imidasooliga. Kuuendat sidet raud moodustab seostudes hapnikuga. T olekus (ilma hapnikuta) asub raua aatom porfüriini tasapinnast väljas. Hapnikuga seostumisel muutub hemoglobiini konformatsioon (R-olek), mille jooksul raua aatom liikub porfüriini tasapinda ning liikub ka sellega seotud histidiini ahel (moodustub niisugune ristike). 3.1 Kuidas iseloomustatalse kvantitatiivselt valkude ja ligandide seostumist? Valgu (P) ja ligandi (L) pöörduvat seostumist iseloomustab seostumise tasakaal: P + L PL. [ PL ] K a Tasakaalukonstant võrdub: Ka= = [ P] [ L ] Kd Kui ligandi konstentratsioon on seostuva valgu kontsentratsioonist palju suurem, siis vaba ligandi [ L]
ensüümi) konformatsiooni muutuse Ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt on afiinsus Mehhanismid, mis reguleerivad valkude funktsionaalsust Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori seondumise järgselt, üleminek aktiivse ja mitteaktiivse vormi vahel (active and inactive state) Ligandide kooperatiivsed efektid (ühe ligandi seondumine kas inhibeerib või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) Fosforüleerimine - defosforüleerimine Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi Ligandide kooperatiivsed efektid Ensüümreaktsiooni kineetikat iseloomustavad parameetrid Vmax ja Km
kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde siduda erinava arvu ligande. See kõik sõltub tingimustest: keskkonna pH, liganide arv, ülekaal lahuseses, temperatuur, ligandide tüüp jne jne. Nt Cu(II) aatom võib seonduda sõltuvalt asjaoludest 2, 3 või 4 ligandiga. Näide kompleksimoodustajast alumiinium(3+) ja ligandideks, milleks on selles näiteks vee molekuid.
Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul. Substraadiga võib ensüüm muutusi. Võib olla ka kasutusel: kon ühinemiskonstant ja koff dissotsiatsioonikonstant kon on teist järku kiiruskonstant (1/Ms), k-off on esimest järku kiiruskonstant, sest on ensüümi ja ligandi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (1/s) Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon, k1 on assotsiatsiooni kiiruskonstant. - ühik on (1/M) Kass on assotsiatsiooni konstant. Vastassuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on dissotsiatsioonikonstant. ühik on (M) Kui pool valku ligandiga kompleksis ja pool valku on vaba, siis dissotsiatsioonikonstant võrdub [L]. Kui K d=[L], siis
infokandjate). 3. Vastus: a) Lühiajaline vastus – tsütoplasmas, nt valkude aktiivsuse muutused b) Pikaajaline vastus – tuumasisene etapp – geeniekspressiooni muutmine transkriptsioonifaktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu. 2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus? Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC)
Protein self-splicing mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist lõigatakse välja osa järjestustest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku. II VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant. Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on K a arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreakstiooni parameetrid Vmax ja Km.
Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad: on sigmoidaalsed. (Vaata loen 9 slaid 12.) 5) Müoglobiini ja hemoglobiini toimimine allosteerilise regulatsiooni näitena, nende struktuuride erinevuste mõju hapnikutranspordile. Hapnik seotakse ligandina Fe-le. Müoglobiini hapnikuga seostumata Fe2+ ioon ulatub heemi tasapinnast välja. O2 sidumine tõmbab Fe2+ iooni heemi tasapinda. Fe ioon tõmbab oma His F8 ligandi endaga kaasa. F heeliks muudab oma asendit. Hemoglobiini allosteeriline käitumine seisneb selles, et ainult ahelad on võimelised siduma O2 T- olekus (-ahelal on see steeriliselt takistatud). Hapniku sidumisel tulemusena -ahelatele toimuvad konformatsioonimuutused teevad alles võimalikuks O2 sidumine ahelatele. Hemoglobiini hapnikuga seostumata Fe2+ ioon ulatub heemi tasapinnast välja. O2 siduminel Fe2+ tõmmatakse porfüriini tasapinda. Sellega tõmmatakse kaasa His F8 ja kogu 8. heeliks
kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad:
*Koordinatsioonisfäär moodustub ligandidest; *Sisesfäär kompleksimoodustaja koos ligandidega,valemis kirjutatakse nurksulgudesse;neutraalne, positiivne komplekskatioon,negatiivne kompleksanioon. *Välissfäär kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kelaadid al.1945 *Kompleksonomeetria tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; *Kelaat on tsükliline kompleksühend,milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar); Didentaatne ligand (ka bidentaatne) Didentaatsed ligandid 1,10-fenantroliin Tiitrimine aminopolükarboksüülhapetega *Avastamine, Schwarzenbach *Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II *Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloonB *Struktuur *Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I EDTA EDTA happelised omadused Astmeline dissotsiatsioon
aminohappelisi järjestusi ära), aminohappeline modifitseerimine, prosteetiliste rühmade lisamine(prosteetiline rühm – koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega). VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreaktsiooni parameetrid Vmax ja Km
4-TM mõlemad terminused on akust väljas. N-terminaalsel osal on signaalmolekuli aktiivtsenter. Suletud olekus on J nurgad sees koos, avatud olekus aga C kujuliselt, ning neist saab läbi minna ioonide voog. Avanemise põhjustab TM2 domeenide asendi muutus. 11 Nikotiini-, serotoniini-, glütsiini- ja gammaaminovõihappe retseptorid. 3-TM N-terminus on rakust väljas, C-terminus on raku sees. Ligandi sidumise kohas on N-terminusel (A) ning teine (B) ekstratsellulaarsel domeenil TM3 ja TM4 vahel. L-glutamaadi retseptori-Ca2+-kanali valgu subühik. 2-TM Mõlemad terminused on rakus sees ning ioonkanal kosneb viiest subühikust. Kaks transmembraanset domeeni. ATP aktiveerib. G-valguga seotud retseptorid - 7-TM 7-TM C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne
klass) (seente paljunemisferomoonide retseptorid) · E-klass (või 5. klass) (cAMP retseptorid) · F-klass (või 6. klass) (kräsuline/silutud) RETSEPTOR TÜROSIINKINAASID (RTK) JA RAS VALGUD Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel. Struktuur Ligandi siduvaks molekuliosaks on rakuväline domeen. See võib olla iseseisev üksus, mis on ülejäänud retseptoriga ühendatud disulfiidsidemega. Samasugune mehhanism esineb ka kahe retseptori sidumisel homo- või heterodimeeriks. Membraani läbiv osa koosneb ühest -heeliksist, rakusisene domeen täidab mitmeid regulatoorseid funktsioone ning on ka vastutav kinaasi aktiivsuse eest. Regulatsioon Ligandi sidumisega kaasneb:
INF-tundlike geenide transkriptsiooni. 24. Kus toimub transkriptsioon? Tuumas. Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad? Tuumas ja tsütoplasmas. Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post-translatsioonilised modifikatsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisevõimet STAT valk tuleb fosforüülida selleks, et see saaks DNAga seonduda ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni vajalik on ligandi seondumine, näiteks tuumaretseptorite puhul. 25. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. Elongatsioon on pärast esimese 50bp sünteesi väga kiire, nii et Pol II peatub alles 3'otsa järjestusel, mis kontrollib RNA ahela lõikamist ja RNA polüadenüülimist, millest moodustub mRNA saba. 26. RNA Polümeraas I ja III seoseline transkriptsioon. Initsiatsioon on väga sarnane Pol II omaga. Initsiatsioonikomplekside kokkupanek algab teatud generaalsete TFde sidumisega
sekundaarset signaalülekandjat IP3 ja DG.Tänu a-subühiku fosfaasi aktiivsusele GTP hudrolüüsitakse GDP-ks ning a-subühik vabaneb fosfolipaasist C.Kinaasiga seotud rets-1TM N- termineelsel osal on signaalmolekuli aktiivtsentriks,Valgu C- term osas on katalüütiline piirkond.Seega toimib ta üheaegselt rets-na ja ensüümina nt fosforüleerib türosiinjäägi OH- rühmast. Nt insuliin ja kasvufaktor.Intratsellul aarsed rets-koosnevad ühest proteiinist,mille C-terminaalil on ligandi siduv koht ja keskel DNA-ga sidumise koht. Nt. Tuuma hormooni retseptorid,millega seostuvad steroidsed hormoonid,kilpnäärme hormoon, retinoidid.Steroidhorm oonide rets:Nad on intratsellulaarsed rets.On steroidi sidumise koht ja DNA sidumise koht.
aktiivsust moduleerivad ehk muudavad Ca2+ ja GTP. 2.Valkude tsükliline fosforüleerimine (valkudele lisatakse fosfaatrühmi), mida katalüüsivad ensüüm proteiinkinaasid, ja defosforüleerimine, mida katalüüsivad fosfataasid; mõjutab valgu seondumist ligandile (üks nendest vormidest on valgu aktiivne vorm, teine mitte) 3.Proteolüütiline lõikamine (trüpsinogeen, chymotrüpsinogeen), mis aktiveerib/deaktiveerib valke pöördumatult. 4.Allosteerilised muutused ligandi molekuli seondamine indutseerib valgu konformatsiooni muutuse või allosteerilise transitsiooni, mis mõjutab valgu aktiivsust - (RNA) primaartranskript - Basaalsed transkriptsioonifaktorid Valgud nimega transkripstioonifaktorid abistavad RNA polümeraasi ja reguleerivadtema funktsiooni. vajatakse igas transkriptsiooni. - Modulatoorsed transkriptsioonifaktorid - Valgud nimega transkripstioonifaktorid abistavad RNA polümeraasi ja reguleerivadtema funktsiooni
Regulatsioon Rakk on piltlikult võrreldav tööstusettevõttega · Vabrik Rakk · Toorained Lähteained · Valmistoodang Lõpp-produktid · Vaheproduktid metabolismi vaheühendid · Tööpink Ensüüm · Tootmisliin Metabolismirada Vabriku töö peab olema reguleeritud: erinevate tööpinkide läbilaskevõime koordineerimine erinevate tootmisliinide läbilaskevõime koordineerimine tooraine jaotus erinevate tootmisliinide vahel turu nõudlus erinevate valmistoodete järele Vabrikus on insenerid ja ülemused Rakkudes toimib rida erinevaid regulatsioonimehhanisme Reguleeritakse ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide toimumise kiiruseid: substraatide ja produktide hulga kaudu kontroll substraadi tasemel ensüümide aktiivsuse kaudu allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine...
seostavad bakteritega ja stimuleerivad fagatsütoosi,neutroliseerub nende toksiine(vereplasma,koevedelik). IgD- antiallergiline, ag pinnaretseptoritega seostumine.(B-rakkude pind,vereplasma). IgM- esmase immuunvastuse antikeha, seostub erütrotsüütidega ja bakteritega(B-rakkude pind,vereplasma) IgE- Peamine kaitse parasiit-tingitud infektsioonide vastu(vereplasma). Ak-ag on valgu ja ligandi komplementaarne interaktsioon,mida hoivad koos mittekovalentsed sidemed. Selline kompleks on makrofaagidele ja neutrogiilidele signaal fagotsüteerimiseks. 7. Immuunglobuliinide kliinilisi aspekte 8. Valkude sadestamise põhialused kliiilise praktika jaoks Eesmäegid: biovedelike vabastamiseks teatud segavatest valkudest, kiireks ja odavaks valgu olemasolu tuvastamiseks, valkude puhastamiseks, ensüümreaktsiooni petamiseks ensüümide aktiivsuse määral. Ehitus- mida rohkem molekulis
järjekorras. 14. Kus toimub transkriptsioon? Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad? Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post- translatsioonilised modifi-katsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisvõimet ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni. Transkriptsioon leiab aset tuumas, motkondris, kloroplastis(eukarü.) ning tsüto-plasmas (prokarü.). Transkriptsioonifaktorid paiknevad tsütoplasmas (seovad ligandi liiguvad tuuma). a) DNAle sidumise võime muutumine nt. STAT valk peab olema fosforüleeritud, et seonduda DNA-ga
Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Toksiliste raskemetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel; ligandi kontsentratsioon vees; kelaatkompleksi stabiilsus; pH; lahustumatu metalliühendi iseloom; teised metalliioonid. 45. Huumus. Suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt; mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest; sellise lagunemise lõpp-produktid on huumus ja CO2; huumus on mulla kõige väärtuslikum
37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus-kuivatamine,peenestamine,homogeniseerimine. Paralleelproovid-ühest proovist tehaks...
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
erinevate ligandide asümmeetria üksteise suhtes (ehk sümmeetriatasandi puudumine isomeerides - nagu orgaanil. keemias). Optilised isomeerid suhtuvad teineteisesse nagu peegelpildid: Konformatsiooniline isomeeria: kompleksühendite võime muuta koordinatsioonilise polüeedri kuju, näit. üle minna tasapinnalisest konfiguratsioonist tetraeedriliseks: Sideme- isomeeria - esineb ligandide puhul, milles on vähemalt kaks mitte-võrdväärset doonortsentrit (kompleksi sisesfääris, ligandi struktuur peab säilima Ligandi isomeeria esineb isomeersete ligandidega komplekside puhul.Koordinatiivne isomeeria seisneb kompleks-katiooni või -aniooni osalises või täielikus koostise muutuses, kusjuures kompleksühendi koostis säilib g) Esineb veel ionisatsiooni-, solvaat- ja formaalisomeeriat. Kompleksühendite arv on tohutu, see on kõige levinum keemiliste ühendite klass. Enamikke molekule võib vaadelda kompleksühenditena, sest kovalentse sideme omadused ei sõltu
Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine-tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar). Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias- enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II. Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloon-B. Reageerib metallikatioonidega vahekorras 1:1 Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY-
- 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. - 4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui 1 sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nim neid bi-, tri-, jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Etüleendiamiini mõlemad otsas on lämmastikud, mille on vabad elektronpaarid. Tris? (etüleendiamiin)koobalt(III), [Co(en)3]3+. Metalli ioon on kolme ligandi vahel. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid. Ionisatsiooniisomeeria [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br Hüdraatisomeeria [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2*H2O Seoseisomeeria [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ Koordinatsiooniisomeeria [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]
Hemoglobiinis on tegu raua kompleksiga, klorofüllis magneesium ühendid/kompleksid. Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin, töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid. Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust. Deprotoneeritud ligant on tugeva komplekeeritud ühendi moodustaja. Kelaatkompleksid Humiinained- raskesti lahustuvad taimsed laguproduktid Polüelektrolüüdid- palju funktsionaalseid rühmi küljes. Humiinained jaotatakse vees ja happes lahustumise järgi. Sünteetilised kompleksi moodustajad Nitriotriatsetaat NTA EDTA Igasugused polüfosfaadid Neid kasutatakse pesuainete koostises Kare vesi Ca2+ ja Mg2+ Metallid keskkonnas: Mürgised raskmetallid Cd, Pb, Hg, As, Ba, Be
Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel spermiogenees 19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20. Normaalse raku funktsiooni muutused- Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
oma koaktivaatori CBPga (CREB binding protein) ning aktiveeruksid nende geenide promootorid, mis sisaldavad CREBi sidumissaite. Kui fosforüülitud juhusliku keerdkonformatsiooniga CREBi aktivatsioonidomään integreerub CBPga, siis toimub konformatsiooniline muutus ja moodustuvad 2 heeliksit, mis keerduvad ümber CBP interaktsioonidomääni. Ligand-siduvad domäänid funktsioneerivad tuuma-retseptoritel kui aktivatsioonidomäänid, kui nad on ligandseoselises vormis. Ligandi sidumine indutseerib konformatsioonilise muutuse, mis lubab ligand-siduval domäänil ligand-seoseliselt anda interaktsioone ka tuuma-retseptorite ko-aktivaatori lühikese -heeliksi domääniga, mille tulemusena moodustub kompleks, mis aktiveerib nende geenide promootoreid, mis sisaldavad tuuma-retseptori sidumissaiti. 23. Mis on sidumissait? ja mille poolest ta a)sarnaneb, b)erineb TATAbox-st? Sidumissait on ala DNA-l, millele transkriptsioonifaktor seondub
44. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbrile? Millel põhineb nende toime? · Leelismetallide karbonaadid. Silikaadid, ortfosfaadid- moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksmoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 45. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkes faasis? · Toksiliste raskmetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel - Ligandi konsentratsioon vees - Kelaatkompleksi stabiilsus - pH - Lahustumatu metalliühendi iseloom - Teised metalliioonid 46. Huumus- suurem osa taimsest materjaalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest. Sellise lagunemise lõpp- produktid on huumus ja CO 2. Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa
kasvama enne kui analüüt on ära reageerinud). b) - reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorbtsioon saavutab maksimumi ja jääb konstantseks, kui analüüt on ära reageerinud). c) - analüüt reageerub aineks, mis ei neela (kuna tiitrimise jooksul analüüt kahaneb, siis kahaneb ka absortsioon). d) - on kaks analüüti, milledel on erinev neeldumine, vi pärast esimese kompleksi moodustumist moodustub uus kompleks ligandi ja eelmise kompleksiga. e) - absorbeeriv analüüt muutub värvituks absorbeeriva titrandi poolt. f) - vimalk selgitus sama mis d)-l V v Tuleb arvestada parandit lahjendusele: Ak Ar V Turbidimeetria ja nefelomeetria Turbidimeetria ja nefelomeetria on hajutatud kiirguse mtmine. Hajunud kiirgusel on sama lainepikkus, mis ergastaval kiirgusel. Hajumine tekkib optilistel
· Trans-faktorid asuvad ,,mujal" (n. teises kromosoomis) ja toodavad valgusünteesi reguleerivaid tegureid · hormone-response elements (HREs) Trans-faktorid · Kontrollivad geeni ekpressiooni: ruumiline regulatsioon väljendub ainult teatud rakkudes ajaline reg. väljendub teatud ajal (näiteks arenguetapp) aktivatsiooni tagajärjel (fosforüleerimine) ligandi (ehk mingi molekuliga) sidumisel keskkonna tingimuste muutusel · Peamised tüübid (võtmed): steroid retseptor zinc finger valgud leucine zipper (iga 7. on leu) Wendy Prioonid · Prions, which cause diseases such as Creutzfeldt-Jakob and BSE (Bovine spongiform encephalopathy, commonly called mad cow), are pretty scary stuff
valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga järgitakse tähestikulist järjekorda. Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga. Negatiivse laenguga kompleksi nimes
Erinevad võimalused. Peamiselt neerude kaudu uriiniga ja soole kaudu roojaga. Mõned väljahingatava õhuga kopsude kaudu, naha ja limaskestade kaudu. 19. Mida käsitleb farmakodünaamika? Mida mõelda farmakodünaamiliste koostoimete all? Kus ja kuidas ravim toimet avaldab, mida teeb ravim organismiga 20. Millised on ravimite peamised ründepunktid (kuhu ravimid peamiselt toimivad)? 21. Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud? Kui ligand on teada, siis ligandi järgi. Kui ei, siis tähtsama farmakoni järgi. 22. Keemilise signalisatsiooni tüübid. Endokriinne - seotud hormoonidega, satuvad vereringesse ja avaldavad toimet üle kogu organismi Parakriinne - koehormoonid, mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus. 24
atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid. 14. Ioonide tasakaalu regulatsioon, happe-alus tasakaal. Happe alustasakaal. Vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga. Organismis on reg
- Mis on isosteerid? - Omadused erinevad, kuid suurus, polaarsus, elektronide jaotus on sama. - Nt: Fluor on Süsiniku isosteer, kuna neil on sarnased mõõtmed teised omadused o C-F side on stabiilsem kui C-H side. - Nt Amiidi asendamine pürrooliga, selektiivsem D3 suhtes, ja ei seondu D2- le (kõrvalefektid). Antipsühhootilise ravim. - - - Valgu (ensüümi substraadi või inhibiitori ning retseptori ligandi sidumistsentri) struktuurist lähtuv ravimidisain - Looduslike inhibiitorite najal. - ACE inhibiitorit vaja, blokkida angiotensiin II süntees, mis kutsub esile vererõhu tõusu. - Inhibiitor annab vajalikud sidemed aktiivtsentriga. Peptiidside aga puudub ja ensüüm jääb inhibeerituks, kuni inhibiitor asub aktiivtsentris. - Aktiivtsentris sisalduvad Zn2+ aatom ja arginiin; - Eeldati, et inhibiitoris peaks olema suktsiinhappe element;
surmaretseptorid TNFR, Fas). Apoptoosi algussignaal tuleb ekstratsellulaarselt. Surmasignaalid mõjutavad Bcl-2 valguperekonna liikmete pro- või antiapoptootilist aktiivsust. Teised surmasignaalid aktiveerivad erilisi rakupinna valke e surmaretseptoreid. Fas ligand aktiveerib Fas’i (first apoptosis signal) – esineb spetsialiseerunud immuunrakkude (tapja -lümfotsüütide välispinnal) tapjarakud indutseerivad apoptoosi immuunrakkudes, mida enam vaja pole. Fas ligandi seostumine Fasiga käivitab DISC kompleksi (rakusurma indutseeriv kompleks) aktiveerib initsiaatorkaspaasid kaspaaside kaskaad raku apoptootiline surm 1. Killer-lümfotsüüdi pinnal olev Fas ligand aktiveerib märklaudraku pinnal olevad Fas retseptorid 2. FADD seondub DISC kompleksiga 3. Pro-kaspaas 8 - initsiaatorkaspaas 4. Kaspaas 8 5. Prokaspaas 3 6. Kaspaas 3 7. Apoptoos
heleroheline punakaspruun ja kulunud K2Cr2O7 hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks (mg/l). o Pergmanganomeetriline tiitrimine Määratakse C2O42-, NO2-, H2O2 jt. redutseerijate sisaldust looduslikus vees, s.o hapnikutarvet Väga happelises keskkonnas: MnO4- + 8H+ + 5e- = Mn+2 + 4H2O o Kompleksonomeetriline tiitrimine Näiteks üldkareduse (Ca2+, Mg2+ ) määramine Seejuures muudab ligandi omadustega indikaator eriokroom-must värvi: 15 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 3.3 Gravimeetria Gravimeetriline analüüs sobib uuritava aine suhteliselt suuremate kontsentratsioonide analüüsiks. Meetodile on iseloomulikud vähesed nõudmised aparatuurile (ahi, kaalud). Kiire meetod, kui ei ole tegemist suure hulga proovidega
Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks · Ligandi seondumisele tundlik kanal dendriitidel ja rakukehal suleb või avab oma väravad kokkupuutel spetsiifilise keemilise stiimuliga · mehhaanilisel survel avanev kanal sensoorses retseptoris reageerib vibratsioonile, puudutusele, survele või koevenitusele · pingetundlik kanal aksonis avaneb vastavalt muutusele membraanipotentsiaalis ning vallandab niiviisi närviimpulsi ja juhib selle aksoni terminaali.
nimetatakse kelaatideks. Miks tekivad? Koordinatiivsete sidemete tekkevõimalus - mõjud ühtede aatomite tühjade elektron- orbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. Koordinatsiooniarv See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära (ligandide arv) kompleksi koordinatsiooniarvu. Levinumad koordinatsiooniarvud on 6 ja 4. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde siduda erinava arvu ligande. See kõik sõltub tingimustest nagu o keskkonna pH o liganide arv ja tüüp o ülekaal lahuseses
Seda signalisatsiooni on palju vähem uuritud 3. Rakud moodustavad teatud kontakte, nn. aukliiduseid ( gap-junctions), mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Ligand aine, mis spetsiifiliselt reptseptoriga seondub. Mingi signaalmolekuli retseptor võib organismis esineda mitmetel eri tüüpi rakkudel. See aga ei tähenda, et nendel erinevatel rakkudel vastus antud signaalmolekulile oleks täpselt ühesugune. Ligandi ainuke ülesane on muuta retseptori omadusi, et rakk seeläbi saaks teavitatud signaalmolekuli olemasolust rakku ümbritsevas keskkonnas. Vastavalt sellele, kui kaugel asuvad ja millised on sihtrakud, eristatakse järgmisi keemilise signalisatsiooni tüüpe: a) endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis
15. Kirjeldage keemiliste reaktsioonide abil berülliumi amfoteersust. · Be on amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. · Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. 17. Iseloomustage üldiselt magneesiumiühendeid. Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH) 2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Mg-ühendid on reeglina ioonilised. · Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati.
· Tsüklilised AH (Pro, Phe, Tyr, Trp, His; NB! Pro on sisuliselt võttes iminohape) · Asendamatud ja inimkehas sünteesitavad AH (asendatavad) 4.Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomorganismis · Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast · Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse · Peptiidside aminohappejääkide vahel · Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon · Omavad aktiivalasid ligandi sidumiseks Funktsioonid: a) Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b) Ehitusliku funktsiooni c) Transport funktsiooni d) Retseptor funktsiooni e) Regulatoorset funktsiooni f) Kaitse funktsiooni g) Liikumis- ja energeetilist funktsiooni 5. Valkude primaarstruktuur, valgu süntees. Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele.
Afiinsuskromatograafia- huvipakkuv valk võib mõnda väikest molekuli (nn.ligandi) väga tugevasti ja spetsiifiliselt siduda (s.t. teised valgud seda molekuli ei seo). Sünteesitakse resiin, mille küljes see molekul on ning voolutatakse valkude segu läbi resiini nagu teiste kromatograafialiikide puhul. Kolonni jääb kinni ainult meid huvitav valk. Nüüd muudetakse kas lahusti pH-d (valk-ligand seondumine sõltub lahuse pH-st) või lisatakse lahusesse mõnda teist ligandi, mis seondub valguga samast kohast, kus resiini küljes olev ligandki. Tulemusena tuleb huvipakkuv valk resiini küljest lahti ning väljub kolonnist. 45. Valkude struktuuri uurimise meetodid. 46. Antikehade ja liitvalkude kasutamisvõimalusi molekulaarbioloogias. 47. Transgeensete/geneetiliselt muundatud organismide tootmine ja kasutusvõimalusi. Transgeensed organismid- genoomi on
ligandideks. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. *Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri. *Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad koordinatsiooniarvud on 6 ja 4. *Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks(tsentraalatom on seotud ligandi mitme aatomiga). * Kompleksonomeetria: põhineb püsivate vees hästi lahustuvate sisekompleksühendite moodustumisel metallide katioonide ja kompleksoonide vahel. *Tiitrimine: meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). * Kareduse määramine. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Üldkareduse (Ca2+ ja Mg2+ ioonide summarse
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
Müoglobiini konformatsiooni muutus O2 mõjul · Hapniku sidumine muudab Mb konformatsiooni · Hapnikuga seostumata Fe2+ ioon ulatub heemi tasapinnast välja · Hapniku sidumine tõmbab Fe2+ iooni heemi tasapinda · Fe ioon tõmbab oma His F8 ligandi endaga kaasa · F heeliks muudab oma asendit kui hapnik seotakse heemile · Kogu Fe liikumine on 0,029 nm 0,29 Å · See muutus ei oma suurt tähtsust Mb korral, kuid on väga oluline Hb puhul! Hapniku sidumine Hb poolt Füsioloogiline tähtsus · Hb peab siduma hapniku kopsudes
samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G- valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca-ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal-retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite katalüütiline domään paikneb retseptori tsütoplasmaatilises osas ning see katalüüsib mitmete sihtvalkude fosforüleerimist. G-valkudega seotud retseptorid vahendavad raku vastust väga erinevatele
rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid). G-valkude osalus signaaliülekandes. Sekundaarsed käskjalgmolekulid (Ca- ioonid, cAMP). Kui signaalmolekul on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist. ioonkanal- retseptor. Ioonkanal-retseptorid - Ligandi seostumisel retseptoriga muutub selle konformatsioon ning tekib vaba läbipääs teatud ioonidele. Selline on näit. atsetüülkoliini retseptor lihasrakkudel. Katalüütilised retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite katalüütiline domään paikneb retseptori tsütoplasmaatilises osas ning see katalüüsib mitmete sihtvalkude fosforüleerimist
auk, seal aga tekkes osalevad mitmed eri valgud. + Ca ioonid- polümeriseerumine sarnane komplemendi C9 faktoriga granzymes (fragmentiinid) seriin proteaasid, koos perforiiniga rakku graanulites 1.läbi pooride 2.mannoos 6 fosfaatretseptor - initsieerib DNA tükeldamise 200bp oligomeerideks, Mõlemad rajad viivad apoptoosini. Tapjarakud ei kasuta ainult üht tapmismehhnismi. Mitu korraga. CTL võivad tappa ka Fas ligandi (FasL) abil, seostudes märklaua Fas retseptorile. Viib samuti apoptoosini. Fas ligandilt läheb signaal kaspaaside rajale. Granzymes viib ka läbi kaspaaside apoptoosile. Caspase (cysteine aspartate protease). Kiiresti toimub? Interferoonid, siis NK rakkude maksimum ja viiruse tiiter on maksimaalne viiendal päeval ja viiru spetsiifiliste CTLide maksimum saabub pärast seda. NK -(Natural Killer)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
