Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool, ergastamine- aatomitele energ andmise teel nende viimine kõrgemasse energia olekusse, ergastamise viisid: soojendamine, elektriväljas kiirendatud elkt, eksotermiselt, fotoluminestsents- valgusega erg. Kiirgamise iseloom: spontaanne- iseeneslik kiirgus, stimuleeritud- sunnitud kiirgus. Pöördhõive: ergastatud aatomeid on kiirgavas aines rohkem kui ergastamata aatomeid.
Soojuskiirguse olemus (mis liiki kiirgus). Soojuskiirgus kujutab endast infrapuna kiirgust. Soojuskiirgusega seotud suurused (integraalne ja diferentsiaalne kiirgusvõime, neeldumisvõime), nende mõõtühikute nimetused SI-s. 1. Integraalne kiirgusvõime ehk energeetiline valgsus ehk võime kiirata energiat. R = E/S*t = 1J/m^2*s = 1W/m^2 - R-integraalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg. 2. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus. r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluu...
lähidalt vedelikuks kaugelt Temperatuuri muutumine mõjub neile. Mõned neist võivad olla küteks Soojusjuhtivus Sarnasus Soojuskiirgus Energia levib ühest osakest Mõlemad on soojusülekande Siseenergia levib kiirgamise teistele liigid teel Nõuab kehade kontakti On eluvajalikud Levib lainedeks Energia tuleb soojust kehast külmale
Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid, halvad jää, vesi, klaas ja õhk. Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Soojuskiirgus siseenergia levimist kiirgamise teel. Keha kiirgab ajaühikus rohkem energiat: · Mida kõrgem on temperatuur; · Mida tumedam on kiirgava keha pind; · Mida suurem on keha pindala.
Külmarekord püstitati Antarktikas, kus temperatuur ulatus -89,2 kraadini 21. juulil 1983. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekandeid on mitut liiki: Soojusjuhtivus - siseenergia levib ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsioon - siseenergia levib vedelike- või gaasivoolude liikumise teel Soojuskiirgus - siseenergia levib kiirgamise teel Kõik metallid on väga head soojusjuhid. Viktoriin Jagame kõigile lehe, millel on 7 küsimust valikvastustega. Teil on aega 2 minutit. Parimate vahel läheb loosi Everini sidrunivesi! https://www.random.org/ Täname tähelepanu eest
vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub (mitu) a. ainekoguse massist c. Aine aurustumissoojusest 6. Jää sulamistemp on 273 kraadi a. absoluutses temperatuuriskaalas (K) 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub (mitu) a. keha temperatuurist
TERMODÜNAAMIKA Soojusülekanne- siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusülekande liigid: · Soojusjuhtivus- soojusülekande liik,kus energia levib ühelt kehalt teisele molekulide vaheliste põrgete tõttu. · Konvektsioon- soojusülekande liik, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirgus- soojusülekandeliik, kus energia levib elektromagneetiliste lainete kiirgamise tõttu. Keha pinna soojuse äraandmise võime sõltub: · Temperatuurist · Massist · Pinnaomadustest · Pindalast Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Q- soojushulk-1J Q = cmt Q = cm( t 2 - t1 ) c-aine erisoojus-1J/g*K m-keha mass- 1kg t- temp.muut- K
1. Milles seisneb Plancki hüpotees aatomi kiirgamise kohta? Valgus ei kiirgu aatomist mitte lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat väikeste kvantide kaupa, kusjuures kvandi energia E=hf, kus E- kvandi energia (J) f- sagedus (Hz) h- Plancki konstant 2. Mis on footon? Tema energia, mass, impulss. Footoniks hakati kutsuma valguskvanti. Energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E=hf, E- f energia (g) h-Planckoi konstant, 6.6 * 10-34 Mass: footonil ei ole seisumassi, ei saa eksisteerida paigalolekus, E=mc2 m=(hf):c2 f- mass oleneb valguse sagedusest, mida suurem f seda suurem m. Impulss on määratud footoni massi ja kiiruse korrutisega. p=mc , suund ühtib laine levimissuunaga 3. Mida tähendab, et footonil puudub seisumass? Footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Omandab tekkimise hetkel kiiruse ja neeldumisel annab ära oma energia sellel...
vesi, klaas õhk. Konvektsioon Muutke teksti laade Teine tase Siseenergia levimist Kolmas tase vedeliku või gaasivoolude Neljas tase Viies tase liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojuskiirgus Siseenergia levimist kiirgamise teel nimetatakse soojuskiirguseks. Soojuskiirguse levimine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris Kasvuhoonegaasid atmosfääris ei lase
saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu), töötav keha (gaas), jahuti (süsteemilt siseenergiat saav keha, väliskeskkond), soojusmasinates
juhtmepooli läbiva voolu muutumine esile poolile mõjuva magnetjõu. Selle jõu taktis hakkab pool võnkume. Pool on ühendatud membraaniga, mille võnkumisel tekivad helilained. Raadiosaatja Raadiosaatja on raadiosaatejaama osa, milles toimub informatsiooni kandva signaali võimendamine ja muundamine selleks, et viia teda raadio teel edastamiseks sobivale kujule. Kuna raadiolainete kiirgamise, levi ja vastuvõtu tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi. Seda protsessi nimetatakse Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info
Soojema keha siseenergia väheneb ja külmema kehal suureneb. Soojusülekanne kestab seni kuni temperatuurid on ühtlustunud. Soojusülekande liigid: konvektsioon- sü, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Soojusjuhtivus- sü, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulide liikumise tõttu, ilma et keha ümber paikneks. Soojuskiirgus- sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise neelamise tõttu. TD I printsiip: Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Q- soojushulk- 1J Q>0-süsteem saab juurde soojushulga -muut Q<0-süsteem annab ära soojushulga U- siseenergia muut-1J A>0-kui keha paisub A- töö-1J A<0-ruumala väheneb
n0 p+ + e + . Positronidest koosnev beetakiirgus tekib +-lagunemisel. + lagunemine toimub juhul, kui prooton (p+) muutub neutroniks (n0) kiirates positroni e+ ja elektronneutriino (v). p+ n0 + e+ + . Kuna + lagunemine vajab toimumiseks lisaenergiat, siis reeglina on +-kiirgus väiksema intensiivsusega kui -kiirgus. Beetalagunemise tulemusena võib aatomituum jääda ergastatud olekusse. Tuuma tagasipöördumine põhiolekusse toimub läbi gammakvandi kiirgamise, mistõttu beetakiirgusele võib kaasneda gammakiirgus. 6) Radioaktiivlagunemise seadus: statistiline seadus, see ei võimalda ennustada konkreetse tuuma lagunemishetke ja kehtib vaid suure arvu tuumade korral. N= N0e-t .N- tuumade arv ajahetkel t, N0- tuumade arv ajahetkel t=0, - tuuma ajaühikus lagunemise tõenäosus, t- vaadeldav ajahetk. Poolestusaja kaudu: N= N0 2-t/T , kus T on poolestusaeg. 7) Tuumareaktsioonid: nim aatomituumade muundumist
Täpse orbitaali määramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga. Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse läheb aatom läbi footoni kiirgamise, mille puhul elektron naaseb vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Kuna erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter)
Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? · Aine koosneb molekulidest · Osakesed on pidevas liikumises · Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud 2. Mis on soojusliikumine? Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. 3. Miks muutub molekulide kineetiline energia? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4. Mida nimetatakse Browni liikumiseks? Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5. Mis on Browni liikum...
saadakse kolme põhivärvuse (punane, sinine, roheline) liitumisel. Aditiivne mudel – tuleb värvusi ette kujutada, kui valgusvihke. Nende kolme värvi liitmisel tekiks valge valgus ning isegi nende lisavärvuste kokku liitmisel tekiks valge valgus. Aditiivne RGB mudel on kasutuses valgustuses (prožektorid, näiteks teatris), videotehnikas, värvifilmiprinterites ja monitoride (kuvarite, TV-ekraanide) puhul. Oluline on, et värvus tekitatakse aktiivsel meetodil – ise kiirgamise teel. Punktvalgusallikaks nimetatakse sellist valgusallikat, mille mõõtmed on palju kordi väiksemad võrreldes eseme mõõtmetega. Punktvalgusallikas kiirgab valgust kõigis suundades, radiaalselt. Punktvalgusallikas tekitab esemest selgepiirilise varju. Kui minna väga kaugele, siis valgusallikast kiirguv valgus nõrgeneb, kuna valguskiired "hajuvad ruumi ära". Eseme varju konstrueerimisekstõmmatakse kaks kiirt punktvalgusallikast lähtuva valguse sihis, nii et need
kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma ringjoonelistel orbiitidel. Bohri Postulaadid : 1)statsionaarsete olekute postulaat- üks laeng kestab, aga ei saa energiat juurde ja ei kiirga ise energiat. 2) energia kiirgamise ja neeldumise postulaat- energia üleminek ühest statsionaarsest olekust teise. 3) lubatud elektronide orbiitide postulaat VALEM: mvr n = n * h/mv 4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga 5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta Püstitas hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta: oletas, et ka osakestel on laineomadused,
Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv (energia kiirgamise tagajärjel peaks elekrtoni orbiidi raadius vähenema ja elektron langema tuuma). 2. Tuum on: · kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. · Tema mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Tuuma on aga koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma suurust saab mõõta. · Tuuma koostisosad on prootonid (p) ja neutronid (n). Prootonite arv tuumas tähistatakse Z ja võrdub järjekorra numbriga Mendeljevi tabelis. Neutronite arv tuumas on N.
üsna lähedal. Tehgelikult on mägi palju kaugemal kui me seda ette kujutasime. Kehade nägemiseks vajav valgus Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt. Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus ligi 6000 kraadi C järgi. Ka elektripirnis on ka suur kuumus, elektripirni traadikese kuumus töötamise ajal ülatud 2800 kraadist kuni 3200 kraadini celsiuse skaala järgi. Valgusallikaid
soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib ühelt aine osalt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk
Wcm=constw^4. Ajaühikus tekkivate lainete energia Wcm on võrdeline kiirgusallika võnkesageduse neljanda astmega. 1888.aastal kasutas Heinrich Rudolf Hertz esimesena avatud võnkeringi elektromagnetlainete tekitamiseks. Seadet nimm Hertzi vibraatoriks. (j3) Juhid laetakse kõrge pingeni, teatud pingel tekib läbilöök, on näha sädet. Vooluring sulgub. Tekivad suure sagedusega võnkumised, mis sumbuvad juhtmete takistuse ja elektromagnetlainete kiirgamise tõttu. Juhtme poole laetakse uuesti, tekib jälle läbilook jne. Elektromagnetlainete omadused: 1) elektromagnetlainete neeldumine (dielektrikuga) 2)elektromagnetlainete peegeldumine (metallplaadiga) 3) elektromagnetlainete murdumine (parafiin) 4)elektromagnetlainete ristlainelisus 5)elektromagnetlainete interferents. Raadioside. Kõne ja muusika edasikandmine raadio teel sai võimalikuks pärast kandesagedusgeneraatori leiutamist 1913.aastal (j4). Raadiosaatja mikrofoniringis tekib
Tallinna Tehnikaülikool VIRMALISED Referaat Autor: Sinu nimi 2011 1. Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle
liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga. · Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus. Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure energiaga alfaosakesed neelduvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Õhus suudavad nad läbida
keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud soojushulk (J), c J on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuri vahe). Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke.
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
neelavad veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab tugevalt kiirgust lainepikkuse vahemikus 6-8,5 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkub maailmaruumi. Atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus? On maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. 2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus,
Röntgeniaparaadis radioaktiivset ainet ei ole, aga ta tekitab kiirgust. See kiirgus on küll raadio- ja valguskiirguse lähedane sugulane, kuid energiarikas ja suure läbistusvöimega. Kuna ta liigub otse, ei peegeldu ja hajub vähe, siis saab teda kasutada läbivate kiirte abil piltide tegemiseks. Suure läbistusvõime kaasnähtuseks on aga see, et erinevalt raadio- või valguskiirgusest on röntgenikiirgus ioniseeriv. Erinevalt radioaktiivsetest ainetest, mis kiirgamise ajal võivad asuda nii väljaspool meid kui meie sees, on röntgenikiirguse allikas inimese jaoks alati välispidine. Selle toime lõpeb alati, kui kiirgusallikas välja lülitatakse. 4 RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on naatriumiks keedusoolas, hapnikuks õhus või hoopis kullaks sõrmuses. Neutronite arv
Mikromaailma sündmustele on kvantmehaanika seisukohalt omane teatav tõenäosuslikkus. Me ei saa küll ennustada, millal antud aatom täpselt kiirgab, kuid võime väita, mis hetkel see kõige tõenäolisemalt toimub. -see on kvantprotsesside omapära. Suurema aatomite koosluse korral võime täiesti täpselt ennustada aatomeid iseloomustava füüsikalise suuruse keskväärtust. Nt kiiratava energia keskväärtust. Valgus tekib paljude aatomite kiirgamise tulemusena (aatomi kvantoleku muutumisel), milles iga üksiku aatomi (üksiku valguskvandi) käitumist saab ennustada vaid teatud tõenäosusega. Vaatamata tõenäosuslikkusele ei kao ka kvantmehaanika seadustest põhjuslikkus. See avaldub teisiti. Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa põhimõtteliselt olevikku täpselt teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega
Pilet nr 13. Pikalainelinekiirgus atmosfääris, Boltzmani seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalainelinekiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus atmosfääri põhilised gaasid ( lämmastik, hapnik ja argoon) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe. Peamised pikalainekiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Boltzmani seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = beeta * T astmes 4. Seadust kasutatakse mitmesuguste looduslike kehade nagu maa, lume, rohu, pilvede ja atmosfääri kiirgusvõime arvutamiseks. Pilvede klassifitseerimine. Ülemised pilved ( 6- 10km ) kiudpilved;kiudrünkpilved
3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud J soojushulk (J), c on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp ja algtemperatuuri vahe). 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem)
, kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõu toimel, näiteks kiikumine. Superpositsiooni printsiip väidab, et elektriliselt laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita.
kiirgust, mille lainepikkus on 8,5-12 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkub maailmaruumi, nimetatakse seda kiirguse piirkonda atmosfääri ,,esimeseks aknaks". Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Kui Maal puuduks atmosfäär, oleks tema keskmine temperatuur ligikaudu 40 C° võrra madalam praegusest. Stefan-Boltzmann`i seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. Seda seadust kasutatakse mitmesguste looduslike kehade, nagu maa, lume, rohu, pilvede, atmosfääri jt kiirgusvõime arvutamiseks.
tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel arenemisfaasist. Ööpäevane käik- keskpäeval, mil päike (maa,lume,vepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, -23. Boltzmanni seadus- iga keha neelab asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese värvus, niiskus, teiseltpoolt aga kiirguse lainepikkusest
põhjal? Metallilised tahkised tihedalt pakitud struktuur, heksagonaalselt või kuubiliselt. 12 aatomit ümberringi, 6 kõrval ja 3 ülal ja all. Tänu kiiresti reorganiseeruvale elektrongaasile metallikatioonide ümber on metallid sepistavad ja venitatavad. Elektronide liikuvus seletab ka metallide läiget: metallile langev valgus paneb elektronid võnkuma endaga samas sageduses ja põhjustab uue , sama sagedusega valguslaine kiirgamise. Ioonilised tahkised saab modelleerida kui eri laenguga ja eri raadiusega keradest koosnevaid, haprad. Sageli on nende struktuur lähedane tihedaimale pakendile, kus suured anioonid moodustavad struktuuri, mille tühimikes paiknevad katioonid. Kõrged sulamis- ja keemistemp. Molekuraalsed tahkised struktuur peegeldab fakti, et molekulid ei ole sfäärilised, samuti on siin kristalli kooshoidvad jõud suhteliselt väiksed
esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu; ? soojuskiirgus: energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tottu infrapunane elektromagnetkiirgus; levib valguse kiirusega; ainuke soojusulekande liik, mis esineb vaakumis. Soojuskiirgust iseloomustab Wieni nihkeseadus: lainepikkus, millele vastab kiirgusenergia mak simum, on poordvordeline kiirgava keha absoluutse temperatuuriga: Aine erisoojus naitab, kui suur soojushulk tostab uhikulise massiga keha temperatuuri uhe kraadi vorra.
c. tahketes kehades: põhiliselt soojusjuhtivus d. vaakumis: ainult soojuskiirgus 2. Millised on mikro, millised makroparameetrid? a. molekulide keskmine kiirus: mikroparameeter b. molekulimass: mikroparameeter c. ainekoguse ruumala: makroparameeter d. rõhk: makroparameeter e. temperatuur: makroparameeter 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik a. energia levib gaasi… vedeliku liikumise tõttu - konvektsioon b. energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu - soojuskiirgus c. energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks - soojusjuhtivus 4. Puidu erisoojus on ~3x suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv hulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub: aine massist ja aine aurustumissoojusest. 6. Jää sulamis temp. on 273 kraadi: absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas. 7
Võib luua analooge radariga: kosmoses asuv seade paiskab välja mikrolainete voo ning registreerib tagasipeegeldunud signaali, kusjuures on võimalik varieerida kiiratavate impulsside arvu, kestust, polarisatsiooni, kiire laiust, sagedust, ning langemisnurka. Lainepikkusi on võimalik valida nõnda, et need muudavad segavad faktorid nagu pilved ja udu läbipaistvateks. Aktiivsed kaugseire meetodid on näiteks Radar ja LIDAR, mis võimaldavad tänu kiirgamise ja kiirguse tagasi jõudmise vahelise ajahulga arvestamisele hankida teavet objekti asukoha, kõrguse, kiiruse ja suuna kohta. Veepinna kõrgust mõõdab altimeetria ning sagedust skatteromeetria. Huviorbiidis on veetaseme kõrguste hälbed tasakaaluasendist, mis võimadavad pinnahoovuste, Rossby lainete, sünoptiliste keeriste ja teiste dünaamiliste nähtuste määramist, kuna veetaseme ja selle poolt tekitatud rõhu gradient ning voolukiirus on geostroofilises seoses [4]
Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt poolt kasutada GPSi, mis jälgib auto üldist asukohta, aga pole piisavalt täpne sõiduradade jälgimiseks. (Laas 2017) Objektide tuvastamisevahendiks on nn kompuuternägemine, mis peaks ära tundma tavapäraseid objekte, nt liiklusmärke, foore ja jalakäijaid. Lisaks sellele on ümbruse efektiivsemaks tajumiseks autodel vaja saata ise aktiivselt signaale – elektromagnetilisi, mitte enam ultrahelisignaale. Radari signaalide kiirgamise ja peegeldunud signaalide vastuvõtmisega saab otsustada ümbritsevate objektide – autode, inimeste, loomade ja muu – kauguse ja kiiruse üle. (Laas 2017) Täiendav laserskaneerimine LIDAR-i abil võimaldab ümbrusest paremat kolmemõõtmelist pilti saada. Selline erinevate vahendite poolt saadud signaalide kombineerimine peaks võimaldama autol ümbrust piisavalt täpselt ja kiiresti tajuda, et suudab sõites vajalikke liikumist muutvaid otsuseid teha. (Laas 2017)
b. Tahketes kehades põhiliselt soojusjuhtivus c. Vedelikes põhiliselt konvektsioon d. Gaasides põhiliselt konvektsioon 2. Millised on mikro-, millised makroparameetrid? a. Molekuli mass mikro b. Molekulide keskmine kiirus mikro c. Temperatuur makro d. Rõhk makro e. Ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik a. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus b. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon c. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 4. Puidu erisoojus on umbes 3 korda suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendmiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub
raskustest hoolimata alustas naine seal oma tööd. Esiteks uuris ta elektrivoolu, mida uraanist lähtuv kiirgus tekitas, kasutades selleks seadmeid, mille kunagi oli leiutanud tema mees koos oma vennaga. Kuna vool oli väga nõrk, täiustas Pierre katseriistu. [1, 2] 9 Siis otsustas naine uurida kõiki tuntud keemilisi elemente, et teada saada, kas mõni neist veel kiirgab. Erilise kiirgamise nimetas naine „radioaktiivsuseks“ ning leidis, et lisaks uraanile on ka toorium radioaktiivne. Marie katsetas kõiki aineid, mis talle kätte sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda radioaktiivseid aineid, inaktiivsed, ning teised, mis sisaldavad tooriumi või uraani, aktiivsed. Kui aga naine hakkas mõõtma nende aktiivsete mineraalide kiirgust ja üllatus, et radioaktiivsus ilmneb palju tugevamini, kui võiks järeldada uraani või
soojusülekanne 20-25C juures toimub soojuse mahakandmine lisaenergiat nõudmata/ tagurpidi U Normaalsetes tingimustes (kehast madalam väistemperatuur) lahkub inimesest 10-20% soojust konduktsiooni ja konvektsiooni teel Õhuga sarnase temperatuuriga vees on soojuse eraldumine 26x suurem Radiatsioon Soojus kiirgub (infrapunane) keskkond. (Tänu sellele näha inimest infrapunakaameraga) Tavaliselt lahkub kehalt kiirgamise teel 60% soojusest (21-25°C toa temperatuuril) Kui keskkonnas on kehast kõrgema temperatuuriga elemente, tajume nende soojust (keha saab soojust) Aurustumine Vee molekulid saavad keha pinnalt soojusenergiat ning lahkuvad, viies kaasa osa soojusenergiast Rahu olukorras 20% Peamine soojuse eemaldamise viis kehalisel tööl 80% Tedvustamata aurustumine (ca 10% soojuskadu) on stabiilne Tajutav higistamine muutub seoses keha vajadustega
konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib ühelt aine osalt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. · Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 2
kihtsajupilved Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) rünkpilved Cumulus (Cu), rünksajupilved Cumulonimbus (Cb). Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? Pinnase temp maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja konvektsiooni teel. Viimasel juhul kantakse soojus edasi pinnases leiduva vee ja õhu liikumise teel. Peamist osa etendab soojusjuhtivus, teiste protsesside osatähtsus on väiksem. Soojusjuhtivus sõltub pinnase koostisest, vee- ja õhuniiskusest. Temp muutub pinnases ööpäevase ja aastase perioodiga. Temp kõikumine pinnases kahaneb sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Mida paremini pinnas juhib soojust, seda sügavamale ulatuvad temp kõikumised temas
2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb? palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, Pinnase temp – maapinnale tungib soojus edasi pinnase juhtivuse , kiirgamise ja konvektsiooni teel. Viimasel juhul kantakse soojus edasi teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), pinnases leiduva vee ja õhu liikumise teel. Peamist osa etendab soojusjuhtivus, teiste protsesside osatähtsus on väiksem. Soojusjuhtivus 3)segasademed (lumelörts)
valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Suletud süsteem on selline kehade kogum, kus ei toimu mehaanilise energia muundumist teisteks energia liikideks, näiteks soojuseks. Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub perioodilise välisjõu toimel, näiteks kiikumine.
on 6-8,5 mikromeetrit, kuid peaaegu üldse ei neela kiirgust, mille lainepikkus on 8,5-12 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkun maailmaruumi, nimetatakse seda kiirguse piirkonda atmosfääri ,,esimeseks aknaks". Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Kui Maal puuduks atmosfäär, oleks tema keskmine temperatuur ligikaudu 40 C° võrra madalam praegusest (+15 C° asemel -23 C°). Stefan-Boltzmann`i seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = T4 (astmes 4). Seda seadust kasutatakse mitmesguste looduslike kehade, nagu maa, lume, rohu, pilvede, atmosfääri jt kiirgusvõime arvutamiseks
Kolme värvi ( kollase, sinise ja purpurse - lillaka varjundiga punane ) segamisega saab värvida pinna mistahes värvi. (Mitte samastada värviliste valguskiirte segunemisega.) Seepärast kasutatakse värvitrükis põhivärvidena kollast, sinist ja purpurset. 3.5.6. Footoni energia Optiliste nähtuste uurimine näitas, et valguse levimist saab seletada ainult laineteooriaga, valguse kiirgamist ja neeldumist aga valguse kiirgamise kvantteooria abil. 1900. a. püstitas saksa füüsik Max Karl Ernt Ludwig Planck (plank) ( 1858 - 1947 ) hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad lõpliku suurusega energiakvantide kaupa. 34 Kvantteooria tõi esile aine ja välja uusi omadusi, ennustas uusi nähtusi, mis hiljem katsetes avastatigi. Valguse laine - ja korpuskulaaromaduste seost avaldab kvantteoorias Plancki valemiga:
Hematoksüliin(happeline piirkond DNA, RNA), eosiin (aluseline- tsütoplasma), trüptaansinine- happeline värv,läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamebranne javärvib tsütoplasma valke Propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid-positiivselt laetud fluorestseeruvad ained, mis läbivad surnud rakkude kahjustatud plasmamembraani ning värvivad nukleiinhappeid (DNA, RNA). Seostuvad aluspaaride vahele, mille järel nende fluorestsents tõuseb ligi 30 korda. Neeldumis maksimum 535 nm ja kiirgamise maksimum 617 nm. Märgistatud antikehade kasutamise põhimõte kaudse immuunotsütokeemia meetodi puhul. Antigeenile seondubantikeha, millele omakorda seondub märgistatud antikeha Konfokaalse skanneeriva fluorestsentsmikroskoopia põhimõte. Fluorestseeruvate hübriidvalkude saamine ja kasutamine elusate rakkude uurimiseks. GFP märgistatud valgu liikumist saab jälgida Läbiva kiirega ja skanneeriva elektronmikroskoobi tööpõhimõte.
Ultronid on olelusvormid, kes koosnevad peamiselt vaimsest energiast. Ta kiirgab tugevalt nähtavuses, ultravioletses valguses ning kappa kiirguse alas. Ultronite väljakiirgamise allikaks on joonisel nähtavad kühmud/sõlmed (Nodes/Foir-id). Kui spektograaf skaneerib läbi ultra- violetse ulatuse (103,2 112 Ongströmi ühikut), siis me näeme, et need Foir-id ei ole püsivad erinevatele lainepikkustele. Ultronid saavad kontrollida oma kiirgamise intensiivsust Foir-ide relatiivse positsiooni muutmisega. Ultronid tajuvad dimensioone ja objekte elektromagnetilise energia mõistes. Teades erinevate keskkondade läbimise valguskiirust, on ta võimeline otsus- tama oma ümbruse üle samamoodi, nagu Maal olevad nahkhiired on võimelised kasutama enda hääle peegeldust, et vältida vastu objekti lendamist. Hutchinson-i kiirguse analüüsist (Hutchinson Radiation Analysis (HRA)) tuleneb, et mitte-
25) põhjal v / , siis nii allika poolt kiiratav sagedus kui vaatleja poolt tajutav sagedus peavad olema võrdsed. 9 Järgmisena võtame vaatluse alla olukorra, kus vastuvõtja on endiselt paigal, kuid allikas liigub paremale kiirusega . Allika esialgne asend olgu , sellest asendist kiirgas ta välja laine L1 . Laine L2 kiirgamise hetkeks, mis toimub ühe perioodi T A võrra hiljem, on allikas liikunud paremale teepikkuse võrra, vt. järgnev joonis. Laine L1 on parajasti jõudnud vaatlejani. Kaugus punktide A1 ja V vahel on, nagu eelmiselgi joonisel, 2 A . Vaatleja poolt mõõdetud lainepikkus kui vahemaa lainete L1 ja L2 on vastavalt joonisele V 2 A s A A s , mis tõttu avaldub V A v AT A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
