimub kõikide valkude süntees, puudub membraan, tekivad tuumakesed polüsoon- lüsosoom- (pisikesed põiekesed) membraan -ensüümid(valgud) nt amülaas -jagunemine (erinevate ainete, vanade rakuosakeste) Golgi kompleks-põiekeste ja tsisternide süsteem -valkude ümbertöötlemine Golgi kompleksi ja lüsosoomi seos- Mitokonder: sisemine membraan on sisse sopistunud DNA (mitokondri enda DNA) ribosoomid toodavad talle vajalikke aineid joonis:paljunevad pooldudes toodavad energiat e orgaaniliste ainete lagundamine e rakuhingamine e jõujaamad e rakuaku millest sõltub mitokondrite arv rakus? miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett
ja klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. - KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab
COPI, COP II ja klatriin? COP I - Golgi ER COP II - ER Golgi Klatriin - 1) transGolgi endosoom 2) rakumembraan endosoom 60. Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. KDEL on järjestus, mis hoiab valku ER-st sekreteerumast. Kui selles on mutatsioon, valk sekreteerub. KDEL järjestus tagab ka nende residentsete valkude transpordi tagasi Golgist ERi, millel on õnnestunud KDEL retseptorit vältida. Man-6-P markeeritud valgud liiguvad Golgist lüsosoomi. Samuti vastutab see järjestus selle eest, et lüsosoomi valgud jõuaksid oma määratud organellidesse. 61. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. RAB (seovad märklaua efektoriga, mis transpordib vesiikuli märklaudmembraanini). SNARE (aktiviseeruvad pärast vesiikuli ja märklaudmembraani seondumist; vesiikuli V- SNARE seostub märklaudmembraani T-SNARE valguga). RAB ja V-SNARE paljusus ning vesiikulite spetsiifika.
klatriin. - COP I : Golgi ER (retrograadne transport) - COP II : ER Golgi (anterograadne transport) - Klatriin : Rakumembraan lüsosoom (entotsütoos) 13. Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. - KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse. - Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse. 14. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist. 7 Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis
* toimub kahes osas: - endotsünoos ehk nö sissesöömine - eksotsütoos jääkainete eritamine rakkudest Membraan taastub, jäägid eritatakse raku pinnale. Fagotsütoosi kanal, fagotsütoosi põieke Pinotsütoos on vedeliku tilkade omandamine fagotsütoosi põhimõttel. Vedeliku tilkasid suudavad omandada kõik rakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele, saame sekundaarse lüsosoomi (jäägid + ensüüm). Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. Kogu rakku läbib tsütoplasmavõrgustik (TPV): * siledapinnaline * karedapinnaline Ülesandeks: ainete transport && ainevahetuses osalemine. TPV moodustab kanalite süsteemi rakus. TPV on ühendatud, eripinnaline/-kujuline võrgustik. Ribosoomid paiknevad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku peal. Ribosoomides toimub valkude süntees ja valkude transport.
kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. Golgi kompleks võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Lüsosoomides toimub ainete lagundamine. Lüsosoomid on rakuorganellid, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. Need on umbes 1 mikromeetrise läbimõõduga põiekesed, kus sees on ained mis lagundavad ensüüme. Lüsosoomi ülesandeks ongi ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks ja kudede lagundamine. Mis täidab rakku Tsütoplasma on rakku täitev geelisarnane aine, milles paikenvad kõik rakuorganellid. Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsetes tsütoplasma on aga koguaeg liikumises aga eeltuumsetes see seisab. Tsütoplasma ülesandeks on
Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. 26.) Polüsoomi mõiste Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 27.) Lüsosoomi ehitus, ülesanne Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome (1951). Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümivalke, teised lagundavaid ensüüme. Lüsosoomide mõõtmed on küllaltki erinevad, jäädes siiski tavaliselt mõne mikromeetri piiridesse. 28
Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom . Fagosoom seejärel seostub lüsosoomi graanuliga, mis põhjustab grranuli sisu väljumise fagolüsosoomi. Infektsioosete agentide ja nekrootilise koe viimane samm elimineerimisel on nende hävitamine neutrofiilide ja makrofaagide sees. Mikroobi hävitamine saab teoks peamiselt tänu hapniku vabadele radikaalidele. Hapniku vabad radiaalid on produtseeritud lüsosoomis sees ning nii hoitakse raku enda organelle ROS-i kahjulikke toimete eest. Superoksiidi radikaal konverteeritakse vesinik peroksiidiks
jametabolismi Aegalne vastus: minuteid kuni tunde aegavõttev, põhjustab raku kasvu või paljunemist. Valgu sünteesi mõjutavad protsessid võtavad aega Signaali ülekande positiivne ja negatiivne tagasiside. Positiivne- aktiveeritud B suurendab A aktiivsust Negatiivne- aktiveeritud B vähendab A aktiivsust Viisid kuidas märklaudrakk väldib rakuvälise signaalmolekuli toimet. Retseptori arestimine endosoomi poolt (retsptor koos signaalmoekuliga) Retseptori mahareguleerimine lüsosoomi poolt (reteptori ja signaalmoekuli lagundamine) Retseptori inaktiveerimine Intratsellulaarse signaalvalgu inaktivatsioon Inhibiitorvalgu produktsioon Atsetüülkoliini poolt esilekutsutud reaktsioonid eri tüüpi rakkudes. Südamelihasrakkudes- aktsioonpotentsiaali sageduse vähendamine, südamerütmi aeglustumine Süljenäärmetes- sekretsiooni tõus Skeletilhastes- kontraktsiooni Põhimõte, kuidas tsüklilise AMP kontsentratsioon mõjutab rakus geeniekspressiooni
talitlevad pH keskkonnas 4.7. Kuna lüsosüüm on lagundav kehake, siis peab ta oma membraani kaitsma nende ensüümide eest ja see membraan ongi selline spetsiifiline, mille sisepinda katvad ühendid takistavad membraani enda kahjustamist. Peale selle sisalduvad membraanis transport proteiinid milel abil siis need seeditud produktid (aminohappeid, süsivesikuid, nukleoitidi) väljutatakse lüsosüümist. Autofagosoom lüsosoomi poolt raku enda poolt vanade osade lagundamis/lammutamist. Termin fagosoom tähendab siis raku sisestatud struktuuride lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos). 22. 7. Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja
poolsesse külge, tekitades ebasümmeeetria kahe lipiidikihi koostises. Fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine võib toimuda ka fosfolipiide transportivate valkude (ingl phospholipid exchange proteins) abil. 24.)Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? . Hilisteks endosoomideks nim. happelisema pH-ga (5) endotsütoosi vesiikuleid mis paiknevad Golgi kompleksi ja tuuma läheduses. 25.)Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel: On teada, et lüsosoomide membraanide valgud on tugevalt glükosüleerunud ja nendes organellides esinevad proteaasid seetõttu ei hüdrolüüsi lüsosoomide membraanide koostisesse kuuluvaid valke. Membraan sisaldab ka H+-pumpa, mis kasutab ATP energiat, et hoida lüsosoomide sees krgemat H+ kontsentratsiooni (madal pH). Lüsosomaalsed ensüümid satuvad pärast sünteesi ER luumenisse, sealt edasi Golgi
Et tsütosoolis on makromolekulid tihedalt koos, on seda täpsem pidada geeliks, mitte lahuseks. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Rakkudes palju. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. maksarakkudes Golgi kompleks- enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse
nm – 1 mikrom, mida eritavad rakud. Jagunevad suuruse järgi suurteks (>200 nm sEVs) ja väikesteks (<100/200 nm m/l EVs). Kasutatakse haiguste varaseks diagnoosimiseks, koe taastamiseks, tahetakse teha ka vaktsiine, prenataalses diagnostikas, kosmeetikatööstuses, haiguste ravis (ravimi kohale viimine sihtrakku). 61. Milline on eksosoomide päritolu? Pärit rakust, rakumembraani sisesopistumine, endosoom, ESCRT valkude sorteerimine, MVB (multivescular body) ehk nn hiline endosoom, 2 rada: lüsosoomi minek lagundamiseks või eksotsütoos. 62. Mis on nn liquid biopsy ahk vedelbiopsia? Vedelate bioloogiliste proovide analüüsimine, peamiselt vere. Kasutatakse haiguste monitoorimiseks ja diagnoosimiseks, on mitteinvasiivne, seega saab teha tihedamini. Saab vaadelda ka vähiravimi mõju ja kasutada peale haiguse taandumist patsiendi jälgimiseks. 63. Mis on ELISA – meetodi põhimõte ja milleks seda kasutatakse (2 näidet)? Immunoensüümmeetod, mida kasutatakse selektiivsete valkude
Leukoplastid- pigmente ei ole, sisaldavad varuaineid Kloroplasti ehitus- 2 rakumembraani, sisemuses lamellid-nendes on klorofülli molekulid, DNA, RNA, valgu molekule, sisaldab ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustumine süsihappegaasist, veest ja valgusenergia abil. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksist, või tsütoplasmavõrgustikust, lüsosoomi sarnane.(vananedes- tsentraalvakuool) vakuoolide ülesanded: taimeraku veemahuti, kaitsefunktsioon-vakuoolidesse võib koguneda ainevahetuse jääkproduktid(ebameeldiv, mürgine) tugifunktsioon-siserõhk(turgorg) avaldab mõju tsütoplasmale, rakumembraanile-tagab püstise varre(rohtsetel vartel) Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum. Karedapinnaline ER Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega; osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Siledapinnaline ER Kui ERile ei ole seotud ribosoome, nimetatakse seda siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Siledapinnaline ER on lihasrakkudes spetsialiseerunud sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel.
Tsütoplasma − on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid. Tsütoplasma membraani ülesanded on: 1) laseb läbi vajalikke toitaineid; 2) eritab ensüüme; 3) vajalik raku hingamiseks; 4) ja energia tootmiseks. Grampositiivsed bakterid – lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid – punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. 8. Bakterite morfoloogia (kuju) Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid. Stretokokid ( tuntumad ) – grampositiivsed, violetsed, vakulatiivsed anaeroobid, suudavad elada nii
Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Edasi langeb endosoomis pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks. 2. Autofaagia - selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks. Autofaagia on täpselt reguleeritud vastavalt raku vajaduste muutustele
Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Edasi langeb endosoomis pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks. 2. Autofaagia - selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks. Autofaagia on täpselt reguleeritud vastavalt raku vajaduste muutustele
2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Kotranslatsiooniliselt ER-i membraaniga seonduvad valgud. 1) Transmembraansed valgud. Need on sellised, millel on üks või mitu hüdrofoobsetest aminohapetest koosnevat transmembraanset domääni, mistõttu nad jäävad ER-i membraani kinni. 2) Valgud, mis läbivad ER-i membraani ja satuvad ER-i luumenisse e. valendikku. Need transporditakse edaspidi Golgi kompleksi või lüsosoomi või hoopis eksotsüteeritakse rakust. kui sünteesitav valk on juba seondunud ER-i membraaniga, lõigatakse liiderjärjestus valgu küljest ära, seda toimetab ER-i valendikus leiduv ensüüm signaalpeptidaas. Valkude läbiminek ER-i membraanist toimub spetsiaalsete valguliste translokaatorite kaasabil ja läbiminev valk ei saavuta oma õiget konformatsiooni enne, kui ta on jõudnud ER-i valendikku. Siledapinnaline TV. Lipiidide süntees ER-is
kapsel), siis saab moodustunud kompleks seostuda fagotsütoosi pinnaretseptoriga. o Osa baktereid suudab ellu jääda, levida ja isegi paljuneda fagotsüütides nim obligatoorseteks rakusisesteks parasiitideks; mõned suudavad fagotsüüte tappa o Etapid: 1. Fagotsüüdi seostumine mikroobirakuga 2. Mikroobi sisestamine fagotsüüti 3. Fagosoomi moodustumine 4. Fagosoomi ja lüsosoomi ühinemine 5. Bakteri tapmine ja lüüsimine o Fagotsüüdi ellu jäämine: Saab pääseda fagotsüüdist välja enne kui toimub fagotsüüdi liitumine lüsosoomiga Saab takistada fagosoomi ja lüsosoomide liitumist Saab fagosoomis ellu jääda · Patogeen võib siseneda organismi: o Seedetrakti o Urogenitaaltrakti o Hingamisteede o Silma limaskesta
Virulentsus sõltub tugevasti järgmistest teguritest: 1. mikroobi seostumisvõimest, 2. mikroobi levimisvõimest e. invasiivsusest, 3. mikroobi võimest võidelda fagotsütoosi vastu, 4. mikroobi toksigeensusest, 5. mikroobi võimest panna vastu antibiootikumidele, 6. nakatatava organismi kaitsevõimest. Fagotsütoosi etapid: 1. fagotsüüdi seostumine mikroobirakuga 2. Mikroobi sisestamine fagotsüüti 3. Fagosoomi moodustumine 4. Fagosoomi ja lüsosoomi ühinemine 5. Bakteri tapmine ja lüüsimine Toksiinid on ained, mida patogeen omab või toodab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metabolismi. Toksiinid saab jagada endo- ja eksotoksiinideks.
olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid,
Siledapinnaline ER on lihasrakkudes spetsialiseerunud sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. Tsütoplasmavõrgustikul on rakus palju erinevaid ülesandeid. Olulisemateks funktsioonideks on lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine. Sileda- ja karedapinnalisel ERil on rakus täita erinevad rollid. Karedapinnaline ER (rER), mis on seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rERi on rakkudes hulgaliselt, kuna translatsioon (valgusüntees) on organismi seisukohalt äärmiselt oluline protsess. Näiteks on rERi palju plasmarakkudes, mis toodavad antikehi. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel
Selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed ja sekreteeritavad valgud Cis-ternaalne progressioon - Golgi kompleksis viiakse läbi valkude protsessimine: Erinevad glükosüülimisreaktsioonid valkude liikumise vältel Cis-golgist trans-Golgisse Konstitutiivne sekretsioon, väikesed, vähem pakitud vesiiklid Reguleeritud sekretsioon- tihedamini pakitud, suuremad vesiiklid- vabanevad mingi signaali tulemusena Endotsütoos- retseptorvahendatud vs. Pinotsütoos- vesiiklid liiguvad lüsosoomi, ained rakku sisse Eksotsütoos ained rakust välja 15. Kaetud vesiiklite tüübid Erinevat tüüpi vesiiklite tekke mehhanism sarnane · Initsieeritakse GTP-d siduvate valkude viimisega tekkiva vesiikli juurde · Kattevalkude sidumine transmembraansete retseptorite tsütosoolsesse ossa · Osa sellistest valkudest on ka retseptorid,mis sorteerivad valke (ligande), mida moodustuv vesiikel transpordib
• Vastsündinu inklusioonkonjunktiviit saadakse sünnitusel, tekib 25% imikutest, kelle emal on aktiivne genitaalinf. • Interstitsiaalne pneumoonia 10…20% imikutest, kes sünnitusel kokku puutuvad. • STDd. Klamüdioos on ilmselt levinuim STD. LGV on krooniline STD, mis esineb sporaadiliselt Põhja-Ameerikas, Austraalias, Europas, aga suure levimusega Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas. Virulentsus. • Rakusisene replikatsioon • Takistab fagosoomi-lüsosoomi ühinemist • Korduvatel infektsioonidel põhjustab trahhoom patologilisi mõjusid Haigused. • Trahhoom – A, B, Ba, C. Follikulaarne konjunktiviit, difuusne põletik üle konjunktiivi. Konjunktiiv armistub, laud pöörduvad sissepoole, kriimustavad korneat. Kornea armistub. Nägemiskaotus. • Täiskasvanu inklusioonkonjunktiviit – A, B, Ba, D-K. suguliselt aktiivsetel täiskasvanutel. Mukopurulentne eritis,
kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. a) konstitutiivne sekretoorne suund läheb endoplasmaatilisest retiikulumist Golgi kompleksi ja sealt raku välispinnale; b) lüsosomaalne suund kus M6P poolt märgistatud valgud suunatakse läbi endosoomi lüsosoomi; c) reguleeritud sekretoorne suund esineb spetsialiseeritud rakkudes, kus on nn. kontrollitud eksotsütoos. Valkudel peavad olema signaaljärjestused, mis määravad nende jõudmise trans-Golgi sekretoorsetesse vesiikulitesse. Transportvesiikulite teket katalüüsivad spetsiaalsed katte valgud, mis kinnituvad vesiikulit tekitava membraani tsütoplasmapoolsele küljele. Nende valkude kaasabil justkui imetakse teatud osa membraanist välja ja tekitatakse vesiikul. Erinevalt klatriinist
Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning lõpuks ühinemine sihtkompartmendi mebraaniga. a) konstitutiivne sekretoorne suund läheb endoplasmaatilisest retiikulumist Golgi kompleksi ja sealt raku välispinnale; b) lüsosomaalne suund kus M6P poolt märgistatud valgud suunatakse läbi endosoomi lüsosoomi; c) reguleeritud sekretoorne suund esineb spetsialiseeritud rakkudes, kus on nn. kontrollitud eksotsütoos. Valkudel peavad olema signaaljärjestused, mis määravad nende jõudmise trans-Golgi sekretoorsetesse vesiikulitesse. Transportvesiikulite teket katalüüsivad spetsiaalsed katte valgud, mis kinnituvad vesiikulit tekitava membraani tsütoplasmapoolsele küljele. Nende valkude kaasabil justkui imetakse teatud osa membraanist välja ja tekitatakse vesiikul
lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas- fagotsüüt sopistab oma rakumembraani neelatava objekti ümber 4. Lüsosoomi liitumine fagosoomiga 5. Bakteri hävitamine- lüütilised ensüümid: lüsosüüm, proteaasid, NADPH oksüdaasid, mille toimel tekivad reaktiivsed hapnikuosakesed (ROS). Bakterit aitab veel hävitada ka madal pH. 6. Laguproduktide väljutamine Opsoniinidega (antikehad, komplemendi aktiivsed komponendid- C3b) märgistatud patogeen on tunduvalt paremini allaneelatav kui märgistamata infektsioonitekitaja. 15
rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Mis on eksotsütoos - transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga ja endotsütoos - väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine (pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil, vesiiklid liiguvad lüsosoomi, fagotsütoos suuremate (tahkete) partiklite omastamine ja lagundamine, konstitutiivne selle kaudu sorteeritud valgud liiguvad väikestes, vähempakitud vesiiklites ja reguleeritud sekretsioon selle kaudu sorteeritud valgud liiguvad tihedamalt pakitud, suuremates vesiiklites, need vabanevad mingi signaali tulemusena)? 3. ER signaaljärjestus, kus paikneb ja millised on seaduspärasused laetud N-
optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad Päritolu järgi: loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a)fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid(fibrinoogeen), müosiinid b)globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2.Liitvalgud kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid
Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. Sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest võib rakusein hävineda. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite kujud. Protopastid bakteri vormid, mis moodustuvad grampositiivsete
Bakteriaalselt poolläbi laskev. Võtab osa eksotoksiini eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt, jaotatakse grampositiivseteks ja gramnegatiivseteks. Kasutusele võttis Hollandi teadlane Gramm. Erinevad teineteisest nii keemiliselt kui ka füüsikaliselt. Grampositiivsed bakterid lillad, rakusein peptiidoglükaanist ja tühhaiinhapetest. Viimased tugevdavad ja stabiliseerivad mikroobrakuseina. Paljudel gram+ bakteritel lõhustub rakusein lüsosoomi toimel. Gramnegatiivsed bakterid punased, peptidolükaani kiht on õhem. Lisaks sellele on nendes rakkudes lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid ja välismembraanis esinevad fosfolipiidid ning lipopolüsahhariidid. Bakterite rakusein lõhustub penitsiliini toimel. Sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest võib rakusein hävineda. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite kujud. Protopastid bakteri vormid, mis moodustuvad grampositiivsete
sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära
soonesein jäigastub. Tulemus on kõrgenenud vererõhk. 6. Rakuvälised jääkained. Näiteks amüloidid põhjustavad ladestiste kogunemist ajus Alzheimeri tõve põdejatel toimub see protsess nii kiiresti, et patsient ei suuda töödelda infot. 7. Rakusisesed jääkained. Rakud suudavad purustada suuri molekule, ent aeg-ajalt tekib neis molekule, mida rakk ise pole võimeline hävitama. Ehkki seda juhtub harva, kogunevad jääkained ajapikku raku lüsosoomi, mis toimib jäätmekäitluskeskusena. Lõpuks hakkavad need häirima raku normaalset tööd. See probleem puudutab just rakke, mis ei uuene. Kui need lakkavad toimimast, moodustub veresoontes lubi, mis vähendab soonte elastsust. 60. Krooniline väsimus. Kroonilise väsimuse sündroomi (Chronic Fatigue Syndrome) esineb sagedamini naistel vanuses 30-50. Põhjalik uuring näitas, et kroonilise väsimuse sündroomi põdevatel inimestel on tervete inimestega võrreldes hulk teatud
Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad
annaabi.ee 
