Biokeemia Laboratoorne töö "Protelüütilise ensüümi ehk proteaasi aktiivuse määramine" Nimi Grupp 1. Töö eesmärk: Määrata antud protelüütilise ensüümi aktiivsust ja teha vastavad arvutused. Ensüüm: Alkalaas 2. Teooria Proteoluutilised ensuumid ehk proteaasid (EC 3.4.4., peptiid - peptiidhudrolaasid) on arvukas ruhm ensuume,
Töö 3.2 PROTEAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Marilin Karu 142627YAGB22 Juhendaja: Malle Kreen Töö teoreetilised alused Proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. E + S = ES = EP -> E + P Töös kasutati proteaasi alkalaas, mis lagundab valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, saades vabu aminohappeid. Alkalaas kuulub endopeptisaaside rühma. Alkalaasi aktiivsuse määramine toimus pH=8,4 juures (boraatpuhvri pH=8,4), mis tähendas, et tegu oli leelisproteaasiga. Substraadiks kasutati kaseiini (2%). See on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Proteaasi aktiivsust määratakse meetodiga, mis põhineb kaseiini hüdrolüüsil alkalaasi toimel
Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulka ei saa otseselt mõõta, siis proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini, mis on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Piimas esineb ta mitsellidena, kuna ta on väga hüdrofoobne. Piimast eraldatud kaseiin ei lahustu vees, kuid hästi lahustub tema Na-sool. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil
Reaktsiooniproduktideks on peptiidid ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsi nimetatakse proteolüüsiks. Proteolüütiliste ensüümide aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide (aminohapete ja peptiidide) hulga kaudu, sest hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav. Aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid substraate ja iga ensüümipreparaat lahustatakse talle sobiva pH-ga puhvris. See sõltub uuritava proteaasi substraadi spetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid pH piirkondi: hapud proteaasid, neutraalsed ja leelisproteaasid. Selles töö toimus uuritava proteaasi aktiivsuse määramine pH=8,4 juures. Antud töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi.
Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut BIOKATALÜÜS 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidide, produtseerides madala molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasi leidub kõigis organismides, kuna nad osalevad erinevate funktsioonide täitmises. Näiteks toiduvalkude seedimises ja kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadides. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase: · Eksopeptidaasi esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid- need lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid.
PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata proteolüütilise ensüümi aktiivsus, kasutades substraadina kaseiini ja proteaasi preparaadina alkanaasi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu proteaasile peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsioon. Et sadestada põhja kõrgmolekulaarsed ühendid kasutasin trikloroäädikhapet ning mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrasin spektrofotomeetrilisel meetodil. 1.2 Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad
Biokeeemia laboratoorne töö No 7 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Õppejõu märkused: Proteaasi aktiivsus: taas kus on järeldused ja kokkuvõte? Mida uurisite, millise tulemuse saite? Kas see on ootuspärane? Antud juhul ei saa väga võrrelda teooria ja praktika kooskõla, aga oma töökultuurile saab hinnangu anda ikka. Konkreetsemalt otseselt töö sisusse puutuvalt: antud töös ei pea arvutama n aktiivsust. Tuleb võtta sirgelt mingile ajavahemikule vastav kontsentratsiooni muut ja need valemisse asendada. Tegelikult annab vajaliku
reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust (= absorptsiooni = optilist tihedust, tähis A või D) uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorptsioon on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi
sisalduse alusel. Need aminohapped omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270- 280nm, kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina. Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine · Uuritava proteaasi lahusena kasutatakse alkalaasi (leelisproteaas, pH 8,4) · Alkalaasi kaaluti analüütilisel kaalul 7,6 mg (soovitatav oli 7,5 mg) ja tehti sellest 5 ml lahust boraatpuhvris (pH 8,4) · Lahus tehakse 10 ml graduleeritud katseklaasi Ensüümireaktsiooni läbiviimine · Võetakse 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml 2% kaseiini lahust pH 8,4 juures · Klaas kaetakse korgiga ja asetatakse vesitermostaati 30 kraadi juurde 10 minutiks
hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini see on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, kui valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ning on tekkinud vaid vähesel määral vabu aminohappeid ja madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramine põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning seejärel trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Trikloroäädikhappe toimel sadenevad lahusest välja tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid (Mr > 10000), samuti inaktiveerib TKÄ ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi toimumise. Sademe eraldamise järel lahusesse jäävate vabade aminohapete ja madalmolekulaarsete peptiidide
reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust (= absorptsiooni = optilist tihedust, tähis A või D) uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorptsioon on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi
peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav
BIOKATALÜÜS 3.4 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on arvukas rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooni tulemuseks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteolüütilise ensüümi aktiivsus avaldatakse hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Kasutatakse sõltuvalt uuritava proteaasi omapärast vastavaid substraate ja talle sobiva Ph-ga puhvreid. Selles töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse TKÄ-ga, mis ühtlasi peatab ka ensüümi. Seejärel määratakse mitte sadestuvad hüdrolüüsi produktid spektrofotomeetriga. Töö käik 1. Valmistasin uuritava proteaasi Savinase lahuse ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Kaalusin analüütilistel kaaludel ensüümi 0,006 g
Üldlevinud on, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Reaktsioonisegu sisaldab siis peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel
sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiididele. Endopeptidaasid on trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, subtilisiin, savinaas, alkalaas. Eksopeptidaaside esindajateks on karbosküpeptidaasid ja aminopeptidaasid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH=2,5), neutraalseid (pH=7,2) ja leelisproteaase (pH=9,0). Proteaasi aktiivsuse määramine põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete
polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Optimaalse pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluline klassifikatsiooni aspekt on ka aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev toimemehhanism, 4 peamist rühma on: seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel, milleks kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe eraldamisel jäävad lahusesse alles aga vabad aminohapped ning madalmolekulaarsed peptiidid nende kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse algusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped nagu Tyr, Trp ja
reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Neis leidakse kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorptsioon on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest
ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust (= absorptsiooni = optilist tihedust, tähis A või D) uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav
vältel 30°C juures. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin (piimas mitsellidena). Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib
põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise 1 s vältel 30°C juures. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete
A= Δt × 181×V 3 × g = 915 ×181 ×1 ×0,0208 = 2,49 μkat/g ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/mL) Δt – hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1 – reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 – ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g – proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 – türosiini molekulmass Järeldus Türosiini kontsentratsiooni ja aja vaheline sõltuvus tuli antud katses välja lineaarsele lähedane, seega võib katse lugeda õnnestunuks. Ensüümipreparaadi protelüütiliseks aktiivsuseks A esperaasile sain 2,49 μkat/g.
Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Töö eesmärk: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Meetod põhineb kaseiini hürdolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisaldus spektofotomeetrilisel määramisel. Töövahendid: Analüütiline kaal, 5 ml mõõtekolb, 50 ml katseklaas, 4 kuiva katseklaasi, kell, pipetid, lehtrid, paberfiltrid, spektromeeter, vesitermostaat, kvartskvürett. Töö käik: Valmistatakse uuritava proteaasi lahus ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Selleks kaalutakse analüütilisel kaalul 0,0051 g ensüümipreparaati, milleks oli alkalaas, ja seejärel viiakse kvantitatiivselt 5 ml mõõtekolbi. Lisatakse väike kogus boraatpuhvrit ja loksutatakse, kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel täidetakse kolb puhverlahusega märgini. Võetakse 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml sobiva pH väärtusega 2%
või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik · Alkalaasi ensüümist valmistati 5ml lahust, kus ensüümi konsentratsioon oli 1,5mg/ml. Selleks kaaluti analüütilisel kaalul kaaluklaasi 5 · 1,5 = 7,5mg = 0,0075g ensüümipreparaati ja viidi see kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi.
või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik · Alkalaasi ensüümist valmistati 5ml lahust, kus ensüümi konsentratsioon oli 1,5mg/ml. Selleks kaaluti analüütilisel kaalul kaaluklaasi 5 · 1,5 = 7,5mg = 0,0075g ensüümipreparaati ja viidi see kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi.
Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin.Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na- sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin (Tyr), trüptofaan (Trp) ja fenüülalaniin (Phe) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkustel 270280
ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsiks nim proteolüüsi. Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 oC juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab hüdrolüüsireaktsiooni. Siinkasutatav aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja
et pärast reaktsioonisegu valmimist ei segatud seda piisavalt. Graafiku tegemisel kasutan kolme järgmist tulemust: Arvutused Valem: CTyr 103 V1 V2 2 A= t 181 V3 g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus (s) V1 reaktsioonisegu üldmaht (26 ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (10 ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml 6 ml, seega L=2) V3 ensüümi math hüdrolüüsisegus (1 ml) g proteaasi (alkalaas) preparaadi kaalutis (12 mg = 0,012 g) 181 türosiini molekulmass (0, 043 - 0, 025)mg / ml 103 26ml 10ml 2 0, 018mg / ml 103 26ml 10ml 2 A= = = (900 - 300) s 181g / mol 1ml 0, 012 g 600s 181g / mol 1ml 0, 012g = 7,1823µ kat / g Arvutan sirge tõusu k=0,00003 järgi võttes ajaühikuks 1 sekundi: 0, 00003mg / ml 103 26ml 10ml 2
proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide (amh-e ja peptiidide hulga) kaudu: ENSÜÜMI PROTEOLÜÜTILISE AKTIIVSUSE ÜHIK: 1 kat- ensüümi hulk, mis põhjustab 1 mooli peptiidsideme hüdrolüüsi/ 1 mooli aminohapete vabanemisel 1 sekundi vältel 30°C juures Uuritavad preparaadid erinevad substraadispetsiifilisuse ja optimaalse pH väärtuse poolest: Proteaasi preparaat ja vajalik pH Substraat, mida kasutatakse proteaasi aktiivsuse määramisel NEUTRAALSED JA ALUSELISED Kaseiin : piima põhivalk, mis koostiselt PROTEAASID fosfoproteiin. Kaseiini molekulid on väga hüdrofoobsed, kuid kaseiini Na-sool hüdrofiilne Objektiivseks hindamiseks tuleb jälgida HÜDROLÜÜSI ALGSTAADIUMIT:
Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja. Lahusesse jäävad pärast filtreerimist vabad aminohapped ja madalamolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel
põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise1 s vältel 30°C juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis ongi üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Töö käik: Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. 1. Uuritavaks proteaasiks on alkalaas, millest ma valmistasin 5ml lahust kontsentratsiooniga 1,5 mg/ml. 2. Võtsin 25 ml mahuga suure katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml 2%-list kaseiinilahust, mille pH on reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Klaasi katsin korgiga ja
hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid: - substraadina kaseiin (piima põhivalk, fosfoproteiin). Jälgitakse hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud sidemed. Sisalduvad peamiselt pika ahelaga peptiide. Valdav osa valgust on hüdrolüüsumata ning tekkinud on vaid vähesel määral proteolüüsi produkte. Proteaase aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekurlaarsed peptiidid, mille molekulmass>10000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse aromaatset tuuma sisaldavate
hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid: - substraadina kaseiin (piima põhivalk, fosfoproteiin). Jälgitakse hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud sidemed. Sisalduvad peamiselt pika ahelaga peptiide. Valdav osa valgust on hüdrolüüsumata ning tekkinud on vaid vähesel määral proteolüüsi produkte. Proteaase aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekurlaarsed peptiidid, mille molekulmass>10000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse aromaatset tuuma sisaldavate
ehk NI ja mittenukleosiidsed ehk NNI): sofosbuvir ja dasbuvir. Mittenukleotiidsed inhibiitorid seostuvad ensüümiga allosteeriliselt (väljaspool aktiivtsentrit) muutes nii polümeraasi konformatsiooni.(10) Nukleo(t/s)iidsed on aktiivtsentri blokeerijad ehk analoogsed substraadid polümeraasile.(5,6) NS5A fosfoproteiini inhibiitorid: ledipasvir, daclatasvir, elbasvir, ombitasvir ja velpatasvir.(5,6) NS3/4A proteaasi inhibiitorid: (telaprevir, bockeprevir,) glecaprevir, simeprevir, paritaprevir ja grazoprevir. Kombinatsiooni reziimid hõlmavad kahte või kolme DAA-d koos või ilma ribaviriinita, mis annab püsiva SVR väärtuse 95% ka neil, kellel on kas HIV koinfetksioon, tsirroos või eelnev INF ravile allumatus.(5,6) Vt lisaks Joonis 1 ja Joonis 2. 4 Joonis 1 Hepatitis C virus genome organization and the membrane topology of cleaved viral proteins (10)
mõõdetav, siis on üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis on koostiselt fosfoproteiin. Kaseiin esineb piimas mitsellidena, sest omab kõrget hüdrofoobsust. Piimast eraldatud kaseiin enamjaolt vees ei lahustu. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete
aminopeptidaasid (R1 = N-terminaalne aminohape), mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. 3. Kuidas klassifitseeritakse proteaase optimaalse pH väärtuse järgi ja millisesse rühma kuulus teie uuritud ensüüm? Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). 4. Palun iseloomustage proteaasi substraadina kasutatavat ainet kaseiini. Millised reaktsiooniproduktid tekivad kaseiini hüdrolüüsi käigus? 24 Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin ( . (. - as, b- (-) ). Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat)
Nad võivad katalüüsida kas teatud aminohapete vahelisi sidemeid või sidemeid, mis asuvad peptiidahelas teatud kohalt (näiteks ainult äärmisi peptiidsidemeid või ainult keskmisi peptiidsidemeid) 3. Kuidas klassifitseeritakse proteaase optimaalse pH väärtuse järgi ja millisesse rühma kuulus teie uuritud ensüüm? Eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Savinase kuulub leelisproteaaside rühma 4. Palun iseloomustage proteaasi substraadina kasutatavat ainet kaseiini. Millised reaktsiooniproduktid tekivad kaseiini hüdrolüüsi käigus? Kaseiin on piima põhivalk, mis on koostiselt fosfoproteiin. Molekulid on hüdrofoobsed ja seega esinevad piimas mitsellidena. Kaseiin ei lahustu vees. Hüdrolüüsi käigus tekivad vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid. 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. TKÄ on happeline ja seega inaktiveerib ensüümi töö
ala. 3-NTR on suhteliselt lühike (14 -126 b) ja on arvatavasti oluline replikatsiooniks. Polioviiruse 3’.NTR moodustab topelt stem loop struktuuri. Polioviiruse kodeeritud valgud Picornaviiruste genoomi kodeeriv ala on organiseerutud väga lihtsalt: genoomis on ainult pks lugemisraam, mis kodeerib polüproteiini pikkusega 2,178-2,322 AH jääki. Polüproteiin lõigatakse ko- translatsiooniliselt kolme viiruse proteaasi (2A, 3C, 3CD) poolt 11 -12 –ks erinevaks valguks. 1A (VP4), 1B (VP2), 1C (VP3) ja 1D (VP1) on kapsiidivalgud. 2A on polioviiruse varajane proteaas, teostab polüproteiini kotranslatsioonilist lõikamist endast eespool. Polioviiruse 2A valk on ka peremehe translatsiooni mahasuruja. 2B seondub membraanidega ja teeb nendesse kanaleid (viroproiin). 2B osaleb ka RNA replikatsioonis , kuid tema tomumismehhanism ei ole teada.
2 Sidumiskohas toimub interakteerumine AH-dega (Lys, Pro, Tyr, Val, Leu, Trp). Tegemist on hüdrofoobsete molekulidega, mis seostuvad hüdrofoobse allosteerilise tsentriga. Seostumine DNA polümeraasiga on väiksemal määral kui NRTI-de puhul, mistõttu kõrvaltoimeid vähem. Sellegipoolest ei saa neid üksi kasutada, kuna vastasel juhul tekib nende sidumise kohas mutatsioon. Kasutatakse koos NRTI-dega. HIV proteaasi inhibiitorite toimemehhanism Proteaasi inhibiitorid on disainitud siirdeoleku inhibiitoritena, mis sisaldavad hüdrolüüsile vastupidavat siirdeoleku tetraeedrilist isosteeri. Inhibiitor peab olema mittepeptiid ja väikese molekulaarmassiga suukaudse manustamise võimaldamiseks. Siirdeoleku isosteer seostub aktiivtsentrid tugevamini kui substraat või produkt, mistõttu peab inhibiitor olema siirdeolu isosteeri (hüdroksüetüleenamiini) sarnane.
Ravimeid HIV-ist vabanemiseks ei ole leitud Erinevad ravimid pärsivad viiruse elutsükli erinevaid etappe: Võimalik on pikendada latentset faasi Epvir ja Retrovir – pöördtranskriptaasi inhibiitorid Crixivan – proteaasi inhibiitor (primaarne translatsiooni- produkt lõigatakse proteaasi abil erinevateks viirusvalkudeks) Close-up view of an infected T cell, showing HIV particles → budding from its surface
Riidetükid peale kuivamist. Vasakul seebiga pestud riie. Pesemisvahendid Pesuvahendite koostis: Vanish 30% ja rohkem hapnikupõhiseid pleegitusaineid, alla 5% mitteioonseid pindaktiivseid aineid, anioonsed pindaktiivsed ained, tseoliidid, ensüümid, lõhnaained. Iseloomustus: kallim, kuid vähem efektiivsem. Sapiseep-seep 30%, vesi, gall?, parfüüm, glütseriin, proteaasi, Etidronate tetranaatrium, naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid. Odavam, kuid väga efektiivne. Minul ja mu rühmakaaslastel on ka varem selle seebiga kokkupuudet olnud ja teame juba varasemast, et ta on väga tõhus pesemisvahend. Saime sellele ka oma katsega kinnitust. Seebi valmistamine Seebi tekkimise valem: CH2 - COOC(CH2)16CH3 CH2 - OH CH OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH2 OH + 3CH3(CH2)16COONa
Katalaasi test seevastu tundus esmalt negatiivne, kuid mõne aja möödudes hakkas aeglaselt mulle ilmuma (küll vähe). Samuti tundus esmapilgul, et trüptofanaasne aktiivsus puudub minu uuritaval mikroobil. Siiski hakkas vaikselt tekkima veekihile õrnalt punakas alkoholkiht, kuigi see oli väga nõrk. Seega ei osanud täpselt hinnata, kas on olemas trüptofanaas või mitte. Indooltesti tuleks korrata, et veenduda täiesti ensüümi olemasolus. Minu tundmatul tüvel ei tuvastanud amülaasi, proteaasi ega kaseiini. -glükosidaas (eskuliin) ja -galaktosidaas andsid positiivse tulemuse. Arginiini dihüdrolaas, ureaas ja DNaasi testid olid negatiivsed. 5. kasv temperatuuril, NaCl kontsentratsioonidel ja pH-l 37 °C juures kasv puudus täielikult, kuid 42 °C juures esines. Maksimaalne soolataluvus oli 7% juures, kuid eelistas (kõige tugevam kasv) 0% juures kasvada. Kõige nõrgem kasv oli pH 3 juures ja tugevaim alates pH 9-st kuni 11-ni. 6. 16S rRNA geeni järjestus
LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest H...
¾ ensüümi vajadust kofaktori (metalli ioonid või koensüüm) järele, ¾ analüütilist protseduuri, millega detekteerida produktide sisalduse suurenemist või substraadi kontsentratsiooni vähenemist keskkonnas ensüümireaktsiooni vältel. Biokeemia praktikumis tutvutakse kolme ensüümiga, mis omavad olulist füsioloogilist rolli, kuid mis leiavad rakendamist ka tehnoloogilistes protsessides ja/või analüütikas. Invertaasi ja proteaasi (= proteolüütilise ensüümi) puhul on eesmärgiks omandada nende ensüümipreparaatide aktiivsuse määramise meetodid. Glükoosi oksüdaasi aga 72 kasutatakse analüüsi eesmärgil, et sobivas bioloogilises objektis glükoosisisaldust määrata. Aktiivsuse määramise meetodite omandamiseks kasutatakse tehnilisi ensüümipreparaate, millistes ensüümivalgu sisaldus pole määratud. Seetõttu iseloomustatakse preparaadi
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitseva...
Ravi ei vabasta inimese organismi viirusest, kuid vähendavad viiruse kahjustavat toimet inimese immuunsüsteemile, pikendades patsiendi elulemust ning lükates edasi oportunistlike haiguste teket. Ravimiteks on pöördtranskriptaasi inhibiitorid ja proteaasiinhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid takistavad kaudselt inimese keha peremeesrakus viiruse genoome ühinemast, blokeerides DNA sünteesiks olulise ensüümi, pöördtranskriptaasi. Proteaasiinhibiitorid blokeerivad proteaasi, keskse ensüümi, mis on vastutav uute viiruste loomises. Tänapäeval kasutatakse neid ravimeid kombineeritult. Mõlemad aitavad hoida viiruste arvu nii veres kui ka lümfislmedes madalal ja niiviisi aeglustavad nad viiruse arengut. 2. HIV JA AIDS EESTIS 2.1. Statistika Praeguseks on HIV levinud üle maailma ning selle leviku ulatus sarnaneb 1918. aasta ülemaailmse gripipandeemiale. Ekspertide arvates ei õnnestu nakkuse levikut piirata enne kui käesoleva sajandi keskel
VALGUD: Reaktsioonid: Biureedreaktsioon: annavad kõik ained , mis sisaldavad väh 2 peptiidsidet Mulderi(ksantoproteiinreaktsioon): tõestab aromaatset tuuma sisaldavate amhapeteolemasolu valgus Milloni : annavad aromaatset tuuma sisaldavad amhapped Sulfhüdrüül( tioolreaktsioon): -Sh rühmad valökudes ja aminohapetes alluvad kergesti leeliselisele hjüdrolüüsile , andes sulfiidioone. Katse viiakse läbi naatriumplumbaadi lahusega. Valkude sadestamine TKÄ happega : TKÄ on laialdaselt levinud valke sadestav ja denatureeriv produkt, kuid ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille mol masss on alla 10 000. TKÄ- d kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest Valkude sadestamine sooladega: neutraalsete soolade korged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denatureerimist ja sadenemist. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud, albumiinid küllastunud soola lahuses. Valgu termiline denatureerimine: kõik valg...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on K...
CaMV 35S promootori kontrolli all d) Viia vektori koosseisus taime genoomi teatud antibiootikumi (näit. hügromütsiini) resistentsusgeen 16. Bioremediatsiooni mikroobide või taimede abil on võimalik teha? a) In vivo b) In vitro c) In situ d) Ex situ 17. Millist ensüümi kasutatakse toiduainete tööstuses puuvilja mahla(de) selitamiseks ning pressimissaagise tõstmiseks? a) Aluselist proteaasi b) Isomeraasi c) Pektinaasi d) Laktaasi 18. Milline järgnevatest bioprodukti tootmise etappidest ei ole nn. downstream protsessi osa? a) Produkti (valkude) stabiliseerimine b) Mikroobirakkude ekstraheerimine söötmest c) Valkude eraldamine mikroobilüsaadist ioonvahetus kromatograafial d) Mikroobirakkude söötme steriliseerimine e) Mikroobirakkude purustamine 19. Milline järgnevatest väidetest Ti plasmiidi kohta on kõige täpsem:
e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained
e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
